← Eesti

2-15-125768/6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Külli Puusep Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. mai 2016, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-125768 Tsiviilasi Osaühingu Aktiva Finants hagi XXXXvastu võla nõudes Tsiviilasja hind 166 eurot 4 senti Menetlusosalised esindajad ja nende Hageja Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479, asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja Kadri Timuska (Julianus Inkasso OÜ, e-post: inkasso@julianus.ee) Kostja XXXX(isikukood XXXX, registreeritud elukoht puudub, tegelik elukoht kohtule teadmata) Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON
  2. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
  3. Mõista XXXXvälja Osaühingu Aktiva Finants kasuks põhivõlgnevus 63 eurot 52 senti ja
  4. novembri 2015 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 35 eurot 54 senti.
  5. Mõista XXXXvälja Osaühingu Aktiva Finants kasuks viivis määraga 0,15% päevas põhinõudelt (63 eurot 52 senti) alates
  6. novembrist 2015 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte enam, kui 36 euro 57 sendi ulatuses.
  7. Jätta hagi rahuldamata 19 euro 50 sendi suuruse sissenõudekulu ja 10 euro 91 sendi suuruse viivise nõuetes.
  8. Menetluskulud jätta 23% ulatuses hageja ja 77% ulatuses kostja kanda.
  9. Mõista XXXXOsaühingu Aktiva Finants kasuks välja menetluskulu kokku 180 eurot 78 senti. XXXXhüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (180 eurot 78 senti) tuleb tasuda viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
  10. Toimetada kohtuotsus kostjale avalikult kätte. Lahend loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel kohtuotsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. 2-15-125768 Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Harju Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaal või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaal. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA Osaühing Aktiva Finants nõuab
  11. jaanuaril 2016 esitatud hagis XXXXvastu 83 euro 2 sendi suuruse põhivõlgnevuse, 46 euro 45 sendi suuruse viivise ning lisanduva viivise väljamõistmist. Hageja nõue tuleneb kostja ja XXXXAktsiaseltsi vahel
  12. juunil 2013 sõlmitud liitumislepingust. Kostja on jätnud liitumislepingust tulenevad kohustused täitmata. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud avalikult
  13. aprillil
  14. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole kohtule vastanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ja kohus jätab hagi rahuldamata võlgnevuse 19 euro 50 sendi suuruse sissenõudmise kulu nõudes (arve nr 44180506). Hagiavalduse 2

(3)2-15-125768 kohaselt oli AS XXXXja kostja vahel sõlmitud leping, millega kostja kohustus tasuma AS-le XXXXosutatud telekommunikatsiooniteenuste eest. Hageja on hagiavalduses selgitanud, et võlgnevuse sissenõudmiskulude tasumise kohustus ja suurus tuleneb kostja ja XXXXAS vahel sõlmitud lepingu lahutamatuks osaks olevast hinnakirjast, mille alusel on võla sissenõudmise kulude suurus 22% + käibemaks, s.o 26.40%. Hageja on loetlenud ka toiminguid, mida võlgnevuse sissenõudmise kulud endas sisaldavad. Kohtu hinnangul tuleb lugeda AS XXXXpoolt kasutatud vastavat tüüptingimust, mille järgi AS-l XXXXon õigus nõuda võla sissenõudmisega seotud kulutuste hüvitamist ilma kantud kulude koosseisu täpsustamata, kusjuures sissenõudmiskulu suurus on (koos käibemaksuga) 26.40% võlgnevuse suurusest ning suurus ei sõltu tegelikult teostatud toimingutest, teist lepingupoolt ebamõistlikult kahjustavaks. Tegu oleks ebamõistlikult suure kindlaksmääratud kahjuhüvitisega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 42 lg 1 järgi on selline tüüptingimus tühine. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viivist 83 euro 2 sendi suuruselt põhivõlgnevuselt. Kohus leiab, et kuivõrd kohus on pidanud põhjendatuks hageja põhinõuet summas (83,02-19,50) 63 eurot 52 senti, on põhjendatud arvestada hageja viivisenõuet ka selles suuruses põhinõudelt. 63 euro 52 sendi suuruselt põhinõudelt on viivis lepingulises määras 0,15% päevas 373 päeva eest
  1. novembri
  2. a seisuga 35 eurot 54 senti. Kohus leiab, et kuna hageja esitas põhinõude ja sissenõutavaks muutunud viiviste nõude summas 129 eurot 47 senti, mille kohus rahuldas 99 euro 6 sendi ulatuses, siis on põhjendatud jätta menetluskulud (99,06 / 129,47) 77% ulatuses kostja kanda ja 23% ulatuses hageja kanda. Hageja põhjendatud menetluskulud on riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulu 159 eurot 78 senti. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada menetluskuluna 180 eurot 78 senti. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.