RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises
Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Samuti tuleb kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus jõuda konsensusele nii menetluskulude suuruse kui ka nende tasumise ulatuse ning viisi osas. 6. Kuna süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud kuuluvad alates 29.03.2015 kokkuleppe esemesse, kohalduvad menetluskulude vaidlustamisele täies mahus kõik kokkuleppemenetlust reguleerivad sätted. Seega tuleb maakohtul juhinduda menetluskulude hüvitamise otsustuse tegemisel − nii nagu kõikide teiste kokkuleppega hõlmatud küsimuste lahendamisel −
Sedastades kriminaalmenetluse lõpetamise aluste puudumise
lg 1 p-de 2-6 mõttes, on kohtu pädevuses kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe n-ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Kokkuleppe muutmiseks puuduvad kohtul volitused. Kokkuleppemenetlust reguleerivatest sätetest tuleb lähtuda ka ringkonnakohtu menetluses. Kuna maakohus ei koosta kokkuleppemenetluses põhistatud kohtuotsust, ei ole täidetud apellatsioonimenetluse põhilised eeldused ning seetõttu kohaldub
lg 3 p-s 4 sätestatud edasikaebepiirang ka menetluskulude hüvitamise otsustuse vaidlustamisele. Teisisõnu peab kokkuleppemenetluses lahendatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses sisalduma viide mõnele kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või
lg 1 sätte rikkumisele.
lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus
(RKKKm 3-1-1-7-16, p-d 5.2-7). 7. Kriminaalasjas on S. Štšerbakovi, tema kaitsja ja prokuröri vahel 08.06.2016 sõlmitud kokkulepe (I kd, tl 194-196), milles muuhulgas on ära näidatud tasumisele kuuluvad menetluskulud absoluutsummana 1615 eurot. Samas on kokkuleppes muuhulgas ära toodud süüdistatava poolt vaidlustatud ekspertiisi nr. 16E-AN0140 kulu 84 eurot. Kokkuleppes on ära märgitud ka, et kaitsjatasule lisandub kaitsja kulu seoses kohtumenetluses osalemisega. Maakohus on nimetatud summadest lähtunud. Samuti on kokku lepitud tekkinud kulude 2
Maakohus mõistiski menetluskulud tasumisele ositi 12 kuu jooksul. S. Štšerbakov kinnitas kaitsja juuresolekul enda soovi sõlmida kokkulepe selles kirjeldatud tingimustel, kinnitades seda enda allkirjaga (I kd, tl 196). Seega on nii prokurör, süüdistatav kui kaitsja menetluskulude osas jõudnud kokkuleppele. S. Štšerbakov nõustus tasumisele kuuluvate menetluskuludega. 8. S. Štšerbakovi poolt esitatud apellatsioonkaebuse osas märgib kohtukolleegium järgmist.
lg 3 p 4 kohaselt ei saa apellatsiooni esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud sama paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhtudel.
lg 4 kohaselt võib kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku
lg 1 p 12 rikkumisele, tema poolt toodud põhjendus, et ta ei tunnistanud end kuriteo toimepanemises süüdi, ei ole asjakohane ja seega on juriidiliselt tühine. Ringkonnakohus sedastab, et kokkuleppemenetluse kohaldamine ei eelda seda, et süüdistatav end talle etteheidetavas teos otsesõnu süüdi tunnistaks.
järgi ei ole kokkuleppemenetluse kohaldamise eelduseks süüdistatava süü omaksvõtt. Seega ei takista süüdistatava avaldus, et ta tunnistab end süüdi talle inkrimineeritud kuriteos osaliselt, kokkuleppemenetluse kohaldamist, kui süüdistatav samas kinnitab oma tahet kriminaalasi kokkuleppemenetluses lahendada (RKKKo nr. 3-1-1-81-11). Pealegi ringkonnakohus märgib, et ekslik on S. Štšerbakov’i väide, et maakohus on oma otsuses sedastanud, et S. Štšerbakov on ennast täielikult süüdi tunnistanud. Maakohus on üksnes tuvastanud, et menetlusosalised jäävad kohtus kokkuleppe juurde, süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu selline järeldus on ainuõige. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt süüdistatav, tema kaitsja ja prokurör 08.06.2016 sõlmisid kokkuleppe, milles on kinnitatud, et toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras ning süüdistatavalt konfiskeeritava vara osas. Süüdistatav Sergei Štšerbakov kinnitas, et ta on nõus kokkuleppes sätestatud tingimustega, samuti on temale selgitatud, et tema peab lisaks kokkuleppes märgitud kriminaalmenetluse kuludele tasuma süüdimõistva kohtuotsuse korral sundraha I astme kuriteo toimepanemise eest, samuti on selgitatud konfiskeerimise olemust (T I lk 195 pöördel). 9. Kokkulepe on teistkordselt avaldatud kohtuistungil, kus S. Štšerbakov kinnitas, et ta on kokkuleppest aru saanud ning nõustub sellega ja jääb kokkuleppe juurde, kokkuleppe on sõlmitud tema vabal tahtel (T I kd, tl 206). Seega on kohtuotsus kooskõlas eelnevalt kinnitatud kokkuleppega. Asjaolu, et süüdistatav on kohtus nõustunud kokkuleppega, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole kohtu hinnangul kuidagi võimalik lugeda
Seda seisukohta on rõhutanud Riigikohtu kriminaalkolleegium oma
Kui kohtunik asub seisukohale, et kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonis pole osutatud ühelegi kriminaalmenetluse seadustiku § 318 lg 2 p-des 3 ja 4 loetletud rikkumisele, tuleb apellatsioon jätta
lg 2 p 3 ja § 318 lg 3 p-de 3,4 alusel läbi vaatamata ja tagastada apellatsioon apellandile. Sellele asjaolule on juhtinud kohtute tähelepanu Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 27.04.2006. a määruses nr 3-1-1-38-06. 10. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.