Obsah (14)

§ 420§ 632§ 415§ 394§ 416§ 142§ 187§ 322§ 407§ 444§ 468§ 173§ 163§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht 21. september 2016. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-12722 Tsiviilasi Sw

§ 420lg 1).

Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (

§ 632lg 1).

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (

§ 415lg 1).

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (

§ 415lg 2).

Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (

§ 394

nõuetele vastav kirjalik vastus hagiavaldusele koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule) (

§ 416lg 2).

Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (

§ 142lg 2).

Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank – a/a EE571010220229377229; Swedbank – a/a EE062200221059223099; Danske Bank – a/a EE513300333522160001 või Nordea Bank – a/a EE221700017003510302. Maksekorralduse selgituseks märkida: kohustatud isiku nimi, kohtuasja number, makse liik. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja 2 pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

1. Hageja nõue Hageja Swedbank AS esitas esindaja vahendusel Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagiavalduse kostja Mihkel Sarapuu vastu laenulepingust tuleneva võlgnevuse nõudes summas 8130,59 eurot, millest põhiosa võlgnevus 5184,28 eurot, intressi võlgnevus 112,31 eurot, kindlustusmaksete võlgnevus 78,24 eurot, menetlustasu võlgnevus 3,20 eurot, põhivõlgnevuse viivis 2 745,70 eurot ja kindlustusmaksete võlgnevuse viivis 6,86 eurot. Hageja nõude aluseks on Swedbank AS (endise ärinimega AS Hansapank) ja Mihkel Sarapuu vahel 17.11.
2. a sõlmitud laenuleping nr *, mille alusel andis hageja kostjale laenu summas 60 755 eurot, intressimääraga 6 kuu Euribor + 0,6% aastas ning laenusumma tagastamise lõpptähtpäevaga 15.11.
3. Lepingu tagatiseks seati hüpoteek korteriomandil asukohaga *, (uue nimega *). Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi, mistõttu luges hageja lepingu ühepoolselt ülesöelduks alates 10.08.
4. a. Kostja ei tasunud võlgnevust ka pärast lepingu ülesütlemist ning kuna lepingu täitmise tagamiseks oli hageja kasuks seatud hüpoteek, esitas hageja kohtutäiturile täitmisavalduse. Täitemenetluses õnnestus tagatisvara realiseerida hinnaga 48 000 eurot, vara müügihinnast läksid maha kohtutäituri tasud, mistõttu lepingust tuleneva võlgnevuse katteks laekus 42 629,73 eurot. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostjal hageja ees laenulepingust tulenevaid täitmata kohustusi kokku summas 8130,59 eurot, mille väljamõistmist kostjalt hageja taotleb. Ühtlasi palub hageja kostjalt välja mõista viivis protsendina põhinõudelt (s.o 5 184,28 EUR) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras, kuid mitte üle põhinõude. Hageja palub jätta kõik menetluskulud (s.h hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 500 EUR) Mihkel Sarapuu kanda ja mõista need temalt Swedbank AS-i kasuks välja. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS 113 lg-s 1 sätestatud määras.
5. Kostja vastuväited Kohus toimetas hagiavalduse koos menetlusse võtmisega määrusega kätte kostja Mihkel Sarapuu elukaaslasele R. R. allkirja vastu üleandmisega 01.09.
6. a /tlk 84/

§ 322

lg 1 alusel, mis sätestab, et kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule. Kohus määras kostjale vastamiseks tähtaja 14 päeva /tlk 52/, mistõttu kostja kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli 15.09.2016. a. Kostja ei ole kohtule esitanud kirjalikku vastust hagiavaldusele, seega loetakse hageja faktiväited kostja poolt omaks võetuks

§ 407lg 1 alusel.

1. Kohtuotsuse põhjendused 3.
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 407 lg 1 alusel võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 2 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Eeltoodust tulenevalt lahendab kohus kohtule esitatud hagiavalduse tagaseljaotsusega. 3 3.2.

§ 407

lg 6 alusel kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Osas, milles hagi ei ole põhjendatud, teeb kohus vastavalt

§ 407

lg 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

§ 444

lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid. 3.

1. Hageja on esitanud kohtule kostja vastu menetlustasu võlgnevuse nõude summas 3,20 eurot. Hagiavalduses ei ole hageja nimetatud nõuet õiguslikult mingilgi viisil põhjendanud ja pole selge, mille alusel hageja menetlustasu nõuab ning millisest lepingu punktist nõue tuleneb. Kohus leiab, et kuna hageja nõue on eeltoodud osas hagiavalduses asjaoludega õiguslikult põhjendamata, siis tuleb hagi menetlustasu nõudes summas 3,20 eurot jätta rahuldamata. 3.
2. Hageja on esitanud kohtule kostja vastu kindlustusmaksete võlgnevuse viivise nõude summas 6,86 eurot. Hageja on hagiavalduse p-s 1.1.6 põhistanud kindlusmaksete võlgnevuse nõude alust ning p-s 1.1.7 leidnud, et lepingu p 9.1 järgi oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt, kui arvelduskontol ei olnud varalise kohustuse (v.a intress) täitmise tähtpäeval raha tasumisele kuuluva summa ulatuses. Viivise arvestamine algas eelnimetatud tähtpäevale järgnevast päevast arvates hageja hinnakirjas fikseeritud määra alusel, milleks on hetkel EKP intress + 8% aastas, s.o 0,022% päevas. Kohtule esitatud laenulepingu kohaselt on varalised kohustused laenusumma, intress, lepingutasu ja trahvid. Eeltoodu alusel leiab, kohus, et lepingu p 9.1 alusel ei ole põhjendatud kostjalt viivise nõudmine kindlusmaksete võlgnevuselt, kuna laenulepingust tulenevalt ei hõlma varalised kohustused, millelt hagejal on laenulepingu p 9.1 alusel õigus nõuda viivist, kindlusmakseid. Käesolevas asjas on hageja esitanud pooltevahelisest lepingust tuleneva nõude ning hageja ei ole hagiavalduses välja toonud, et ta nimetatud nõude osas nõuaks viivist tulenevalt seadusest (mitte lepingust). 3.
3. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja Swedbank AS hagi kostja Mihkel Sarapuu vastu menetlustasu võlgnevuse nõudes summas 3,20 eurot ja kindlustusmaksete võlgnevuselt viivise nõudes summas 6,86 eurot. 3.6.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. 4. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine Vastavalt

§ 173

lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle.

§ 163

lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

§ 174

lg 1 ja 2 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja menetluskuludeks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 500 eurot /tlk 48/. 4 Kuna kohus rahuldab hageja esialgsest nõudest kogusummas 8130,59 eurot nõude summas 8120,53 eurot, siis kohus jätab

§ 163

lg 1 alusel menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 99,88% ulatuses kostja ja 0,12% ulatuses hageja kanda. Seega vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskulu summas 499,40 eurot (500 eurot * 99,88%). Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 5