Obsah (7)

§ 111§ 112§ 110§ 249§ 250§ 252§ 204

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev ja koht Kohtunik Kohtuasi Resolutsioon Edasikaebamise kord Muud selgitused 3-16-1828 20. september 2016, Tartu Maare Aloe

) § 110 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest.

§ 111

lg 1 sätestab, et menetlusabi antakse juhul, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas.

§ 112

lg 1 p 1 alusel ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. Riigikohtu üldkogu 12.04.2016 kohtuotsuses nr 3-3-1-35-15 tunnistati

§ 112

lg 1 p 1 põhiseaduse vastaseks ja alates otsuse jõustumisest kehtetuks osas, milles see ei võimalda isiku sissetulekust maha arvata sättes nimetamata vältimatuid kulutusi. Kohtuotsuse p 51 kohaselt kulutused toidule, riietele jne ei ole vältimatud, kui isiku vastavate vajaduste rahuldamine on piisaval määral tagatud muul viisil, nt kinnipeetava toitlustamisega vanglas. Arvestades siiski nt vajadust osta hügieenitarbeid ning teha aeg-ajalt ühekordseid erakorralisi kulutusi, võib ka kinni peetavate isikute puhul eeldada, et lisaks seni tunnistatud mahaarvamistele on igakuised kulutused ca 5% ulatuses töötasu alamäärast vältimatud ning neid ei tule menetlusabi andmisel täpsemalt hinnata. Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määruse nr 139 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 lg 1 kohaselt on 2016. aasta töötasu alammäär 430 eurot. Seega tuleks käesoleval juhul vältimatuteks kuludeks pidada igakuiselt 21,5 eurot. XXX vanglasisese isikukonto väljavõttest taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu kohta (s.o 18.05.2016 – 17.09.2016) nähtub, et tal puuduvad ilmselgelt rahalised vahendid riigilõivu tasumiseks. Seega on menetlusabi andmise majanduslikud eeldused täidetud. Samuti ei saa taotlust pidada perspektiivituks. Eeltoodust tulenevalt vabastab kohus XXX

§ 110

lg 1 p 1 alusel täielikult riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel. 5.

§ 249

lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse halduskohtule esitada ka vaidemenetluse ajal.

§ 249

lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. XXX taotleb Tartu Vangla 08.09.2016 käskkirja nr 6-3/301 kehtivuse peatamist, kuna taotleja määrati vangla majandustööle abitöölise ametikohale tähtajaliselt alates 12.09.2016 kuni 31.12.2016. Taotleja on esitanud esialgse õiguskaitse taotluse, sest vangla sunnib teda töötama tema igapäevarõivastes, mistõttu rikutakse hügieeninõudeid ning seega taotleja tervist. Kohus leiab, et kui Tartu Vangla 08.09.2016 käskkirjast nr 6-3/301, millega määrati XXX vangla majandustööle, tuleneks taotluse esitajale vahetu oht mõne õigushüve kahjustumisele, oleks kohtul 2 tõsine põhjus kaaluda esialgse õiguskaitse kohaldamist. Selliseks õigushüveks võiks olla nt isiku julgeolek või tervis. Käesoleval juhul see kohtu hinnangul siiski nii ei ole. Nagu kohus selgitas 14.09.2016 kohtumääruse p-s 6, siis tuleb

§ 250lg 2 kohaselt esialgse õiguskaitse taotlust põhistada.

Kuigi esialgse õiguskaitse taotlusele ei laiene samad tõendatuse kriteeriumid nagu kaebusele, peab väide olema kohtule usutav. Taotleja selgitab, milliseid ebamugavusi talle majandustööde tegemine põhjustada võib, kuid tegemist ei ole asjaoludega, mis tingiksid esialgse õiguskaitse kohaldamise. Isegi kui taotluse esitaja peab majandustöid tegema ning pärast eluruumis viibima samades riietes, ei saa see tuua taotlejale kaasa pöördumatuid tagajärgi. Taotleja ei ole kohtule esitanud ka vastavaid tõendeid. Samuti, Tartu Vangla direktori 11.02.2013 käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud „Tartu Vangla kodukorra“ (edaspidi Tartu Vangla kodukord) p 11.2.

1. kohaselt kindlustab vangla kinnipeetavale vangla poolt väljastatud voodipesu ja käterätikute vahetuse üldjuhul neljateistkümne päeva järel. Tartu Vangla kodukorra p 11.2.
2. kohaselt vangla poolt väljastatud vooditarvikute, käterättide, kinnipeetava vangla riietuse ja tööriietuse pesemine ning parandamine on tasuta. Seega ei pea taotleja kolm kuud viibima mustade riietega. Kohus selgitab, et kehtiv õigus ei võimalda kasutada kinnipeetava tööle sundimiseks vahetut sundi. Tartu Vanglal on võimalik kinnipeetava töökohustuse rikkumisel tema distsiplinaarkorras karistamine. Distsiplinaarkaristuse määramisele eelneb distsiplinaarmenetluse läbiviimine. Distsiplinaarmenetluse käigus saab kinnipeetav oma teo õigusvastasust välistavatele asjaoludele tugineda, kui see takistab majandustöö tegemist või seab ohtu näiteks taotleja tervise. Vajadusel on XXX võimalik nõuda ka distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja kehtivuse või täitmise peatamist selle vaidlustamise ajaks. Riigikohtu halduskolleegium 22.09.2014 kohtumääruse nr 3-3-1-59-14 p-s 19 märgib, et esialgse õiguskaitse menetluses tuleks vältida põhivaidluse äraotsustamist. Ka see põhimõte ei tähenda kohtu jaoks vääramatut keeldu, vaid seda tuleb arvestada koos muude asjaoludega. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamiseks on ülekaalukas vajadus ning pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine ei tekita avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine tingimata välistatud. Tartu Vangla 08.09.2016 käskkirja nr 63/301 kehtivuse peatamine taotlejat puudutavas osas praegusel hetkel tähendaks tõenäoliselt selle kehtivuse peatamist kuni selle kehtivuse lõppemiseni 31.12.2016, kui XXX vaiet ei rahuldata ning ta pöördub kaebusega kohtusse. Sellisel juhul saavutaks XXX sisuliselt kaebuse eesmärgi ka siis, kui kohus jätab selle rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et XXX esialgse õiguskaitse taotlus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Vastavalt

§ 252

lg-le 7 võib esialgse õiguskaitse määruse või esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise määruse peale menetlusosaline esitada määruskaebuse otse kõrgemalseisvale kohtule.

§ 204

lg-st 2 tulenevalt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates. /allkirjastatud digitaalselt/ Maare Aloe kohtunik 3