Ringkonnakohtu seisukoht 22. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga leiab, et määruskaebus ei ole põhjendatud. Määruskaebus jääb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 659 ja 4 § 657 lg 1 p 1 alusel rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Vastuseks määruskaebusele märgib kohus järgmist. 23.
lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. 24. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole diskretsioonipiire ületanud ja määruskaebuse väited ei anna seetõttu ringkonnakohtule alust maakohtu määruse tühistamiseks vaidlustatud osas. Maakohus hindas kostja II menetluskulusid kulukirjete kaupa ja arvestas seejuures ka hageja vastuväidetega. Kohus põhjendas, millises ulatuses ta vastuväidetega nõustub ja millises osas mitte. Maakohus võttis arvesse nii tsiviilasja keerukust kui dokumentide arvu ja mahu. Õigusteenuse osutamiseks kulunud aja ümberhindamise aluseks ei saa olla üksnes teise menetlusosalise arvamus, et tehtud toimingutele pidi kuluma vähem aega. 25.
lg 1 alusel hindab kohus kaalutlusõiguse alusel ka esindaja ühe tööühiku hinna, so esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Ringkonnakohtu hinnangul põhjendas maakohus piisavalt oma seisukohta, miks kostja II lepingulise esindaja keskmisest mõnevõrra kõrgem tunnitasu (194,75 eurot ilma käibemaksuta) ringkonnakohtu istungil osalemise eest on mõistlik ja põhjendatud. Kaebuse väited ei anna ringkonnakohtule alust maakohtu järeldust muuta. Asjakohatu on hageja väide, et vaidlus ei olnud sedavõrd keeruline, et kostja II pidi palkama endale kaks esindajat. Kostja II esindajate töö ei olnud dubleeritud ja ringkonnakohtu istungil osales ainult vandeadvokaat Toomas Vaher. 26. Õige ei ole hageja väide, et nõupidamine ja kirjavahetused kliendiga ei ole põhjendatud kulud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tegemist on vajalike toimingutega. Esindaja ja kliendi vahelist õigussuhet iseloomustab vajadus kliendiga nõu pidada nii kohtuasja senise kulu kui ka tulevikus tehtavate menetlustoimingute üle (vt ka Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-48-16). 27.
Reet Allikvere Gaida Kivinurm Ande Tänav (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.