← Eesti

3-14-51067/71

Obsah (10)§ 212§ 215§ 213§ 223§ 116§ 165§ 199§ 157§ 108§ 109

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth Plaks Otsuse tegemise aeg ja koht 01.07.2016, Tallinn Haldusasja numb

§ 212

lg 1 teises lauses sätestatud juhul (

§ 212lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg 3).

3-14-51067 Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Päästeameti Lääne päästekeskuse tuleohutuskontrolli büroo tegi OÜ-le Hotell Pärnu 17.03.2014 ettekirjutuse nr 7.2-6.4/712-9 elektriohutusseaduse (ElOS) § 37 lg 2, päästeseaduse (PäästeS) § 15 lg 2 p 2 ja tuleohutuse seaduse (TuOS) § 40 lg 1 p 1 alusel. Ettekirjutusega kohustati OÜ-d Hotell Pärnu tagama: 1) Hotell Pärnu hoonesse paigaldatud evakuatsioonivalgustuse aastahooldusaktis esitatud puuduse kõrvaldamine; 2) Hotell Pärnu hoone I korrusele täiendava evakuatsioonivalgustuse paigaldamine toimimisajaga vähemalt üks tund; 3) Hotell Pärnu hoones evakuatsiooniteel asuvate uste võtmeta avatavus; 4) Hotell Pärnu hoones evakuatsioonitrepikoja läbiviikude tihendamine; 5) automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) aastahoolduse aktis välja toodud puuduste kõrvaldamine; 6) Hotell Pärnu hoonesse paigaldatud ATS-i paiknemisskeemide vastavus nõuetele; 7) Hotell Pärnu hoone majutusruumide ustele sulgurite paigaldamine; 8) Hotell Pärnu hoone evakuatsiooniteel paiknevatele tuletõkkeustele sulgurite paigaldamine; 9) Hotell Pärnu hoones paiknevatest saunaruumidest omaette tuletõkkesektsioonide moodustamine; 10) Hotell Pärnu hoonesse paigaldatud tuletõrje voolikusüsteemi nõuetele vastavusse viimine; 11) Hotell Pärnu hoone elektripaigaldise tehnilise kontrolli teostamine vastavat akrediteeringut omava ettevõtte poolt; 12) Hotell Pärnu hoone madala osa evakuatsioonitrepikojast omaette tuletõkkesektsiooni moodustamine; 13) Hotell Pärnu hoone kõrge osa korrustest omaette tuletõkkesektsioonide moodustamine.
  2. OÜ Hotell Pärnu esitas ettekirjutuse peale vaide, mille Päästeamet jättis 08.05.2014 vaideotsusega nr 7.2-8/3751 rahuldamata.
  3. OÜ Hotell Pärnu esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Päästeameti 17.03.2014 ettekirjutuse nr 7.2-6.4/712-9 tühistamiseks või alternatiivselt õigusvastasuse tuvastamiseks ja 08.05.2014 vaideotsuse nr 7.2-8/3751 tühistamiseks. 1) Päästeameti otsused ei ole õiguspärased, kuna nendes eiratakse asjaolu, et ettekirjutuses nimetatud tööde tegemise kohustus saab lasuda vaid hoone õigusvastasel valdajal, Linden Hotell OÜ-l. Päästeamet on lähtunud ekslikust eeldusest, et kaebaja ja kolmanda isiku vaheline üürileping on kehtiv. Kaebaja tühistas 13.05.2013 sõlmitud üürilepingu tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 131 lg 1 alusel juba 23.08.
  4. Tühistamist ei ole vaidlustatud, mistõttu oleks Päästeamet pidanud lähtuma eeldusest, et leping on kehtivalt tühistatud ning sellel ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Kaebaja on esitanud Pärnu Maakohtusse hagi Linden Hotell OÜ vastu kinnisasja valduse tagasisaamiseks (tsiviilasi nr 213-49322). 2) Olukorras, kus valdaja kasutab hoonet ebaseaduslikult ja omaniku tahte vastaselt, ei saa omanik vastutada selle eest, et valdaja (kelle üle omanikul puudub igasugune kontroll) tegevus oleks kooskõlas tuleohutusnõuetega. PäästeS § 15 kohane ettekirjutus tuleb teha 2

(8)3-14-51067 isikule, kes oma tegevusega põhjustas tuleohu – praegusel juhul Linden Hotell OÜ-le. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 84 lg 2 ja § 88 lg 1 välistavad omaniku kohustuse kanda kulutusi, mis seonduvad valdaja tegevusega omaniku asja omavolilisel kasutamisel. Omanikul puudub võimalus ettekirjutuses toodud tööde teostamiseks, kuivõrd valdaja keeldub omanikule tööde tegemiseks vajalikku juurdepääsu võimaldamast. Kaebaja asus hotellis teostama ettekirjutuse p-s 3 nõutud töid, kuid kolmas isik taastas eelneva tuleohtliku olukorra. Kolmas isik soovib hotellis kaebaja kulul teostada remonditöid, mis aga on tema kui üürniku ülesanne. Kaebaja ei ole kolmandal isikul keelanud ettekirjutuses nõutud tööde teostamist. 3) Kui asuda seisukohale, et üürileping kehtib, siis ka üürilepingu järgi lasub tuleohutusnõuete järgimise kohustus üürnikul. Üürilepingus ei ole lepingu eseme kasutamise otstarvet kokku lepitud, mistõttu ei ole omanikul kohustust tagada hoone konkreetse kasutusotstarbega seonduvate tuleohutusnõuete täitmist. Seega on majutusettevõttespetsiifiliste tuleohutusnõuete kohustatud subjektiks kolmas isik. Ka varasemalt, kui hotelli opereeris AS Pergo Hotels, tegi Päästeamet ettekirjutused just viimasele.
  1. Päästeamet vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. 1) Tuleohutuspaigaldist puudutavad nõuded tuleb TuOS kohaselt täita selle omanikul ehk praegusel juhul kaebajal. ElOS § 13 p-de 5 ja 7 alusel peab elektripaigaldise omanik tagama elektripaigaldise kasutamise õigusaktides kehtestatud nõuete kohaselt, sh korraldama elektripaigaldise tehnilist kontrolli ning omama dokumentatsiooni elektripaigaldise ja selle tehnilise kontrolli teostamise kohta. Seega on kaebaja kindlasti ettekirjutuse p-dega 1, 2, 5, 6, 10 ja 11 pandud kohustuste õige adressaat. 2) Päästeameti tavapärase halduspraktika järgi tehakse ettekirjutus ehituslike ning tuleohutus- ja elektripaigaldisi puudutavate nõuete osas ehitise omanikule ning korralduslikku laadi nõuete osas üürnikule. Kui üürnik ja omanik on kokku leppinud, et kõigi tuleohutusnõuete täitmise eest vastutab üürnik, on ka nende täitmist nõutud üürnikult. Vastava kokkuleppe puudumisel ei saa Päästeamet aga sekkuda üürniku ja omaniku vahelistesse suhetesse ning nõuda, et üürnik teeks ise kulukaid muudatusi ja parendusi, mida ei ole võimalik ilma ehitist kahjustamata üürilepingu lõppemisel ära võtta ja mis jäävad sel põhjusel omanikule. Ettekirjutuse p-des 4, 9, 12 ja 13 kaebajale pandud kohustused on seotud remonttöödega, mille üürnik saaks teha vaid omaniku nõusolekul. Ettekirjutuse adressaadi valikut mõjutas praegusel juhul ka asjaolu, et Linden Hotell OÜ teatas Päästeametile, et alustas ettevalmistustöid puuduste kõrvaldamiseks, kuid kaebaja keelas tal üürilepingu ülesütlemise ähvardusel remonttööde teostamise ilma kaebaja loata. 3) Kaebaja väide, et ettekirjutusega pandud kohustused on seotud majutusteenuse osutamisega, ei ole päris õige. Majutusettevõtte-spetsiifiline on vaid ettekirjutuse p-s 7 toodud nõue. Tulekahjusignalisatsiooni-, evakuatsiooni- ja tuletõrjevoolikusüsteem peaksid hoones olema ja nõuetekohaselt toimima ka siis, kui hoonet kasutataks muuks otstarbeks (nt bürooruumi, kaupluse või haiglana). 4) Päästeamet tuvastas 23.09.2015 toimunud paikvaatlusel, et ettekirjutuse p-d 1–12 on korrektselt täidetud. Täitmata on vaid ettekirjutuse p
  3. Linden Hotell OÜ palus jätta kaebus rahuldamata. 1) Ettekirjutuse adressaat ei saa sõltuda eraõiguslikest suhetest. Üürileandja ja üürnik võivad kokku leppida, et nendevahelises suhtes täidab TuOS nõudeid üks või teine, samuti on võimalik kokku leppida vastavate kulude jaotuses. See aga ei mõjuta Päästeameti õigust nõuda seadusest tulenevate kohustuste täitmist. Kui üürniku ja omaniku vahel ei ole selget kokkulepet tuleohutusnõuete täitmise kohta, saab Päästeamet lähtuda vaid seaduse 3
(8)3-14-51067 regulatsioonist. TuOS kohaselt vastutab vaidlusaluste nõuete täitmise eest omanik. Ettekirjutus on proportsionaalne ja põhjendatud ka juhul, kui kolmas isik valdab hoonet õigusvastaselt. 2) Kolmas isik ja kaebaja sõlmisid 11.05.2015 üürilepingu muutmise kokkuleppe, mille p 10 järgi on kaebaja kohustatud teostama Päästeameti 17.03.2014 ettekirjutuses nimetatud tööd. Seega ei saa enam olla vaidlust selle üle, kas üürileping kehtib ja kes on kohustatud teostama vaidlustatud ettekirjutuses nimetatud tööd.
  1. Tallinna Halduskohus jättis 31.12.2015 otsusega kaebuse rahuldamata ning mõistis OÜlt Hotell Pärnu Linden Hotell OÜ kasuks välja menetluskulud summas 1876 eurot. Halduskohus jättis rahuldamata Linden Hotell OÜ taotluse kohustada OÜ-d Hotell Pärnu tasuma Linden Hotell OÜ kasuks väljamõistetud menetluskuludelt viivist kuni kohtuotsuse täitmiseni. 1) Puudub vaidlus, et kaebaja on Pärnu linnas Rüütli 44 asuva kinnistu ja hotellihoone omanik. Ehitusseadustiku (EhS) § 11 lg 1 kohaselt peab ehitis kogu oma kasutusea ja olemasolu vältel olema ohutu. Sama paragrahvi lg 2 p 2 kohaselt hõlmavad ehitisele esitatavad nõuded ka tuleohutust. EhS § 19 lg 1 p 4 kohaselt on ehitise ja selle kasutamise vastavuse tagamine õigusaktidest tulenevatele nõuetele omaniku kohustus. Lisaks eeltoodule sätestab tuleohutusega seotud kohustused ehitise omanikule ka TuOS (vt § 36 lg 1). Järelikult on hoone tuleohutuse tagamine selle omaniku seadusest tulenev kohustus. Nimetatud avalikõiguslikust kohustusest ei ole võimalik vabaneda eraõigusliku lepingu sõlmimise teel, mistõttu pole küsimus kaebaja ja kolmanda isiku vahelise üürilepingu kehtivusest praeguses vaidluses asjakohane. Seega on vaidlustatud ettekirjutus tehtud õigele adressaadile. 2) Ettekirjutusega pandud kohustuste õiguspärasuse üle pooled ei vaidle. Asjas kogutud teabe kohaselt on ettekirjutus suures osas juba täidetud. Kohus pole tuvastanud asjaolusid, mis annaksid aluse kaevatava ettekirjutuse tühistamiseks või õigusvastaseks tunnistamiseks, samuti vaideotsuse tühistamiseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
  2. OÜ Hotell Pärnu palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega tema kaebus rahuldada. 1) Halduskohus on rikkunud kohtuotsuse põhjendamise kohustust, jättes suurema osa kaebaja seisukohtadest käsitlemata. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta peab kaebaja väiteid asjakohatuteks ning miks ei rakendu kaebaja positsiooni toetavad õigusnormid. Halduskohtu otsus ei vasta

§ 165lg-s 1 sätestatud nõuetele.

Kohtuotsuses on toodud kohtu järeldused, kuid kohtu siseveendumuse kujunemine ei ole jälgitav. Halduskohtu otsus tuleb

§ 199lg 2 p 2 alusel oluliste põhjendamispuuduste tõttu tühistada.

2) Päästeamet oleks pidanud lähtuma sellest, et üürileping on kehtivalt tühistatud. Olukorras, kus valdaja kasutab hoonet õigusvastaselt ja omaniku tahte vastaselt ning omanikul puudub võimalus ettekirjutuses toodud tööde teostamiseks, ei saa omanik vastutada selle eest, et valdaja tegevus oleks kooskõlas tuleohutusnõuetega. AÕS § 84 lg 2 on TuOS sätete suhtes üldnorm. AÕS § 84 lg 2 järgi vastutab tuleohutusnõuete täitmise eest kolmas isik. Halduskohus ei võtnud seisukohta, kas AÕS § 84 lg 2 kohaldub praeguses asjas. 8. Päästeamet vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. 4

(8)3-14-51067 Vaidlustatud ettekirjutus on tehtud omanikule, mistõttu ei ole tähtsust sellel, kas üürileping kehtib või mitte. Kolmas isik avaldas soovi kõrvaldada hoones kõik tuleohutusalased rikkumised, kuid kaebaja keeldus kolmandale isikule tööde teostamiseks nõusoleku andmisest. Sellega välistas kaebaja ise kolmanda isiku ettekirjutuse adressaadina. Kaebaja väide, et tal puudub võimalus ettekirjutuses nõutud tööde teostamiseks, on väär. 23.09.2015 paikvaatlusel tuvastas Päästeamet, et ettekirjutuse p-d 1–12 on täidetud. Tööde tagasitäitmine oleks võimatu või ebamõistlikult keeruline. Seega on tühistamisnõue ettekirjutuse p-de 1–12 osas ilmselgelt perspektiivitu.
  1. Linden Hotell OÜ palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Kuivõrd ettekirjutuse p-d 1–12 on täidetud, ei ole tühistamiskaebus nende punktide osas kohane õiguskaitsevahend ning apellatsioonkaebus tuleb vastavas osas jätta läbi vaatamata. Halduskohus on kõikides olulistes küsimustes võtnud põhjendatud seisukoha. Halduskohtu otsusest järeldub, et Päästeameti 17.03.2014 ettekirjutus puudutab üldiseid tuleohutusnõudeid, millele kõik ehitised peavad vastama, mitte majutusettevõtetele kehtestatud spetsiifilisi nõudeid. Halduskohus on leidnud, et hoone tuleohutuse tagamine on omaniku kohustus ning on kõrvale jätnud üksnes asjasse puutumatud kaebaja väited. Halduskohtu lõppjäreldused on õiged, mistõttu ei ole põhjust otsuse tühistamiseks. Päästeameti ettekirjutuse adressaat ei sõltu eraõiguslikest suhetest. AÕS § 84 lg 2 ei rakendu avalik-õiguslikus suhtes. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.
  3. Vastustaja ja kolmas isik leiavad, et ettekirjutuse p-de 1–12 osas ei ole tühistamisnõue enam kohane õiguskaitsevahend, kuivõrd vastavas osas on ettekirjutus täidetud (haldusmenetluse seaduse § 61 lg 2). Arvestades Riigikohtu seisukohti haldusasjades nr 3-3-144-14 (p-d 10–11) ja 3-3-1-41-11 (p-d 10–12), ei saa praeguses asjas välistada, et ettekirjutusel on mõju ja praktiline tähendus ka pärast selles esitatud nõuete täitmist. Sellisel juhul on kohtul võimalik vaidlustatud haldusakt tühistada. Samas, isegi kui asuda seisukohale, et p-de 1–12 osas ei ole ettekirjutuse tühistamine enam võimalik, ei ole ringkonnakohtul alust jätta kaebust ettekirjutuse p-de 1–12 osas sisuliselt läbi vaatamata, kuna kaebaja esitas halduskohtu istungil alternatiivse tuvastamisnõude, halduskohus võttis kaebuse muudetud kujul vastu ning kaebaja ei ole sellest nõudest loobunud.
  4. Kaebaja arvates välistavad AÕS § 84 lg 2 ja AÕS § 88 lg 1 tema kui kinnistu omaniku kohustuse kanda tuleohutusnõuete tagamiseks vajalikke kulutusi. AÕS § 84 lg 2 sätestab, et isik, kes on saanud asja valduse omavoliga, vastutab asja ja selle päraldiste hävimise ning nende väärtuse vähenemise eest, välja arvatud, kui hävimine või väärtuse vähenemine oleks toimunud ka juhul, kui asi oleks olnud hageja valduses. AÕS § 88 lg 1 kohaselt võib valdaja nõuda tema poolt asjale tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, välja arvatud juhul, kui ta on valduse saanud omavoliliselt. Kui ka lähtuda praegusel juhul eeldusest, et kaebaja on üürilepingu kehtivalt tühistanud ning seega on leping tühine algusest peale (TsÜS § 90 lg 1 kolmas lause), ei ole siiski tegemist olukorraga, kus kolmas isik on saanud kinnistu ja sellel asuva hotelli valduse omavoliliselt. Siinkohal on oluline vahet teha ebaseaduslikul (AÕS § 34) ja omavolilisel valdusel (AÕS § 40). AÕS § 40 lg 2 kohaselt on omavoli valdaja nõusolekuta seadusvastaselt asja valduse rikkumine või valduse äravõtmine. Sel viisil saadud valdus on omavoliline (vt ka Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-83-09, p 10). Üürilepingu tühistamisel langeb ära üürniku õiguslik alus asja vallata ning omanik saab nõuda asja oma 5
(8)3-14-51067 valdusse tagasi andmist (AÕS § 80), kuid see ei tähenda, et üürnik oleks asja valduse saanud omavoliliselt. Kolmas isik sai kinnistu valduse üürilepingu alusel, mida pooled pidasid selle sõlmimise ajal kehtivaks, ning tegemist ei olnud omaniku tahte vastase valduse äravõtmisega. Seega ei ole AÕS § 84 lg 2 ega § 88 lg 1 praeguses vaidluses asjakohased. Ringkonnakohus lisab, et nimetatud sätetest ei saa tuletada, et tuleohutusnõuete täitmise eest vastutab hoone valdaja. AÕS §-d 84 ja 88 reguleerivad vaid omaniku ja valdaja vahelisi suhteid.
  1. Halduskohus asus EhS § 11 lg-le 1, lg 2 p-le 2 ja § 19 lg 1 p-le 4 ning TuOS regulatsioonile (sh § 36 lg 1) tuginedes seisukohale, et tuleohutuse tagamine on omaniku kohustus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga. Halduskohus on oma otsuses viidanud 01.07.2015 ja seega pärast vaidlustatud ettekirjutuse tegemist jõustunud ehitusseadustikule, kuid sarnane regulatsioon tulenes ka ettekirjutuse tegemise ajal kehtinud ehitusseadusest (vt § 29 lg 1 p 4, § 29 lg 2 p 5). TuOS § 30 lg 1 kohaselt on tuleohutuspaigaldised muu hulgas ATS, turvavalgustus, tuletõrje voolikusüsteem ning muu seade ja tehnosüsteem, mis on mõeldud tulekahju avastamiseks, tule ja suitsu leviku takistamiseks ning ohutuks evakuatsiooniks ja päästetööks. TuOS § 31 kohaselt peab tuleohutuspaigaldise omanik tagama tuleohutuspaigaldise korrashoiu ja katkematu toimepidevuse (p 1); korraldama ettenähtud juhtudel tuleohutuspaigaldise vaatlust, kontrolli ja hooldust (p 2); omama dokumentatsiooni tuleohutuspaigaldise ja selle kontrolli ning hoolduse kohta (p 3). TuOS § 36 lg 1 sätestab, et ehitise omanik, kelle ehitisele tuleb paigaldada ATS, peab tagama ATS-i tuleva tulekahjuteate automaatse edastamise Häirekeskusesse.
  2. Päästeameti 17.03.2014 ettekirjutusega kaebajale pandud kohustused puudutavad tuleohutuspaigaldiste töökorda ning näevad mitmel juhul ette ehituslike ümberkorralduste tegemist, mida saab teha kas omanik või asja valdaja omaniku loal. Võrdluseks võib tuua Päästeameti 19.03.2014 ettekirjutuse (I kd, tl 125), millega kohustati Linden Hotell OÜ-d tagama Hotell Pärnu restorani kohtväljatõmbe süsteemi puhastamine vastavat pädevust omava isiku poolt. 19.03.2014 ettekirjutuse täitmine ei eeldanud (ehituslike) ümberkorralduste tegemist, vaid üürniku enda põhjustatud, hotellis restorani pidamisest tuleneva tuleohu kõrvaldamist. Sõltumata sellest, kas kolmas isik valdas ja valdab hotelli üürilepingu alusel või ilma õigusliku aluseta, on vaidlustatud ettekirjutuse õigeks adressaadiks kaebaja kui ehitise ja selles paiknevate tuleohutuspaigaldiste omanik. Nimetatut ei mõjuta küsimus sellest, kas lugeda ettekirjutuses esitatud nõuded majutusteenuse osutamisega seotud spetsiifilisteks nõueteks või mitte. Ka juhul, kui omanik ja valdaja on omavahel kokku leppinud, et kõik tuleohutust puudutavad tööd ja ümberkorraldused teostab valdaja, vastutab nõuete täitmise eest omanik – kokkulepe valdajaga ei vabasta omanikku oma kohustuste täitmisest. Kui valdaja ei võimalda omanikul teostada tuleohutuse tagamiseks vajalikke töid, on omanikul võimalik kasutada valdaja suhtes kohaseid õiguskaitsevahendeid, vajadusel pöördudes kohtusse ning taotledes hagi tagamise korras tööde teostamiseks hoonele juurdepääsu võimaldamist. Päästeametil selline võimalus puudub, mistõttu ei saa omaniku ja valdaja vahelised tsiviilõiguslikud vaidlused üldjuhul mõjutada seda, kes peab tagama hoone vastavuse tuleohutusnõuetele.
  3. Kaebaja väited, et temal puudub kolmanda isiku tegevuse üle igasugune kontroll ning kolmas isik takistab tal ettekirjutuse täitmist, on osutunud põhjendamatuks. Kaebaja teavitas 18.09.2015 kirjas (I kd, tl 199) Päästeameti Lääne päästekeskust, et 17.03.2014 ettekirjutuse p-d 1–12 on koostöös hotelli üürniku Linden Hotell OÜ-ga täidetud. Päästeamet tuvastas 23.09.2015 paikvaatlusel, et ettekirjutuse p-d 1–12 on täidetud ning planeeritakse p-s 13 nõutud tööde teostamist (I kd, tl 200). Sellest järeldub, et ettekirjutuse täitmiseks – kas ise või kokkuleppel kolmanda isikuga – ei olnud kaebajal tegelikult takistusi. 6
(8)3-14-51067 16. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et halduskohus on rikkunud otsuse põhjendamise kohustust (

§ 157lg 1, § 165 lg 1).

Halduskohus ei jätnud üürilepingu kehtivust (sh valduse seaduslikkust ja AÕS sätete kohaldamist) puudutavaid kaebaja väiteid tähelepanuta, vaid leidis õigesti, et need ei mõjuta kaebajal lasuvat kohustust tagada hoone vastavus tuleohutusnõuetele. 17.

§ 108

lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 108

lg 8 sätestab, et kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, kannab menetluskulud kaebaja. 18. Päästeamet ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente, mistõttu jäävad tema apellatsiooniastme menetluskulud

§ 109lg 1 alusel tema enda kanda.

19. Linden Hotell OÜ taotleb apellatsiooniastmes õigusabikulude hüvitamist summas 1958 eurot ilma käibemaksuta. Kaebaja vaidleb kolmanda isiku taotlusele vastu, paludes kolmanda isiku taotluse täies ulatuses rahuldamata jätmist. Lisaks leiab kaebaja, et kolmanda isiku menetluskulud on ülemäärased. Asjaolu, et vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta, ei välista kaebajalt kolmanda isiku menetluskulude väljamõistmist. Kolmanda isiku menetluskulude kaebajalt väljamõistmise eelduseks ei ole asjaolu, kas vastustaja on esitanud menetluskulude väljamõistmise taotluse või mitte, vaid

§ 108

lg 8 seisukohalt on oluline üksnes see, kelle poolel kolmas isik menetluses osales ning kumma poole kanda menetluskulud põhimõtteliselt jäävad. Praegusel juhul on kolmanda isiku vastaspooleks kaebaja, kelle kanda jäävad menetluskulud

§ 108lg 1 alusel.

Kolmanda isiku esindaja on selgitanud, et õigusabiteenuse arved on vastavalt Linden Hotell OÜ ja OÜ Brass Investments vahelisele kokkuleppele esitatud OÜ-le Brass Investments, kes on ka arved tasunud. Kolmas isik kinnitab, et tal on tekkinud kohustus tasutud summad OÜ-le Brass Investments tagastada. Ringkonnakohtule esitatud koondspetsifikatsioonilt (II kd, tl 109) nähtub, et õigusabikulud on seotud praeguse haldusasjaga. Kulude kandmist kinnitab advokaadibüroo konto väljavõte (II kd, tl 114).

§ 109

lg 5 järgi ei välista menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele see, kui tema eest kandis need muu isik. Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (

§ 109lg 6).

Kolmanda isiku esindajatel on apellatsiooniastmes õigusteenuse osutamisele kulunud kokku 16,1 tundi. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et kolmanda isiku menetluskulud ei ole täies ulatuses põhjendatud. Esiteks arvestab ringkonnakohus, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei saa vajalikud ja põhjendatud kohtumenetluse kulud olla kõrgema astme kohtus üldjuhul suuremad, kui need olid madalamas astmes (vt nt Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-14-13, p 19 ja nr 3-3-1-67-14, p 40.1). Esimeses astmes taotles kolmas isik menetluskulude hüvitamist summas 1876 eurot ning halduskohus mõistis nimetatud summa kaebajalt täies ulatuses välja. Teiseks ei ole praegusel juhul tegemist väga mahuka ega keeruka vaidlusega ning apellatsioonimenetluses ei ole esitatud uusi asjaolusid ega tõendeid. Apellatsioonkaebuses on kaebaja jäänud suures osas samade õiguslike väidete juurde ning heitnud halduskohtule ette põhjendamiskohustuse rikkumist ja tema väidete osas seisukoha võtmata jätmist. Võrdluseks toob ringkonnakohus välja, et kaebaja esindajal on kulunud apellatsioonkaebuse ja kirjalike seisukohtade koostamisele kokku umbes 7 töötundi ning kaebaja taotleb apellatsiooniastme menetluskulude hüvitamist summas 988,44 eurot (sh riigilõiv 15 eurot). Eeltoodut arvestades ei 7

(8)3-14-51067 saa ringkonnakohtu hinnangul kolmanda isiku apellatsiooniastme põhjendatud menetluskulud ületada 1000 eurot. Seega mõistab ringkonnakohus kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja 1000 eurot – ilma käibemaksuta, nagu kolmas isik on taotlenud. (allkirjastatud digitaalselt) Oliver Kask (allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Plaks 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.