Obsah (6)

§ 124§ 152§ 71§ 31§ 43§ 108

TAR T U H AL D U S K O H U S Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-16-1585 Määruse kuupäev 28. september 2016 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi ********i kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kah

) § 47 lg 2 näeb ette, et kaebus kohtueelses menetluses esitatud nõudes tuleb esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend.

§ 124

lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse pärast teistelt menetlusosalistelt sellele kirjaliku vastuse saamist.

§ 152

lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 kohaselt lõpetab kohus menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. 7. Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et kaebaja sai Viru Vangla 05.07.2016.a otsuse nr 6-16/65-2, millega tema kahju hüvitamise taotlus rahuldati osaliselt, kätte 06.07.2016.a. Seega oli viimane päev kaebuse esitamiseks reede, 05.08.2016.a. Kaebaja on kaebusele kuupäevaks märkinud 05.08.2016.a, kuid kaebus allkirjastati 07.08.2016.a ja jõudis kohtusse samuti 07.08.2016.a. Seega on kaebuse esitamise päevaks 07.08.2016.a ja kaebaja on seaduses sätestatud kaebetähtaja ületanud. 8.

§ 71

lg 1 ütleb, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kohtupraktikas mõistetakse mõjuva põhjuse all eelkõige objektiivseid takistusi. Erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida. Küllaldane 2 2 põhjus tähtaja ennistamiseks võib olla õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad (Riigikohtu lahend 3-3-1-75-08, p 16-17).

1. Kohus ei nõustu sellega, et kaebaja lasi kaebetähtaja mööda temast mitteolenevatel põhjustel. Kaebaja tunnistab ise, et ta eksis kaebetähtaja arvestamisel. Kohtu hinnangul näitab see, et kaebaja ei ole olnud kaebetähtaja järgmisel piisavalt hoolikas. Kaebaja esindajaks on õigusteadusliku kõrgharidusega isik, kes selliseid vigu teha ei tohi. Selline esindaja ei saa tugineda ka kogenematusest tingitud eksimusele. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kaebetähtaja möödalaskmise põhjus sõltus ainuüksi kaebajast ja oli tema poolt välditav. Kaebaja ei ole esile toonud ühtegi objektiivset takistust kaebuse tähtaegseks esitamiseks ehk sündmust või asjaolu, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saanud.
2. Hilinemise põhjust ei muuda objektiivseks või kaebajast sõltumatuks see, et kaebetähtaega arvestas mitte kaebaja ise, vaid tema esindaja.

§ 31

lg 3 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 217 lg 5 ja 6 alusel omistatakse esindaja tegevus esindatavale. Kohtupraktikas on esinenud kaebetähtaja ennistamist olukorras, kus kaebaja huvid jäid kaitseta tema esindaja tegevusetuse tõttu (Riigikohtu lahend 3-3-1-6112). Need seisukohad ei ole aga ülekantavad praegusele asjale. Esiteks käsitles viidatud lahend olukorda, kus kaebajale oli määratud esindaja riigi õigusabi korras. Teiseks ei kaota kaebaja praeguse menetluse lõpetamisel pöördumatult võimalust saavutada oma eesmärk ehk saada tema soovitud hüvitist. Kui kaebaja kaotas hüvitise saamise võimaluse oma esindaja süül on kaebajal võimalik esitada maakohtule esindaja vastu hagi kahju hüvitamise nõudes. 11. Kokkuvõttes puuduvad praeguses asjas mõjuvad põhjused kaebetähtaja ennistamiseks ning kohus jätab kaebaja sellekohase taotluse rahuldamata. Kohus lõpetab menetluse

§ 152

lg 1 p 2 alusel.

§ 43

lg 1 p 2 kohaselt ei ole pärast käesoleva määruse jõustumist lubatud esitada halduskohtule sama nõudega samal alusel kaebust. 12.

§ 108lg 4 alusel tuleb menetluskulud praeguses asjas kanda kaebajal.

Vastustaja ei esitanud koos menetluse lõpetamise taotlusega menetluskulude väljamõistmise taotlust, menetluskulude nimekirja või kuludokumente. Pikaajalise menetlusliku kogemuse põhjal Viru Vangla tavapäraselt kohtuväliste kulude hüvitamist ei taotle. Kohtukulusid praeguses asjas ei ole. Seega jäävad poolte võimalikud menetluskulud nende endi kanda. Kaebaja oli riigilõivu tasumisest vabastatud, seega riigilõivu tagastamisele ei kuulu. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks 3 3 Kohtunik 4 4