3-16-403/17

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number 3-16-403 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september 2016, Tartu Kohtunik Maare Aloe Haldusasi XXX kaebus Tartu Vangla 18.12.2015 käskkirja nr 6-2/1831 tühistamiseks Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja – XXX Vastustaja – Tartu Vangla Resolutsioon Jätta XXX kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul selle avalikult teatavakstegemisest arvates ehk hiljemalt 13.10.2016 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. Tartu Vangla 18.12.2015 käskkirjaga nr 6-2/1831 karistati XXX kartserisse paigutamisega 13 ööpäevaks viiekuulise katseajaga Tartu Vangla kodukorra (edaspidi TVK) p 8.2.2 rikkumise eest. Käskkirja kohaselt seisnes kaebaja rikkumine selles, et 22.11.2015 kella 9.25 paiku omas kaebaja E-hoone jalutusaias teistele kinnipeetavatele isiklikuks tarbimiseks lubatud sigarette.
3. 14.01.2016 esitas kaebaja vanglale vaide nr 1-11/15-1, milles taotles Tartu Vangla 18.12.2015 käskkirja nr 6-2/1831 kehtetuks tunnistamist. Kaebaja tugines oma nõudes topelt karistamise keelule ning ebavõrdsele kohtlemisele võrreldes S-hoone kinnipeetavatega. Tartu Vangla jättis 25.01.2016 vaideotsusega nr 1-11/15-2 XXX vaide rahuldamata.
4. 22.02.2016 esitas XXX Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla 18.12.2015 käskkirja nr 62/1831 tühistamiseks. Kaebusele oli lisatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus. Tartu Halduskohtu 01.03.2016 määrusega kohus vabastas XXX riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel, võttis kaebuse menetlusse ja tegi vajalikud eelmenetluse toimingud. 29.03.2016 saabus Tartu Halduskohtusse vastustaja vastus kaebusele.
5. 20.06.2016 määrusega otsustas Tartu Halduskohus asja lahendada kirjalikus menetluses ja andis menetlusosalistele võimaluse esitada täiendavaid taotlusi ja seisukohti. Menetlusosalised täiendavaid taotlusi ja seisukohti ei esitanud. KAEBAJA VÄITED
6. Vanglale esitatud vaides ega ka kaebuses halduskohtule ei eita kaebaja teo toimepanemist, mistõttu puudub sellise asjaolu osas vaidlus. Kaebaja ei tugine määratud karistuse ebaproportsionaalsusele ega menetlusnormide rikkumisele distsiplinaarmenetluse läbiviimisel. Seega ei ole poolte vahel vaidlust ka selliste asjaolude osas. Kaebaja leiab, et kuna talle määrati distsiplinaarkorras karistus 13 ööpäevaks kartserisse paigutamist viiekuulise katseajaga ja samuti pidi ta ühe kuu vältel jalutama jalutusboksis, siis on teda karistatud ühe ja sama teo eest teistkordselt, kuid selline asi on keelatud. Samuti tugineb kaebaja asjaolule, et S-hoone ja E-hoone kinnipeetavaid koheldakse distsipliinirikkumise korral erinevalt. Nimelt kui E-hoone jalutusaias paneb kinnipeetav toime distsipliinirikkumise, siis peab ta vähemalt ühe kuu jooksul jalutama E-hoone jalutusboksis, kuid S-hoone jalutusaias jalutab kinnipeetav pärast samasugust distsipliinirikkumist edasi. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
7. Tartu Vangla vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja vastuväidete kohaselt ei ole kaebajat ühe ja sama distsipliinirikkumise eest teistkordselt karistatud. Vastustaja vastusest nähtub, et vastab tõele, et S-hoone kinnipeetavad saavad jalutada jalutusaias ning seal distsipliinirikkumise toimepanemisel ei toimetata neid jalutama E-hoone jalutusboksi, kuid vastustaja arvates ei saa sellist jalutuskäikude korraldust pidada õigusvastaseks ega võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumiseks. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
8. Vaidlust ei ole selles, et kaebajat karistati Tartu Vangla 18.12.2015 käskkirjaga nr 6-2/1831 (tl 3) kartserisse paigutamisega 13 ööpäevaks, kusjuures distsiplinaarkaristuse täitmisele pööramine lükati edasi 5-kuulise katseajaga, TVK p 8.2.2 süülise rikkumise eest. Kaebaja ei eita teo toimepanemist, mis seisnes selles, et ta 22.11.2015 kella 9.25 paiku jalutuskäigu ajal omas E-hoone jalutusaias teistele kinnipeetavatele isiklikuks tarbimiseks lubatud sigarette. Seega selle asjaolu osas vaidlus puudub. Ka määratud karistuse ebaproportsionaalsusele ja menetlusnormide rikkumisele distsiplinaarmenetluse läbiviimisel kaebaja viidanud ei ole.
9. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et distsiplinaarkaristuse määramisega on teda karistatud teistkordselt ühe ja sama rikkumise toimepanemise eest. Vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 63 lg 3 teise lause kohaselt võib ühe ja sama distsipliinirikkumise eest kohaldada ainult üht distsiplinaarkaristust. VangS § 63 lg 1 kohaselt on distsiplinaarkaristusteks noomitus, isikliku raadio, televiisori või muu vajaliku elektriseadme kasutamise keelamine kuni 45 päevaks, ühe lühi- või pikaajalise kokkusaamise keelamine, töölt eemaldamine kuni üheks kuuks ja kartserisse paigutamine kuni 45 ööpäevaks. Jalutusaias jalutamise keeldu nimetatud loetelus märgitud ei ole, seega ei ole tegemist distsiplinaarkaristusega VangS § 63 lg 1 tähenduses.
10. VangS § 55 lg 2 annab kinnipeetavale õiguse viibida vähemalt üks tund päevas värskes õhus. Sellise õiguse puudumisele kaebaja ei tugine. Rahulolematust põhjustab kaebajas koht, kus jalutuskäiku võimaldatakse. Kehtivast õigusest ei tulene konkreetseid nõudeid, millistes tingimustes tuleb värskes õhus viibimist võimaldada ning seeläbi ei tulene kinnipeetavale ka subjektiivset õigust nõuda jalutuskäiku kindlas kohas, antud juhul jalutusaias. Seega ei saa jalutuseks valitud koht rikkuda kohtu arvates kaebaja õigusi. Asja materjalidest nähtuvalt saavad Tartu Vangla S-hoone kinnipeetavad jalutada jalutusaias, kuid distsipliinirikkumise toimepanemisel seal ei toimetata neid jalutama E-hoone jalutusboksi. E-hoone jalutusaias toimepandud TVK sätete rikkumise korral tuleb kinnipeetaval jalutada üks kuu jalutusboksis. Nimetatut tõendab IV üksuse jalutuskäikude graafik (tl 6), mille kohaselt kinnipeetav, kes paneb jalutusaias toime TVK nõuete rikkumise, jalutab vähemalt ühe kuu jooksul jalutusboksis. Kohus nõustub vastustajaga, et jalutuskäiguks ettenähtud koha muutus (jalutusaia asemel jalutamine jalutusboksis) ei ole distsiplinaarkaristus, vaid meede, mis läbi tõhusama järelevalve teostamise peab tagama vangla sisekorra ja seeläbi ka julgeoleku.
11. Riigikohtu halduskolleegium asus otsuse nr 3-3-1-20-08 p-s 24 seisukohale, et Tartu Vangla kinnipeetavate erinevates eluhoonetes hoidmine ei ole õigusvastane, kui neile on tagatud ühesugused õigused. Riigikohus märkis, et vangla erinevates eluhoonetes ühiskasutuses olevate ruumide suuruse, lisaruumide olemasolus või jalutusväljaku suuruses esinevaid erinevusi ei saa pidada võrdse kohtlemise põhimõtet rikkuvateks. Jalutuskäigu võimalus on tagatud ühesuguselt nii S-hoone kui ka E-hoone kinnipeetavatele (sh kaebajale) ja seega on kõigile tagatud VangS § 55 lg-st 2 tulenev õigus. Kuna Riigikohtu otsuses toodud seisukohtadest lähtuvalt ei saa erinevusi jalutusväljaku suuruses pidada võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumiseks, siis ei saa kohtu arvates pidada ebavõrdseks kohtlemiseks ka seda, et pärast distsipliinirikkumise toimepanemist võimaldatakse jalutuskäik jalutusboksis.
12. Arvestades eeltoodut jätab kohus XXX kaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Maare Aloe kohtunik