← Eesti

3-13-70164/83

Obsah (10)§ 212§ 215§ 213§ 223§ 116§ 201§ 45§ 44§ 108§ 109

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ruth Plaks, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 16.05.2016, Tallinn Haldusasja number 3-13-70164 H

§ 212

lg 1 teises lauses sätestatud juhul (

§ 212lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg 3).

3-13-70164 Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Harku Vallavolikogu kehtestas 29.05.2003 otsusega nr 41 Suurupi külas Kasevälja elurajooni detailplaneeringu. Harku Vallavalitsuse 08.08.2013 otsusega nr 181 „Ehitusloa andmine Suurupi külas Kasevälja tee 9a veetöötlusjaama ehitamiseks“ otsustati anda OÜ-le Strantum ehitusluba veetöötlusjaama püstitamiseks maaüksusele aadressil Harku vald, Suurupi küla, Kasevälja tee 9a (katastritunnus 19801:001:1241). Harku Vallavalitsuse 23.05.2014 otsusega nr 71 „Kasutusloa andmine Suurupi külas, Kasevälja tee 9a rajatud veetöötlusjaama hoone karbile (ei sisalda tehnoloogiat)“ otsustati anda kasutusluba veetöötlusjaama hoone karbile. IS-le kuulub kinnistu Kivi tee 6 (katastritunnus 19801:001:1276, pindala 6818 m2), mis külgneb JS-le kuuluva kinnistuga Kasevälja tee 9 (katastritunnus 19801:001:1239, pindala 16 754 m2). Kasevälja tee 9 kinnistu ümbritseb täielikult OÜ-le Strantum kuuluvat Kasevälja tee 9a maaüksust (pindala 200 m2).
  2. IS esitas Tallinna Halduskohtule 09.12.2013 kaebuse (nõudeid muudetud 30.06.2014), milles palus tuvastada Harku Vallavalitsuse 08.08.2013 otsuse nr 181 õigusvastasus ja tühistada Harku Vallavalitsuse 23.05.2014 otsus nr
  3. 1) Kaebaja kinnistu on kolmest küljest ümbritsetud tema isale JS-le kuuluva kinnistuga, mis on sotsiaalmaa ja millel asub kõrghaljastus. Kaebaja kinnistu piirist ca 10 m kaugusel ja elamust ca 50 m kaugusel asub kolmanda isiku kinnistu. Kasevälja elurajooni detailplaneering näeb Kasevälja tee 9a kinnistul ette puurkaevu ning selle kaitseks mõeldud 3,5 m kõrguse ja 30 m2 suuruse brutopinnaga ehitise. Otsus nr 181 lubab ehitada 4,9 m kõrguse ja 158 m2 brutopinnaga uue veetöötlusjaama, mis ümbritsetakse keevispaneelaiaga, lisaks rajatakse killustikkattega teed ja platsid 460 m2 suurusel alal ning 112 m2 muru. Kokku on ehitustegevus ette nähtud 730 m2 suurusel alal. Veetöötlusjaama kaitsevöönd on diameetriga 50 m ning kaitsevööndi sisse jääb kaebaja kinnistust ca 1/5 (sh osa abihoonest (väliköök ja –grill)). Seega rajatakse massiivne uusehitis, mida detailplaneering ei võimalda. 2) Kaebajal on õiguspärane ootus, et tema kinnistu vahetusse lähedusse ei rajataks väikehoone ja kõrghaljastuse asemele ümbrusesse sobimatut, vaadet ning privaatsust kahjustavat ja kinnisvara väärtust vähendavat veetöötlusjaama, millest võivad levida tema kinnistule naabrusõigusi kahjustavad mõjutused (lõhnad, vibratsioon, müra jms). Negatiivsete mõjude intensiivsuse tõttu on tegemist kaebaja omandiõiguse riivega. Kaebajal on naaberkinnistu omanikuna õigus nõuda, et ehitusloa aluseks olev ehitusprojekt oleks kooskõlas detailplaneeringuga. Ehkki kaebaja on ilmselgelt puudutatud isik, ei kaasatud teda ehitusloa menetlusse ja ta ei saanud oma arvamust avaldada. Kõrghaljastuse tõttu ei olnud senist 2,4 m kõrgust ja 9,2 m2 2

(10)3-13-70164 suuruse ehitusaluse pinnaga väikeehitist (pumplahoonet) kaebaja kinnistult üldse näha. Kaebaja soovib, et naabruses säiliks senine miljöö ja tema kinnistu ümber oleks looduslik kõrghaljastus. Kuna kaebaja õueala (terrass, hooldatud aed, väliköök ja –grill) asuvad Kasevälja tee 9a poolsel küljel ning olemasolev kõrghaljastus likvideeritakse, hakkab tööstusrajatis paiknema sisuliselt kaebaja õues. 3) Ehitusloa väljastamisest oleks tulnud ehitusseaduse (EhS) § 19 lg 1 p 1 ja § 24 lg 1 p 1 alusel keelduda, sest ehitusprojekt ei vasta detailplaneeringule. Kuna Kasevälja tee 9 on sotsiaalmaa, rikub kavandatav ehitis kõigi elurajooni kinnistuomanike õigusi. Tasakaalustatud, läbimõeldud ja igaühe huve arvestava lahenduseni jõudmiseks tulnuks koostada detailplaneering. Haldusakti põhjendustest ei nähtu, et kaalutlusõigust oleks teostatud kooskõlas seaduse ja õiguse üldpõhimõtetega. Ei nähtu, miks on vaja veetöötlusjaam rajada just sellesse asukohta. Puudub eelhinnang, kas kavandatud tegevusega kaasneb keskkonnamõju. Avalik huvi veetöötlusjaama rajamiseks puudub. Euroopa Ühtekuuluvusfondi rahaliste vahendite kasutamine ei saa õigustada veetöötlusjaama, juurdepääsutee ja parkla rajamist olukorras, kus detailplaneering sellist ehitusõigust ei anna. Ehitusprojekti vastuolu detailplaneeringuga kinnitab asjaolu, et kolmas isik esitas 26.11.2013 taotluse Kasevälja tee 9a osas detailplaneeringu algatamiseks eesmärgiga muuta kehtivat detailplaneeringut. Kui ehitusloa väljastamise aluseks olev ehitusprojekt ei vasta detailplaneeringule, siis on sellega automaatselt rikutud naaberkinnisasja omaniku ja muude detailplaneeringuga hõlmatud kinnisasjade omanike naabrusõigusi, sest detailplaneering on naabrite vaheline kokkulepe tulevase võimaliku ehitustegevuse ja ehitusmahtude kohta. 4) Kasutusluba on õigusvastane ja rikub kaebaja õigusi samadel põhjustel nagu ehitusluba. Vastustaja ei teavitanud kaebajat ka kasutusloa menetluse algatamisest ning talle ei antud võimalust esitada omapoolset seisukohta. Lisaks on Kasevälja tee 9 kinnistule ehitatud ehitusprojektiga lubatust tunduvalt suuremas ulatuses. Hades Geodeesia OÜ 30.12.2014 ekspertarvamuse kohaselt on Kasevälja tee 9 kinnistule ehitatud väljapoole sundvalduse ala 914,2 m 2 ulatuses ning veetöötlusjaama ehitusalune pind on 193,1 m
  1. Otsuse nr 71 vastuvõtmisel ei ole hinnatud ehitusloa ja selle aluseks oleva projekti muutmise vajalikkust ja võimalikkust.
  2. Harku vald ja OÜ Strantum palusid jätta kaebus rahuldamata. 1) Kaebajal puudub kaebeõigus. Ta ei ole suutnud näidata, kuidas veetöötlusjaam rikub tema subjektiivseid õigusi. Väide vaate ja naabrusõiguste kahjustamise kohta on arusaamatu. Kaebaja ei ole selgitanud, kuidas saab tema elamust rohkem kui 50 m kaugusel asuv madal risttahukas kaebaja vaadet ja naabrusõigusi kahjustada ning millised kahjulikud mõjud hoonest lähtuvad. 2) Vastustaja ei pidanud läbi viima keskkonnamõju eelhindamist. Veetöötlusjaama rajamisel peab koostama keskkonnamõjude eelhinnangu, kui aastane kogus on üle 200 000 m
  3. Kasevälja veetöötlusjaama aastane tootlikkus on 12 600 m3 ja kogu Suurupi puurkaevude grupi tootlikkus on 124 100 m
  4. Lubamatud keskkonnamõjud kaebaja kinnistule on välistatud. Avalikkusel on suur huvi Harku valla ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemi kaasajastamise projekti tähtaegse lõpetamise ning võrgustiku kiire kasutuselevõtu suhtes. 3) Ehitusluba on realiseeritud samas mahus ning mingeid korrigeerimisi ei ole kaebaja ega ka ühegi muu isiku õiguste tagamiseks vaja teha. Ehitusluba väljastati üksnes Kasevälja tee 9a kinnistule. Kinnistute vahel kasvab mets ning tänapäevastele esteetilistele nõuetele vastav veetöötlusjaam on kaebaja kinnistult vaevu märgatav. Kaebaja elamut ümbritsev puidust piirdeaed ei paikne täpselt kinnistu piiril, vaid osades kohtades Kasevälja tee 9 kinnistul. Kaebaja elamu ehitusprojekti asendiplaani kohaselt saab terrassi rajada elamu lähedusse 1-2 m elamu seinast ja elamust lõunasse jäävale alale. Kui pidada nn tünnisauna ehitiseks, siis selle rajamiseks puudub õigus. Tünnisauna saab paigutada ka mujale või eraldada see varikatusega. Väli3
(10)3-13-70164 kamin jääb veetöötlusjaamast ca 90 m kaugusele. Veetöötlusjaama tegevusega ei kaasne pidevat inimtegevust, mis rikuks privaatsust senisest rohkem. Veetöötlusjaama ja kaebaja elamu vahele jääb okaspuudega kõrghaljastatud ala, selge silmside elamu ja veetöötlusjaama vahel puudub. 4. Tallinna Halduskohus jättis 15.06.2015 otsusega kaebuse rahuldamata ja mõistis kaebajalt OÜ Strantum kasuks välja menetluskulu 4536,75 eurot. 1) Kohus nõustus vastustaja ja kolmanda isikuga, et kaebaja ei ole Kasevälja tee 9a kinnistu piirinaaber. Ehitus- ja kasutusloa saanud veetöötlusjaam asub kolmandale isikule kuuluval kinnistul ning kaebaja ja kolmanda isiku kinnistu vahele jääb JS-le kuuluv kinnistu. Kaebaja kinnistu ei muutu naaberkinnistuks ka seeläbi, kui oleks ehitatud JS kinnistule nn üleehitamise tõttu. Kaebaja ei saa esitada kaebust teiste isikute õiguste kaitseks ega saa vaidlustada küsimusi, mida kaevatavad haldusaktid ei reguleeri. Kasevälja elurajooni detailplaneeringuga on muu hulgas määratud tehnovõrkude ja –rajatiste, sh vee- ja kanalisatsioonitorustike asukohad. Puurkaevu ja reoveepuhasti rajamiseks moodustati eraldi krundid – Kasevälja tee 9a ja 9b maaüksused, mida ümbritseb igast küljest Kasevälja tee 9 maaüksus. Kaebaja väidetest ei ole asjakohased need, mis pole seotud kaevatava ehitus- ja kasutusloaga. Ehitusluba puudutab veetöötlusjaama rajamist ehk hoone/karbi rajamist ega ole seotud killustikkattega teede, platside jms küsimuste ning teiste kinnistutega. Kolmas isik esitas 28.02.2013 vallavalitsusele taotluse sundvalduse seadmiseks ühisveevärgi- ja kanalisatsioonirajatiste ning neid teenindavate rajatiste (tee, elektriliin) talumiskohustuse kehtestamiseks Kasevälja tee 9 kinnisasjal. Veetöötlusjaama ehitusluba anti vaid ulatuses, mis ei ületa kolmanda isiku kinnistu piire. Harku valla üldplaneeringu kohaselt asub Kasevälja tee 9a maaüksus elamumaa juhtfunktsiooniga tihehoonestusalal ja tehnoloogiliste ehitiste kavandamine elamupiirkonna teenindamiseks on kooskõlas üldplaneeringuga. Kuna vastustaja viib ellu Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekti, mis näeb ette selle tarbeks ehitatavate ehitiste kasutamise avalikes huvides, ei saa kaebajaga nõustuda selles, et ümbritsev elukeskkond ei võiks üldse muutuda. Kaebajal ei ole sellist ülekaalukat erahuvi. Nõustuda ei saa ka kaebaja seisukohaga, et vastustaja pidanuks veel põhjalikumalt kaaluma või põhjendama, miks peetakse avalikku huvi või teiste kinnistute omanike õigusi kaebaja huvidest olulisemaks. Kuna lammutatud pumplahoone ja rajatava hoone näol ei ole tegemist kaebaja maal asuva hoonega ning ehitamist ei kavandatud tema maale, siis kaebaja omandit hoone ei puuduta. Kaebaja oli juba kinnistu omandamisel teadlik veetrassi ja pumplahoone paiknemisest ning sellest tulenevatest piirangutest, sh puurkaevu 50 m laiusest kaitsetsoonist. Pumpla rajamisel lähtus vastustaja lubatud eesmärkidest ja kaalutlustest. 2) Müra ja vibratsiooni puhul ei ole iseenesest oluline, kas kaebaja on kolmanda isiku (vahetu) piirinaaber. Kaebaja väidab kinnistu piiri ääres kostvat müra kuid samas ta nõustub, et kehtivate müranormide ületamist ei esine. Veetöötlusjaam kujutab endast joogivee reservuaari ning hoonesse paigutatakse automaatika. Kuna kehtivaid müranorme ei ületata, ei saa kaebaja väita oma subjektiivsete õiguste rikkumist. Veetöötlusjaama juures hakkavad liikuma seda teenindavad inimesed, kuid seal liikusid nad ka varem. Vastustaja ja kolmanda isiku selgituste kohaselt ei viibi töötajad seal pidevalt. Seega ei saa tekkida probleeme ka privaatsuse küsimuses, seda enam, et Kasevälja tee 9 maaüksuse puhul on tegemist sotsiaalmaaga, kus niikuinii võivad liikuda teised inimesed ning ka selles osas midagi ei muutu. Kaebaja pole esitanud ühtegi tõendit või kirjeldust, mis võiks viidata teda ohustavale häiringule. 3) Kaebajal ei ole õigustatud ootust, et ümbritsevas keskkonnas midagi ei muutuks, sh kolmas isik ei rekonstrueeriks oma kinnistul olevat hoonet. Kaebaja väidetud põlismetsa maha raiumine tema kinnistu läheduses või lausa piiril ei osutunud tõeks. Fotodest ei nähtu, et põlispuud oleks maha raiutud. Kaebaja väited seoses senise keskkonna ja vaadete olulise muutumisega on ülepaisutatud ning kokkuvõttes ei ole leidnud kinnitust, et esineksid intensiivsed riived 4
(10)3-13-70164 kaebajale või avalikule huvile. Hoonet on vaja ka kaebajale, kelle huvides ei ole veeta jäämine. Võimalik väheintensiivne riive (kaebaja kinnistu piiril seistes võib näha veetöötlusjaama karpi) ei kaalu üles vajadust ja huvi tagada kaebajale ja teistele isikutele nõuetele vastav joogivesi. Kaebaja elamu terrass ei asu piiri ääres ega ole suunatud veejaama karbi poole. Kaebaja foto, mis peaks kinnitama veetünni terrassil asumist ja kinnistu piiri lähedusse jäämist, on tegelikku olukorda moonutav. Samas nähtuvad kaebaja enda fotodelt, et puud on alles. Kolmanda isiku kinnistult on puid maha võetud, kuid vastustaja fotod kinnitavad täiendavalt, et kaebaja kinnistu piiril on nii kinnistu sees kui väljaspool säilinud looduslik aluspõhi, seda ka veetöötlusjaama poolses osas ning puuduvad vähimadki märgid, et sealt oleks keegi metsa eemaldanud. Kaebaja huve seoses vaatega võiks kuidagi riivata just vana kasvava metsa eemaldamine. Kuigi läbi olemasoleva metsa paistab mingil määral ka rajatud hoone karp, ei saa seda lugeda kaebaja huvide intensiivseks riiveks. Looduse seisukohast ei ole kaebaja kinnistu piiri juures mingeid olulisi muutusi toimunud. Vastustaja poolt 27.04.2015 tehtud fotod lükkavad kaebaja väited ja tõendid ammendavalt ümber ning neist nähtub, et veetöötlusjaama kasutamisega kaebaja poolt väidetud tagajärgi ei kaasne. Veetöötlusjaama asumine Kasevälja tee 9a kinnistul ei saa kaebaja privaatsust varasema puurkaev-pumplaga võrreldes senisest enam rikkuda. Isegi kui mujalt eemaldati 11 puud, on põlismets jäänud alles. Veemajandusprojekti terviklikkust ja seotust silmas pidades ei oleks veetöötlusjaama olnud võimalik rajada mõnda muusse kohta. 4) Kaebaja peab end ekslikult Kasevälja tee 9a kinnistu suhtes piirinaabriks, keda oleks tulnud tingimata piirinaabrina ehitus- ja kasutusloa menetlusse kaasata. Ehitusluba väljastati üksnes Kasevälja tee 9a kinnistule katastritunnusega 19801:001:1241 ehitamiseks. Isegi kui ehitusprojekti asendiplaanil on kajastatud ehitisi väljaspool nimetatud maaüksust, ei anna konkreetne ehitusluba õigust enamaks kui ehitustegevuseks Kasevälja tee 9a maaüksusel. Hoone valmisehitatud karp asub kõnealusel katastriüksusel ning kaebaja tellitud töö ei tõenda vastupidist. Kuna vastustaja ei ole kaebaja omandiga seonduvalt võtnud vastu ühtegi otsust, puudus haldusorganil kohustus anda talle kui menetlusosalisele võimalus oma arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. Kaebaja arvamuse ärakuulamise vajadus mingil muul põhjusel ei pidanud olema vastustajale äratuntav, sest kavandatav tegevus oli seotud ehitise rajamisega, millega ei tekitata häirivat müra; projektiga ei nähtud ette tegevusi, mis ületaks lubatud norme; metsaraiet kaebaja kinnistu piiri ääres ei kavandatud; projekt nägi ette kaasaegse tehnoloogia ja arhitektuuriga ehitise rajamise. 5) Ehitusloaga ettenähtud hoone on valminud ja saanud kasutusloa, millega kinnitatakse ehitise vastavust ettenähtud nõuetele, vastuolu ehitustehniliste nõuetega ei esine ning vald on kinnitanud ruumilist ja arhitektuurilist sobivust. Kaebuses toodu ei vii järelduseni, et ehitise rajamine ja selle kasutamine kasutusloaga määratud otstarbel tooks kaasa kolmandate isikute, sh kaebaja õiguste ülemäärase riive ja rikuks tema õigusi. Kaebaja pole ka suutnud esile tuua, milline võiks olla tema tegelik põhjendatud huvi ehitusloa vaidlustamiseks tuvastamisnõude kaudu, ega seda, et esineksid EhS § 38 lg-s 1 sätestatud alused ning kasutusluba tuleks tunnistada kehtetuks, kuna ehitis on ohtlik inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale. Kaebaja seisukoht, et vastustaja pidanuks läbi viima keskkonnamõjude eelhindamise, on ekslik. Isegi kui kaebaja tulnuks menetluses ära kuulata, ei ole ta siiani esitanud argumente, mille põhjal võiks järeldada, et ärakuulamata jätmine võis põhjustada ebaõiget kaalumist. Kaebaja kinnistu väärtuse vähenemine ei ole usutav. Kaebaja kinnistult avanes ka varem vaateid teistele hoonetele ning rajatud hoone neist oluliselt ei erine, v.a akende puudumine. Keevispaneelaeda ei ole rajatud ega rajata. Veetöötlusjaama lammutamine ei teeniks kaebaja enda huve ja tooks kaasa kahjulikud tagajärjed piirkonna elanikele. Kaebaja vaateid ja privaatsust puudutavates küsimustes sisuliselt mingeid muudatusi ei ole toimunud ning kui vähesel määral paistab metsast veetöötlusjaama hoone, siis on see sedavõrd vähene huvide riive, mis ei viita endise olukorra ennistamise võimalusele ega vajadusele. Igasugune ehitusloa õigusvastasus ei tingi 5
(10)3-13-70164 kasutusloa õigusvastasust. Detailplaneeringule mittevastavus pole kasutusloa andmisest keeldumise eraldi alus. Kaebaja õiguste rikkumine ei ole tõendatud ja kui ka esineb tema õiguste väheintensiivne riive, ei too see kaasa kasutusloa tühistamist. 6) Ehitamisega ei kaasne kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist. Tuvastamiskaebuse põhjendatud huviks ei saa olla pelgalt huvi saada kohtulahend ehitusloa õigusvastasuse kohta motiivil, et ehitusloa aluseks olev ehitusprojekt ei vasta kehtestatud detailplaneeringule. Põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks eeldab, et haldusakt omab vahetut mõju isiku õigustele ja selline tuvastus peab andma isikule selge eelise ehk õigusliku kasu. Tuvastamiskaebust ei saa rahuldada siis, kui see ei aita kaasa kaebuse eesmärkide saavutamisele. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 5. IS palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ning teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. 1) Ebaõige on halduskohtu seisukoht, et vaidlustatud haldusaktid ei riku kaebaja õigusi. Tuvastamaks, kas omandiõiguse rikkumise oht on reaalne, tuleb arvestada ehitustegevuse iseloomu ja kaebaja kinnistu lähedust (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-4-12). Kolmandale isikule kuuluv kinnistu on kaebaja elamust 51 m kaugusel ning kaebaja kinnistust 8-10 m kaugusel. Kaebaja kinnistu õueala (terrass ja hooldatud aed) jääb kolmanda isiku kinnistu poole. Veetöötlusjaam (sh selle ümber asuv sillutusriba) ulatub ca 30 cm Kasevälja tee 9 kinnistule, millelt on ulatuslikult metsa maha raiutud. Tööstusrajatis ei sobi ümbrusesse, on ülejäänud ehitistest oluliselt suurem ja teistsuguse sihtotstarbega ning vastuolus piirkonna ehitustavaga (piirkonnas asuvad üksnes väikeelamud, mitte tootmis- ja tööstusrajatised). Arvestades ehitustegevuse iseloomu, kaebaja kinnistu lähedust, kaasnevate negatiivsete mõjude olemust ja intensiivsust, on ilmne, et haldusaktidega kaasneb kaebajale reaalne omandiõiguse riive. Kaebaja naabrusõigusi rikutakse sellega, et vastuolus detailplaneeringuga ehitatakse kolmanda isiku kinnistule ja osaliselt JS kinnistule massiivne tööstushoone koos selle teenindamiseks vajalike rajatistega ja teostatakse JS kinnistul ulatuslik lageraie. Asjaõigusseaduse § 144 lg 1 tähenduses ei ole naaberkinnisasjad üksnes sellised kinnisasjad, mis asuvad vahetult kõrvuti ja millel on ühine piir, vaid ka kahjuliku mõju ulatuses olevad kinnisasjad. Seega rikutakse kaebaja naabrusõigusi sõltumata sellest, et kaebaja ja kolmanda isiku kinnisasju lahutab JS kinnistu. Veetöötlusjaama rajamine vähendab oluliselt kaebaja kinnisasja väärtust, sest potentsiaalsed ostjad ei soovi osta kinnisasja, millest 8-10 m kaugusel asub tööstusrajatis. Lisaks väheneb privaatsus ja halveneb oluliselt vaade. Järelikult on kaebaja omandiõiguse rikkumine reaalne ja kohtu seisukoht kaebeõiguse puudumise kohta ei ole õige. 2) Kohus tuvastas ebaõigesti, et ehitusluba andis õiguse ehitustegevuseks üksnes kolmanda isiku maaüksusel, mitte aga seda ümbritseval alal. EhS § 22 lg 1 p 1 sätestas, et ehitusluba on kohaliku omavalitsuse nõusolek püstitada ehitusloale märgitud maaüksusele ehitis ja ehitise teenindamiseks vajalikke rajatisi. Seega annab ehitusluba õiguse rajada muu hulgas ehitise teenindamiseks vajalikke rajatisi. Ehitusloa aluseks oleva ehitusprojekti seletuskirja p-s 2 on märgitud, et juurdesõit (asfaltfreespuru kattega tee) hoonele toimub Kasemetsa teel läbi Kasevälja tee 9 krundi, piki Kasemetsa tee 4 krundi piiri; parkimiskoht on ette nähtud hoone ette asfaltfreespuru kattega platsile; likvideeritakse otseselt hoone alla ja juurdesõiduteele jäävad puud (11 tk); hoone ümbrus 3 m ulatuses puhastatakse võsast ja rajatakse muru. Ehitusprojekti asendiplaanist tuleneb, et projekteeritud killustikkattega teede ja platside pind on 460 m2 ning heakorrastatav ala (muru) on 112 m2 ning veetöötlusjaama ümber rajatakse 2,03 m kõrgune keevispaneelaed. Kokku nägi ehitusprojekt ette ehitustegevuse 730 m2 suurusel alal, sh 500 m2 ulatuses väljaspool kolmanda isiku maaüksust. Tegelikult on JS omandisse kuuluvale kin6
(10)3-13-70164 nistule ehitatud tunduvalt suuremas ulatuses kui ehitusprojektiga lubatud, kusjuures ehitatud on olulises mahus väljapoole sundvalduse ala. 3) Kohus jättis arvestamata, et ehitusloa aluseks olev ehitusprojekt ei vasta detailplaneeringule, mistõttu on ehitusluba õigusvastane. Detailplaneering lubab ehitada kolmanda isiku kinnistule ühe hoone (puurkaev), mille võimalikuks lubatud suurimaks kõrguseks on 3,5 m, suletud brutopinnaks 30 m2 ning ehitusaluseks pinnaks 80 m
  1. Ehitusprojekti asendiplaani järgi plaaniti veetöötlusjaama kõrguseks 4,9 m (seletuskirja järgi 4,7 m), suletud brutopinnaks 142,7 m2 (seletuskirja järgi 156,5 m2) ning ehitusaluseks pinnaks 144,2 m2 (seletuskirja järgi 158,1 m2). Seega on kõik veetöötlusjaama parameetrid vastuolus detailplaneeringuga. Juurdepääsutee asukoht asendiplaanil ei vasta samuti detailplaneeringule. Ka ei näe detailplaneering ette keevispaneelaeda ning killustikkattega teid ja platse 460 m2 suurusel alal. Sellise uusehitise rajamisele pidanuks kindlasti eelnema detailplaneeringu koostamine. Kolmanda isiku 26.11.2013 taotlus ja Harku Vallavolikogu 19.12.2013 otsus nr 157 detailplaneeringu algatamiseks kinnitavad samuti, et ehitusloa aluseks olev ehitusprojekt ei vasta detailplaneeringule. Halduskohtu viited, et veetöötlusjaama rajamiseks on avalik huvi ja selle kaudu saavad ümberkaudsed elanikud joogivett, võivad iseenesest olla õiged, kuid seadus ei näe ette, et avalikkusele olulise ehitise võiks püstitada vastuolus detailplaneeringuga. 4) Kohus jättis arvestamata, et puudutatud isikuid ei kaasatud menetlusse. Kaebaja on veetöötlusjaamale lähima elamu omanikuna puudutatud isik, kes oleks tulnud enne haldusaktide andmist ära kuulata. Sedavõrd jäme menetlusviga toob automaatselt kaasa haldusakti õigusvastasuse ja tühistamise. Samuti jättis kohus arvestamata, et ehitusloa väljastamisele ei eelnenud asjaolude põhjalikku ja erapooletut kaalumist. Veetöötlusjaam rajati piirkonda, mis on valdavalt väikeelamumaa, kusjuures JS kinnistu on sotsiaalmaa. Haldusaktis peaks sisalduma põhjendus, miks on vaja veetöötlusjaam rajada tingimata sellesse asukohta ja milline on planeeritava tegevuse võimalik tagajärg keskkonnale. Vastustaja ei ole teostanud diskretsiooni nõuetekohaselt. 5) Kasutusluba kuulub tühistamisele ja kaebajal on põhjendatud huvi ehitusloa õigusvastasuse tuvastamise vastu. Väär on kohtu seisukoht, et detailplaneeringule mittevastavus pole kasutusloa andmisest keeldumise eraldi aluseks. Kasutusloa andmisel peab kohalik omavalitsus kontrollima, kas ehitusluba on väljastatud õiguspäraselt. Riigikohus on asjas nr 3-3-1-62-03 selgitanud, et projekt ja ehitis ei vasta nõuetele ka siis, kui ehitis või selle projektikohane kasutamine kahjustaks kolmandate isikute õigusi. Kuna detailplaneering vaidlusaluse tööstusrajatise rajamist ei võimalda ja rajatud veetöötlusjaam ei sobi ümbrusesse, siis on ilmne, et ümberkaudsete elanike õiguste rikkumise tõttu on ehitise kasutamine kavandatud otstarbel õigusvastane. Seega eksisteerib alus kasutusloa tühistamiseks. Otsuse nr 71 vastuvõtmisel oleks tulnud hinnata ehitusloa ja selle aluseks oleva projekti muutmise vajadust ja võimalikkust. Kohtupraktikas on selgelt tunnustatud isiku õigust taotleda ehitusloa õigusvastasuse tuvastamist ka pärast kasutusloa väljastamisest, et haldusorgan ei saaks hakata pärast kasutusloa tühistamist väljastama uut kasutusluba motiivil, et ehitis püstitati seadusliku ehitusloa alusel.
  2. Harku vald ja OÜ Strantum paluvad jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. 1) Vaidlusaluste haldusaktidega ei rikuta kaebaja subjektiivseid õigusi. Ehitatud hoone ei riiva õigusvastaselt kaebaja omandiõigust, müranorme ei ületata (müra on sisuliselt olematu), ebaseaduslikku raiet ei ole teostatud ning kaebaja vaadet ega privaatsust ei ole rikutud. Veetöötlusjaam on mehitamata, madal, paikneb varjatult metsatukas ning kaebaja elamust eraldab seda kõrghaljastus. Veetöötlusjaam on avalikes huvides, sealt saavad 10 000 elaniku hulgas puhast vett ka kaebaja ja tema lähikondsed, mistõttu on kaebuse eesmärgid arusaamatud. Tiheasustusalal elava kaebaja eeldus, et naabrusesse midagi ei ehitata, ei ole kaitstav, arvestades eriti, et samal krundil paiknes sama otstarbega ehitis (pumpla) ka varem ning selle laiendami7
(10)3-13-70164 ne ja rekonstrueerimine on piirkonna elanike, sh kaebaja huvides. Kaebaja tõlgendab kehtivat õigust vääralt ja moonutab kohtupraktika seisukohti. Kohtupraktikas on kinnitamist leidnud, et detailplaneeringu sätete rikkumise korral on naabril kaebeõigus üksnes juhul, kui detailplaneeringu tingimus oli mõeldud kaitsma ka tema subjektiivseid õigusi. Kohtupraktikas ei ole leitud, et igasugune naaberkinnistu ehitustegevus (ka selle vastuolu korral detailplaneeringuga) rikuks naabrite subjektiivseid õigusi. Kaebaja väited kinnistu väärtuse vähenemise kohta on paljasõnalised. Rõhutamist vajab, et vaidlusaluse ehitusloaga toimus üksnes Kasevälja tee 9a kinnistu piires veetöötlusjaama ehitamine ja kasutusloaga anti õigus üksnes hoone karbi kasutamiseks. Väidetavalt toimunud „lageraie“ (mis ei ole kinnistust leidnud) ja väidetav ehitustegevus JS kinnistul ei ole praeguses kohtumenetluses vaidlustatud haldusaktidega puutumuses. Puude raieks anti eraldi raieluba, kusjuures kaebaja elamu ja veetöötlusjaama vahel ei ole metsa langetatud. Pealegi ei ole kaebaja põhjendanud, milliseid tema subjektiivseid õigusi ja kuidas raie või JS kinnistul toimetamine rikub. Kaebaja ei saa pidada ehitusvaidlust avalikes või kolmandate isikute huvides. Kaebaja viited tema huvide ja õiguste kahjustamisele on läbivalt olnud paljasõnalised ja ebakonkreetsed ning ta ei ole kordagi selgitanud, milliseid konkreetseid kahjulikke mõjutusi veetöötlusjaam tekitab, rääkimata sellest, et need saaksid olla ebaproportsionaalseks ja õigusvastaseks omandiõiguse riiveks. 2) Halduskohus ei eksinud, leides, et ehitusluba andis õiguse ehitustegevuseks vaid Kasevälja tee 9a krundi maaüksusel. EhS § 22 lg 1 p 1 kohaselt oli ehitusluba nõusolek püstitada ehitis ja ehitise teenindamiseks vajalikke rajatisi ehitusloale märgitud maaüksusele. Ehitusloas on otseselt märgitud „Ehitusloa andmine Suurupi külas Kasevälja tee 9a veetöötlusjaama ehitamiseks“. Seega ei ole kaebaja arutluskäik, et ehitusprojektis sätestati väidetavalt tegevusi ka väljaspool Kasevälja tee 9a kinnisasja, vaidlusaluse ehitusloa õiguspärasuse hindamisel asjakohane ega puutu praeguse kohtumenetluse esemesse. Pealegi ei ole kaebaja selgitanud, kuidas Kasevälja tee 9 kinnistul väidetavalt toimunu rikub tema subjektiivseid õigusi. Kaebaja ei saa esitada kaebust oma isa huvides. Seega, isegi kui kaebaja esitatud Hades Geodeesia OÜ ekspertarvamuse järeldused oleksid õiged, ei oleks kaebajal ikkagi subjektiivset õigust nõuda ehitusloa õigusvastaseks tunnistamist. Samas on vastustaja ja kolmas isik esitanud veetöötlusjaama vundamendi mahamärkimise joonise ja valmimise järgse teostusjoonise, mis kinnitavad, et viidatud ekspertarvamuse järeldused objekti asukoha kohta on väärad. 3) Kuna vaidlusaluste haldusaktidega ei rikuta kaebaja õigusi, puudus kohtul vajadus haldusaktide õiguspärasust sisuliselt kontrollida. Kaebaja on viidanud ehitusprojekti vastuolule detailplaneeringuga muu hulgas veetöötlusjaama gabariitide osas, samas selgitamata, kuidas rikuvad hoone gabariidid tema õigusi. Detailplaneeringuga sätestatud suuruse nõuded olid tõepoolest veetöötlusjaama rajamise hetkeks vananenud ega vastanud reaalsetele vajadustele, sama on märgitud ka Harku Vallavolikogu 19.12.2013 otsuses nr 157. Siiski ei saa esitada kaebust üksnes motiivil, et rikutud on detailplaneeringu nõudeid, kui vastavad nõuded ei olnud mõeldud kaitsma kaebaja õigusi. Hoone kõrgus ja pindala saaks kaebaja õigusi rikkuda, kui tõendatud oleks päikesevalguse varjamine või hoone gabariitidest tingitud privaatsuse vms häirimine. Mehitamata hoone asub kaebaja elamust 51 m kaugusel, mistõttu valgusega seotud häiringud pole füüsikaliselt võimalikud ja väheusutavad ning tõendamata on ka muud häiringud nagu privaatsuse vähenemine vms. Kuna pumplahoone paiknes krundil ka varem ning kaebaja piirinaabri (isa) kinnistu on sotsiaalmaa, st naabruses on inimeste viibimine loomulik, ei kaasne uuendatud pumpla/veetöötlusjaamaga mingit täiendavat kaebaja õiguste riivet. Mitmed kaebaja osutatud väidetavad vastuolud detailplaneeringuga ei puuduta vaidlusaluste haldusaktidega lubatud tegevusi (ehitusluba puudutas kinnistu piires veetöötlusjaama hoone ehitamist, kasutusluba puudutas ainult hoone karpi), mistõttu ei oma kaebaja sellekohased väited üldse tähendust. Lisaks ei ole keevispaneelaeda ega killustikkattega teid rajatud ning selles osas puudus halduskohtus vaidlus. Olenemata ehitusloa võimalikust vastuolust detailplaneeringuga, ei ole see kasutusloa tühistamise aluseks. Kaebaja teoreetiline eesmärk (veetöötlus8
(10)3-13-70164 jaama lammutamine) oleks 10 000 veetarbija, sh kaebaja enda huvide suhtes äärmiselt ebaproportsionaalne. Krundil oli ka varem pumplahoone ja kaebajal puudus õigus eeldada, et seda ei uuendata kaasaja vajadustele vastavaks. Kaebajal puudub õiguslikult kaitstav huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks. 4) Kaebajat ei pidanud haldusmenetlusse kaasama, kuna tema õiguste riive või rikkumine ei saanud kohalikule omavalitsusele ka haldusmenetluse ajal olla kuidagi teada ega äratuntav. Kaebaja oli tegelikult kavandatavatest töödest oma isa kaudu teadlik ning osales ka läbirääkimistel, üritades sundida kolmandat isikut ostma isa kinnistu osa turuhinnast oluliselt kõrgema hinnaga. Vastustaja järgis haldusaktide andmisel kaalutlusreegleid. Kaebaja ei ole täpsustanud, millised asjaolud või õiguslikult kaitstavad huvid jättis kohalik omavalitsus kaalumata. Veetöötlusjaama uuendamine oli avalikes huvides ja vajalik piirkonna elanikele puhta joogivee tagamiseks. Pumpla oli samasse asukohta planeeritud ka
  1. a-l kehtestatud detailplaneeringuga, mistõttu on asjakohatu kaebaja soov, et veetöötlusjaam piirkonnas ei paikneks. Mingeid reaalseid võimalusi veetöötlusjaama teise asukohta rajamiseks ei olnud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Halduskohus on jõudnud õigele järeldusele, et kaebaja subjektiivseid õigusi ei ole vaidlustatud ehitusloaga ja kasutusloaga rikutud, mistõttu ei ole ehitusloa õigusvastasuse tuvastamise ja kasutusloa tühistamise kaebuse rahuldamiseks alust.
  3. Kaebaja peab ebaõigeks halduskohtu seisukohta, et vaidlustatud õigusaktid ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu sellekohase seisukoha ja põhjendustega ning

§ 201lg-le 4 tuginedes kõiki halduskohtu põhjendusi ei korda.

Kaebaja on väitnud omandiõiguse rikkumist ja vaidlustatud haldusaktide vastuolu detailplaneeringuga. Riigikohtu 28.03.2012 otsuse nr 3-3-1-4-12 p-st 10 tuleneb, et sellises olukorras tuleb kaebeõiguse kontrollimiseks selgitada, kas kaebuses väidetud vastuolu detailplaneeringuga on olemas ja kas on rikutud kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebaja leiab, et detailplaneeringu rikkumise tõttu halveneb oluliselt vaade tema kinnistult ja väheneb privaatsus ning lõpptulemusena kahaneb tööstusrajatise tõttu tema kinnisvara väärtus. Detailplaneeringu nõuded ehitise suurusele (kõrgus, ehitise alune pind) kaitsevad iseenesest naabruses elavate kinnistuomanike õigusi, kuid praegusel juhul on kohus õigesti tuvastanud, et kaebaja vaade ei halvene ja privaatsus varasemaga võrreldes ei vähene. Tööstusrajatis on samasse asukohta ette nähtud ka kehtiva detailplaneeringuga ning pelgalt asjaolu, et see on mõnevõrra kõrgem ja suurema ehitisealuse pinnaga ning seda on võimalik kaebaja kinnistu piirilt puude vahelt näha, ei anna alust asuda seisukohale, et kaebaja omandiõigust on rikutud ja tema kinnisvara väärtus väheneb. Halduskohus ei ole eitanud kaebaja kaebeõigust pelgalt seisukoha tõttu, et tegemist pole vahetu piirinaabriga, vaid on põhjalikult analüüsinud mõjude olemust ja ulatust. 9. Kaebaja ei nõustu kohtu seisukohaga, et ehitusluba andis õiguse ehitustegevuseks üksnes kolmanda isiku maaüksusel, mitte aga seda ümbritseval alal. Mittenõustumist põhjendab kaebaja väitega, et ehitusluba on kohaliku omavalitsuse nõusolek püstitada muu hulgas ehitise teenindamiseks vajalikke rajatisi ja ehitusloa andmise aluseks oleval ehitusprojektil (seletuskirjas ja asendiplaanil) on näidatud ka killustikkattega teed, platsid, muru ja keevispaneelaed. Need argumendid ei ole halduskohtu seisukoha ümberlükkamiseks küllaldased olukorras, kus seadusest tulenevalt tähendab ehitusluba nõusolekut püstitada ehitis ja ehitise teenindamiseks vajalikud rajatised ehitusloale märgitud maaüksusele, otsusel (mis moodustab ehitusloaga ühtse haldusakti) on näidatud konkreetne katastriüksus, millele ehitise püstitamiseks ehitusluba antakse (19801:001:1241) ning haldusakti andja ise eitab selle aktiga nõusoleku andmist projektis näidatud muude rajatiste püstitamiseks. Samas ei ole ringkonnakohtu arvates praegu9

(10)3-13-70164 se asja lahendamisel määravat tähtsust sellel, kas vaidlustatud ehitusluba hõlmab lisaks veetöötlusjaama hoone ehitamisele ka ehitusprojektis nimetatud teisi rajatisi, kuna need ei saa kaebaja omandiõigust rikkuda. Teed, platsid ja muru ei saa halvendada kaebaja vaadet ja privaatsust, isegi kui need ei asu detailplaneeringuga ettenähtud kohas või detailplaneering neid ette ei näe. Kohus tuvastas, et puud on kaebaja kinnistu ja kolmanda isiku kinnistu vahel alles ja mingit lageraiet ei ole toimunud, keevispaneelaeda ei ole rajatud ega rajata. Tee on vajalik ligipääsuks veetöötlusjaama teenindavale transpordile ning selle kasutusintensiivsus on väike, mistõttu ei saa see tuua kaasa kaebaja privaatsuse rikkumist.
  1. Kaebaja heidab kohtule ette arvestamata jätmist sellega, et ehitusluba on selle aluseks oleva ehitusprojekti vastuolu tõttu detailplaneeringuga õigusvastane. Olukorras, kus kohus tuvastab, et ehitusluba ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi, ei pea kohus hindama, kas ehitusluba on õiguspärane või mitte.
  2. Kaebaja väidab jätkuvalt puudutatud isikute menetlusse kaasamata jätmist ja haldusakti puudulikku põhjendamist, leides, et kohus on jätnud nende väidetega arvestamata. Tegemist on menetlusvigadega, mis võivad viia objektiivselt õigusvastase haldusakti andmisele. Olukorras aga, kus kohus on tuvastanud, et haldusaktid ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi, ei ole kohtul vaja menetlusvigu puudutavaid väiteid käsitleda.
  3. Kaebaja ei nõustu kohtu seisukohaga, et vastuolu detailplaneeringuga ei ole kasutusloa andmisest keeldumise eraldi aluseks, ning leiab, et kasutusluba tuleb tühistada ja tal on ka põhjendatud huvi ehitusloa õigusvastasuse tuvastamiseks. Olukorras, kus haldusaktid ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi, ei ole need väited kaebuse lahendamiseks olulised. On õige, et ringkonnakohus on tunnustanud ehitusloa õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamise võimalust olukorras, kus ehitisele on antud kasutusluba. Samas tuleb tähele panna, et ehkki

§ 45

lg 2 sätestab tuvastamiskaebusele täiendavad kaebeõiguse piirangud, on esmajoones siiski oluline, et kaebajal oleks

§ 44lg-st 1 tulenev kaebeõigus.

Asja sisulise läbivaatamise järel on aga ilmnenud, et kaebajal puudub asjas kaebeõigus. 13. Ringkonnakohus jätab kaebaja kahjuks tehtud halduskohtu otsuse muutmata, mistõttu jäävad kaebaja apellatsiooniastme menetluskulud

§ 108lg 1 alusel tema enda kanda.

Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud kulud

§ 109lg 1 alusel tema enda kanda.

Kolmas isik on taotlenud apellatsiooniastme menetluskulude (esindaja kulu apellatsioonkaebusele vastamise ja ringkonnakohtu istungil osalemise eest) hüvitamist summas 1564 eurot. Kulu kandmine ja seos praeguse asjaga on advokaadibüroo arvete, pangakonto väljavõtte ja maksekorraldusega tõendatud, kuid tegemist ei ole kogu ulatuses vajaliku ja põhjendatud menetluskuluga

§ 109lg 6 mõttes.

Kuna apellatsioonkaebuses korratakse peaasjalikult halduskohtus juba esitatud seisukohti, siis ei saa apellatsioonkaebusele vastamise ajakulu pidada täies mahus põhjendatuks. Ringkonnakohus hindab vajaliku ja põhjendatud esindaja kulu suuruseks 1000 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets 10

(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.