← Eesti

2-15-121882/5

Obsah (8)§ 187§ 444§ 5§ 230§ 438§ 173§ 163§ 178

2-15-121882 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Külli Puusep Otsuse tegemise aeg ja koht 31. märts 2016, Tallinn Tsiviilasja number 2-15-1

) § 442 lg 10). Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse 1 2-15-121882 avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

Hageja nõue ja põhjendused

  1. XXXX esitas
  2. oktoobril 2015 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 174 euro saamiseks. Kohus tegi
  3. oktoobril 2015 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu
  4. jaanuari 2016 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti avaldaja nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. XXXX esitas
  5. veebruaril 2016 hagi XXXX vastu põhinõude 50 euro, intressi 22 euro, viivise 50 euro, kahjuhüvitise 45 euro ning leppetrahvi 50 euro nõudes. Harju Maakohus võttis hagiavalduse
  6. märtsi 2016 kohtumäärusega menetlusse. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja XXXXOÜ laenulepingu nr XXXX, mille alusel väljastati kostjale
  7. veebruaril 2015 laen summas 50 eurot. Krediit kuulus tagastamisele intressiga 22 eurot 30 päeva jooksul, s.o (laenulepingu arve nr 59997 kohaselt) hiljemalt
  8. märtsil
  9. Kostja jättis laenu koos intressiga terves osas hagejale tähtajaks tagastamata. XXXXOÜ loovutas nõude hagejale. Hageja saatis kostjale võlanõudekirju ning taotleb vastavalt üldtingimuste punktile 12.5, samuti VÕS § 113 lg-le 5, § 115 lg-le 1 ja § 128 lg-le 3 võla sissenõudmise kulu 45 euro väljamõistmist. Hageja on arvestanud viivist
  10. veebruari 2016 seisuga lepingus kokku lepitud määras 0,75% päevas kokku 324 päeva eest 121 eurot 50 senti, kuid nõuab kostjalt viivist vaid põhivõlgnevuse ulatuses ehk 50 eurot. Hageja nõuab üldtingimuste punkti 6.2 alusel kostjalt leppetrahvi 50 euro väljamõistmist, kuna kostja on jätnud täitmata teavitamiskohustuse. Kostja vastuväited
  11. Kostja hagile ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendused ja selgitused
  12. Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud osaliselt. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt

§ 444lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.

Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus

§ 444

lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

§ 444

lg 1 järgi võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. 2 2-15-121882 4. Kohus selgitab, et

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 438

lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

  1. Hageja nõue tagastamata krediidisumma väljamõistmiseks võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel, millest tuleneb, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Sellise nõude rahuldamise esmaseks eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. Intressi nõudmiseks annab aluse VÕS § 94 lg 1, viivise nõudmiseks VÕS § 113 lg 1, leppetrahvi aluseks saab olla VÕS § 158 ning kahjunõude hüvitamise nõude alused on sätestatud VÕS
  2. peatükis.
  3. Kohtumenetluse osapooltel ei ole vaidlust, et kostja ja XXXXOÜ vahel sõlmiti kostja laenutaotluse alusel laenuleping nr XXXX, mille alusel sai kostja krediiti 50 eurot (tl 47). Krediit kanti kostja arvelduskontole
  4. veebruaril 2015 (tl 23). Krediit tuli tagastada koos intressiga 22 eurot 30 päeva jooksul, hiljemalt
  5. märtsiks
  6. Laenulepingu kohaselt oli intressimääraks aastas 528%. Laenulepingu üldtingimuste punktis 6.2 lepiti kokku leppetrahvis teavitamisnõude täitmata jätmisel ja punkti 12.5 kohaselt kohustub laenusaaja hüvitama laenuandjale võlgnevuse sissenõudmisega seotud kõik mõistlikud kulud vastavalt hinnakirjale, summade vahemik 10–45 eurot. Kostja hagejale laenu tagasi maksnud ei ole.
  7. Viivisenõude alusena märgib hageja VÕS § 113 lg 1 ja üldtingimuste punkti 5.
  8. Kohus märgib, et nimetatud üldtingimuste punktis on siiski täpsustatud maksete tasumise korda, mitte viivisemäära.
  9. Kohus märgib, et kohtupraktikast lähtuvalt peab kohus (tüüptingimuste kehtivuse hindamise kõrval) omal algatusel arvestama ka muude tehingu tühisuse alustega (vt nt Riigikohtu
  10. veebruari
  11. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-08, p 19;
  12. mai
  13. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-32-06, p 14). Kohus peab praegusel juhul vajalikuks kontrollida esmalt sõlmitud laenulepingu (kui tarbijakrediidilepingu) kehtivust tervikuna ning hinnata seejärel vajadusel tüüptingimuste (kui lepingu ühe osa) tühisust.
  14. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 kohaselt on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing tühine. Sama paragrahvi teise lõike järgi on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas siis, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: 1) selline tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. TsÜS § 86 lg-st 3 (lepingu sõlmimise hetkel kehtinud redaktsioonis) tulenevalt eeldatakse tarbijakrediidilepingute puhul, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. TsÜS § 86 lg-st 4 (samuti lepingu sõlmimise ajal kehtinud redaktsioonis) tuleneb, et kui tehing on heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, siis on intressi või muud sellesarnast laenu kasutamise ajast 3 2-15-121882 sõltuvat tasu maksma kohustatud poolel õigus tühise tehingu järgi saadu tagastada selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu tervikuna tagasi maksma tühise tehingu järgi. Sellisel juhul tuleb laenu kasutamise aja eest maksta intressi VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses.
  15. Kohtupraktikast lähtuvalt on TsÜS § 86 lg 1 võimalik kohaldada ka juhul, kui krediidilepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust väljas sedavõrd erakordselt suures ulatuses, mis õigustab lugeda tehingu heade kommete vastaseks ka krediidisaaja sundolukorda hindamata. Vähemalt eelduslikult võiks olla sellise olukorraga tegu, kui krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda. Mida rohkem on vastastikuste kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas, seda vähem on alust arvata, et mõistlik isik oleks sundolukorrata sellise lepingu sõlminud (vt Riigikohtu
  16. märtsi
  17. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13, p 22).
  18. Poolte vahel sõlmitud lepingust nähtuvalt oli laenulepingu (tingimustega 50 eurot 30 päevaks, intress 22 eurot) krediidi kulukuse määr 8339,39% aastas (Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht, tl 49). Eesti Panga veebilehel avaldatu kohaselt oli keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr
  19. aasta veebruaris 24.15% (kättesaadav arvutivõrgus: http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/981/treeMenu/FINANTSSEKTOR/891/1010). Laenulepingu krediidi kulukuse määr (8339,39%) ületas seega enne lepingu sõlmimist viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra (24.15%) enam kui 345 korda.
  20. Kohtu hinnangul on laenulepingu alusel saadud krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord tasakaalust väljas sedavõrd suures ulatuses, et õigustatud on selle tehingu heade kommetega vastuolus olevaks lugemine ka täiendavalt krediidisaaja sundolukorda hindamata. Kohtu hinnangul on asjas seega tõendamist leidnud, et laenuleping oli liialt kõrge intressi tõttu heade kommetega vastuolus ja seetõttu TsÜS § 86 lg 1 järgi tühine.
  21. Kui tehing on heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, on intressi või muud sellesarnast laenu kasutamise ajast sõltuvat tasu maksma kohustatud poolel TsÜS § 86 lg 4 järgi (lepingu sõlmimise ajal kehtinud redaktsioonis) õigus tühise tehingu järgi saadu tagastada selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu tervikuna tagasi maksma tühise tehingu järgi, makstes intressi VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses (vt eelpoolviidatud Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13, p 23).
  22. Laenu tagastamise tähtaeg oli
  23. märts
  24. VÕS § 94 lõikes 1 sätestatud intressi määraks tuleb lugeda ajavahemikus
  25. veebruar 2015–
  26. märts 2015 0,05% aastas. Kostjal tuli saadud laenult 50 eurot 30 päeva eest tasuda intressi kokku 0,002 senti, ümardatult 0 senti. Intressinõue tuleb seega jätta täies ulatuses rahuldamata.
  27. VÕS § 415 lg 1 alusel ei või tarbijalt nõuda võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Arvestades heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühises tehingus kokkulepitud laenu tagastamise tähtaega on kostja olnud viivituses laenulepingust tuleneva võlgnevusega 50 eurot ajavahemikus
  28. märtsist 2015–
  29. veebruarini 2016 kokku 325 päeva. VÕS § 113 lg-s 1 toodud viivisemäära põhjal on 4 2-15-121882 laenusummalt, mille tasumisega kostja viivituses oli, arvestatav seadusjärgne viivise summa ajavahemikus
  30. märtsist 2015 kuni
  31. veebruarini 2016 kokku 3 eurot 58 senti.
  32. Hageja on nõudnud ka kostjalt kahjuhüvitise (võlgnevuse sissenõudmiskulud, kostjale saadetud võlanõudekirjad) hüvitamist ja leppetrahvi väljamõistmist vastavalt laenulepingu üldtingimustes sätestatule. VÕS § 158 lg-tes 1 ja 3 sätestatut arvestades on ka meeldetuletuskirjade tasu nõude korral sisuliselt tegemist leppetrahvinõuetega (eelnevalt kokku lepitud hüvitatava kahju summa). Kuivõrd laenuleping on kohtu eelpool esitatud järelduste kohaselt tervikuna tühine, ei ole kehtivad ka selles sisalduvad leppetrahvikokkulepped. Nendele hageja järelikult tugineda ei saa. Teadete väidetava saatmisega seotud tegelike kulude suurust ei ole hageja tõendanud. Seetõttu jätab kohus hageja leppetrahvi ja kahju hüvitamise nõuded rahuldamata.
  33. Kuivõrd kostja ei ole hagejale lepingust tulenevalt ühtegi makset teinud, tuleb eelnevast tulenevalt hagi rahuldada põhinõude 50 euro ja
  34. veebruari 2016 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 3 euro 58 sendi osas. Intressi 22 euro, viivise 46 euro 42 sendi, leppetrahvi 50 euro ja kahjuhüvitise (sissenõudekulud) 45 euro nõuete osas jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus 18.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt

§ 163

lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

  1. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 25% ulatuses kostja ja 75% ulatuses hageja kanda. Hageja menetluskulud on riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulu 140 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada menetluskuluna 53 eurot 75 senti.
  2. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. 21.

§ 178

lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.