KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Marge Tamme Otsuse tegemise aeg ja koht 07. september 2016.a, Valga kohtumaja, lihtmenetlus Tsiviilasi S.M. hagi S.M. vastu elatise nõude

§ 100lg 4).

1. Toimetada otsus kätte hageja seaduslikule esindajale ja kostjale. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2. Jätta kõik menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord 1 nr Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD S.M. seadusliku esindaja kaudu esitas 16.06.2016.a Tartu Maakohtule hagi S.M. vastu elatise nõudes. Hageja palub välja mõista igakuiselt elatis alates 01.05.2016.a elatise miinimumsummas, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. 20.06.2016.a määrusega võttis Tartu Maakohus hagi menetlusse. Kostja on menetlusdokumendid kätte saanud 12.07.2016.a. 25.07.2016.a esitas kostja kirjaliku seisukoha, mille kohaselt kostja tunnistab haginõuet osaliselt ja üksnes minimaalmäära elatise osas alates august
3. aastast. Hageja seadusliku esindaja väide, et enne hagi esitamist ta on korduvalt vestelnud kostjaga ning selgitanud kostjale vajadust anda hagejale regulaarselt ülalpidamist on paljasõnaline. Kostja regulaarselt täitis oma kohustust lapse ülalpidamises. Kostja ei tunnista hageja nõuet välja mõista elatise tagasiulatuvalt, s.t alates
4. maist 2016.a. Antud nõudel puudub faktiline ja õiguslik alus. Alates aprillist kuni juunini pani kostja J.G. pangakontole sularahas kokku 700.- eurot elatis lapsele. Igakuise elatise miinimummäär ühele lapsele on 215 eurot 2016.a, mis koostab 645 eurot kolme kuu eest. Seega kolme kuu eest perioodil aprill-juuni 2016.a kandis kostja J. G. pangakontole elatise minimaalmäärast suurema summa. Juuli 2016.a pani kostja J. G. pangakontole elatise lapsele 215 eurot sularahas. 02.09.2016.a esitas hageja seaduslik esindaja kirjaliku seisukoha kostja vastusele. Hageja seaduslik esindaja märgib, et kostja on tasunud kõik igakuised maksed, seda ka 2016.a augusti eest. Seetõttu hageja täpsustas nõuet ning palub välja mõista kostjalt hageja kasuks igakuine elatis summa 2015 eurot alates 01.09.2016.a kuni hageja täisealiseks saamiseni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära. KOHTU SEISUKOHT
6. Perekonnaseaduse (

) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused hooldusõiguses.

§ 97p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

Kohtule esitatud sünnitunnistustelt nähtub, et S.M. on S.M. isa. Hageja on alaealine ning sellest tulenevalt on kostja kohustatud andma lapsele elatist. 2 3. 4. 5. 6.

§ 100

lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Sama sätte lõike 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused (

§ 101lg 2).

Vaidlust ei ole selles, et hageja ja kostja elavad eraldi. Lapse vajaduste kaitseks on seadusandja näinud

§ 101

lõikes 1 ette lapsele määratud elatise miinimumsuuruseks pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ühes kuus, milleks on alates 01.01.

1. a 215 eurot. Elatisnõude määramisel tuleb lähtuda miinimummääras kehtivatest normidest, millest tulenevalt ei pea elatisenõuet ega selle nõude esitamise eelduseks olevaid lapse vajadusi, mis ei ületa seaduses sätestatud miinimummäära põhjendama ega tõendama. Hageja on palunud enda kasuks välja mõista elatist miinimumsummas, so alates 01.01.2016.a 215 eurot, seega ei pea hageja tõendama lapsega seotud kulusid. Kostja on oma vastuses nõustunud tasuma lapsele elatist miinimumsummas kuni lapse täisealiseks saamiseni, mistõttu kohus rahuldab hagi nõutud ulatuses. Esialgselt nõudis hageja seaduslik esindaja elatise väljamõistmist alates 01.05.2016.a, kuid pärast kostja vastust, milles kostja avaldas, et ta on tasunud elatist ning kostja poolt esitatud sularaha sissemaksetest (tlk 1317) nähtub, et kostja on teinud sissemakseid hageja seadusliku esindaja kontole. Hageja seaduslik esindaja on samuti märkinud kirjalikus seisukohas, et kostjal ei ole võlgnevust hageja ees ning hageja seaduslik esindaja palub elatise väljamõistmist alates 01.09.2016.a. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja elatis 215 eurot kuus alates 01.09.2016.a kuni S.M. (sündinud xx.xx.xxxx.a) täisealiseks saamiseni (xx.xx.xxxx.a), kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, st kui muutub Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär, siis muutub ka elatise suurus ning hageja ei pea selleks pöörduma uuest kohtusse pöörduma. MENETLUSKULUD
2. TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lõige 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kuna elatise hagi on riigilõivuvaba ja hagejal riigilõivu näol menetluskulusid tekkinud ei ole, samuti ei ole viidanud hageja sellele, et ta oleks kandnud seoses elatisehagi esitamisega kohtusse õigusabikulusid, siis jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata.
3. 16.06.2016 esitatud hagis kirjutas hageja esindaja, et asjas kujunevad menetluskulud jätta kostja kanda. 3 Hageja on aga oma 02.septembri 2016 vastuses kostja vastusele teatanud,et tema menetluskulude osas nõuet ei esita. Samas viitab hageja menetluskulude osas TsMS § 162 sätetele. ,mille lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool,kelle kahjuks otsus tehti. Kuna otsus tehti kostja kahjuks,siis kostja menetluskulud jäävad kostja kanda.Et hageja enda menetluskulude osas nõuet ei esitanud, jäävad tema kulud tema enda kanda. Seega mõlemad menetluspooled kannavad oma menetluskulud ise. /allkirjastatud digitaalselt/ Marge Tamme Kohtunik 4