2-16-5350 KOHTUOTSUS TAGASELJAOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-16-5350 Otsuse tegemise aeg ja koht 17. august 2016, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Kohtuasi S. K. hagi Sise

) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagiavaldusele koos lisadega. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tasutakse Rahandusministeeriumi kontole nr EE571010220229377229 SEB Pank; nr EE062200221059223099 Swedbank; nr EE513300333522160001 Danske Bank või nr. EE221700017003510302 Nordea Bank. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Sise Grupp OÜ esitas 05.04.2016 kohtule taotluse töövaidlusasjas nr 4-1/254, milles palus töövaidluse läbi vaadata hagimenetluses. Eelnevalt on töövaidlusasja läbi vaadanud Ida Inspektsiooni Töövaidluskomisjon ja 30.03.2016 otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/254 rahuldanud avaldaja nõude (mõistis välja töötasu aprill-juuni 2015 eest kokku 2400 eurot). Kohus luges töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagiavalduseks ning võttis avalduse menetlusse. Hagiavalduse kohaselt töötas hageja kostja juures perioodil

1. aprillist 2015 kuni
2. juunini
3. Tööandja kokkulepitud töötasu ei maksnud. Hageja nõuab kostjalt saamata jäänud töötasu 977,13 eurot kuus kokku brutosummas 2931,39 eurot. Kohus edastas kostjale Sise Grupp OÜ-le hagimaterjalid ning andis tähtaja 14 päeva kohtumääruse kättesaamisest hagile vastuse esitamiseks ning oma seisukohtade täiendavaks põhjendamiseks ja täiendavate tõendite esitamiseks. Kostjale saadetud kohtumääruse koos hagimaterjalidega sai kostja seaduslik esindaja kätte isiklikult allkirja vastu
4. juunil
5. Kostja vastust hagile ega täiendavaid dokumente ei esitanud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 4 lg 4 kohaselt on individuaalsete töövaidluste lahendamine kohtus reguleeritud tsiviilkohtumenetluse seadustikuga käesolevast seadusest tulenevate erisustega. Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub kooskõlas

§ 407lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega.

Kohus luges töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagiavalduseks ning töövaidluskomisjonile esitatud tõendid kohtusse esitatuks (ITVS § 24 lg 6). Kostja esitatud dokumenti, milles kostja palub töövaidlusasja kohtul läbi vaadata ja mis on pealkirjastatud kui hagiavaldus käsitles kohus taotlusena vaadata töövaidluskomisjonile esitatud avaldus läbi hagimenetluse korras hagina (ITVS § 24 lg 4). 2

§ 407

lg 1 ja lg 2 kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Hagile kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli 21. juuni 2016. Kostja ei ole tähtaegselt hagile vastanud, täiendavaid dokumente esitanud ega taotlenud tähtaja pikendamist. Kirjalikku vastust avaldusele ega dokumente ei ole kostja esitanud ka töövaidluskomisjonile.

§ 407

lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Töötamise registri ja E-maksuameti registri andmetega on tõendatud, et hageja töötas OÜ-s Sise Grupp perioodil 20.04.2015-30.06.2015 /TVK lk 10, 30/. Töölepingu seaduse (TLS) § 4 lg 2 kohaselt tööleping sõlmitakse kirjalikult. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Seega on tõendatud töösuhte algus alates 20.04.2015, mitte alates 01.04.2015 nagu avalduses märgitud ning tööleping oli sõlmitud täistööajaga (TLS § 43 lg 1, lg 2), so. 8 tundi päevas, 40 tundi nädalas. Töösuhe poolte vahel lõppes 30.06.

1. Seega nimetatud perioodi eest on tööandjal (kostja) kohustus maksta töötajale (hageja) töötasu. Hageja on märkinud töötasuks 977, 13 eurot bruto. TLS § 29 lg 1 kohaselt kui isik teeb tööd, mille tegemist võib asjaolusid arvestades eeldada tasu eest, eeldatakse, et töötasus on kokku lepitud; lg 2 sätestab, et kui töötajale lepingu järgi makstava töötasu suurust ei ole kokku lepitud või kui kokkulepet ei suudeta tõendada, on töötasu suuruseks kollektiivlepingus ettenähtud, selle puudumisel sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu. Statistikaameti andmetel moodustas 2015 aastal II kvartalis ehitussektoris keskmiseks töötasuks kuus 1047 eurot /http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/Saveshow.asp/. Seega leiab kohus, et hageja poolt märgitud töötasu suurus kuus brutosummas vastab sarnase töö eest sarnastel asjaoludel makstva tasu tingimustele. Kohus loeb töötasu suuruseks 977, 13 eurot kuus (bruto). Töötasust kuuluvad maha arvamisele seadusega ettenähtud maksud. Antud juhul arvestab kohus, et tööandja poolt on maksmata töötasu perioodil 20.04.201530.06.
2. Kuna hageja tegi tööandja juures tööd täistööajaga, loeb kohus, et töötajal oli tööd tehtud aprillis 9 tööpäeva ning kahel järgneval kuul terve kuu. Seega moodustub saamata jäänud töötasu aprillis 9 tööpäeva eest alljärgnevalt: tunnitasu suurus kujuneb järgmiselt: 977,13 töötasu suurus /168 kuu normtundidega = 5,81 eurot tunnis; töötatud tunnid: 9 tööpäeva x 8 tundi = 72 tundi; kokku aprilli töötasu 5,81 x 72 = 418,32 eurot. Mais ja juunis on töötasuks 977,13 eurot, seega kokku 1954,26 eurot. Saamata jäänud töötasu suuruseks kokku on 2372, 58 eurot. Toimiku materjalides on lõpparvest kinnipidamise tõend, mille kohaselt tuleb lõpparvest kinni pidada 870 eurot /tl. 9/, seoses hageja auto remontimisega. TLS § 78 lg 1 kohaselt võib tööandja kohtuväliselt oma nõudeid töötaja töötasu nõudega tasaarvestada töötaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega on tööandjal õigus töötasust tasaarveldusi teha ainult töötaja nõusolekul. Toimiku materjalides töötaja (hageja) vastavasisuline nõusolek puudub. Kui töötaja on tööandjale kahju tekitanud on viimasel õigus nõuda töötajalt kahju hüvitamist, mitte tasaarvestada väidetavat kahju ühepoolselt pidades selle kinni töötaja töötasust. Tulenevalt eeltoodust mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks saamata jäänud töötasu brutosummas 2372, 58 eurot. 3

§ 124

lg 1 kohaselt raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Hageja nõuab kostjalt saamata jäänud töötasu 2931, 39 eurot. Tulenevalt eeltoodust on hagi hind 2931, 39 eurot. Menetluskulud Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (

§ 173

lg 1).

§ 163

lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja menetluskulude väljamõistmist kostjalt taotlenud ei ole ja on riigilõivu tasumisest vabastatud riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 1 alusel. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda

§ 163lg 1 alusel ja kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra.

Viivitamatu täitmine Vastavalt

§ 468

lg 1 p 2, tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hageja esitas taotluse riigi õigusabi saamiseks. Kuna kohus lahendab asja tagaseljaotsusega, puudub vajadus hageja riigi õigusabi taotlust lahendada. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4