Tsiviilasi nr 2-16-7164 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number Tsiviilasi 2-16-7164 Määruse tegemise aeg ja koht 05.10.2016.a, Tallinn Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Ulvi Loonurm, K

§ 563

lg 1 alusel pöörduda Harju Maakohtu poole lepitusmenetluse algatamiseks tsiviilasjas nr 2-14-1491, kui üks vanem leiab, et teine vanem rikub suhtlemist reguleerivat kohtumäärust või raskendab selle täitmist. Samuti ei ole laste poolt isa suhtes esitatud elatise hagi hooldusõiguse ulatuse ümbervaatamise alus. Nimetatud tsiviilasja raames on avaldaja ise möönnud, et ta suhtleb lastega, kes saavad peagi ise otsustada kumma vanema juures nad püsielukohana elada soovivad. Kohus leidis puudutatud isiku II ja lastele määratud esindaja ning eestkosteasutuste ärakuulamise järel, et laste huvides ei ole kehtiva elukorralduse muutmine. Puudutatud isik III on siiani pühendunud laste igapäevasele kasvatamisele ning asjas ei ole tuvastatud ka eestkosteasutuste poolt, et avaldajal oleks suurem hingelisem side ja majanduslik valmisolek lapsi kasvatada kui puudutatud isikul III. Keegi laste huve kaitsvatest isikustest ei toeta avalduse rahuldamist. Kohus ei pidanud põhjendatuks ühise hooldusõiguse lõpetamist. 6. Avaldaja esitas Harju Maakohtu 10.06.2016.a määruse peale määruskaebuse, paludes kohtul teha uue määruse, millega lõpetatakse vanemate ühine hooldusõigus ja antakse hooldusõigus osaliselt üle laste isale. Kohus lähenes formaalselt hagi materjalidele ning lähtudes laste ema nn prioriteedist jättis tähelepanuta mõned avaldaja poolt esitatud olulised asjaolud. Kohtuotsuses ning laste esindaja, samuti Tallinna Kesklinna valitsuse ja Lasnamäe sotsiaalhoolekande osakonna spetsialistide arvamustes ei ole arvestatud laste ema „vaba“ elustiili, kus juhuslikke meesterahvaid tuuakse regulaarselt koju ning esitatakse lastele kui uusi elukaaslasi. Ettearvamatu käitumisega ja kavatsustega erinevate meesterahvaste süstemaatiline toomine perekonda ning nende presenteerimine kui laste ema elukaaslasi loob laste silmis väärastunud peremudeli. Perre toodud meesterahvad on reeglina laste emal juhututtavad, kelle taust on tundmatu, seega nad on lastele potentsiaalsed ohuallikad. Tundmatu taustaga meesterahvaste toomine perre seab otsesse ohtu laste turvalisuse. Seega ema teadlikult ja süstemaatiliselt riskib nii enda kui ka laste turvalisusega ja eluga. Viimane laste ema kaaselaja on kuulutanud laste isale sõja ning võtnud tarvitusele erinevaid füüsilise ja vaimse terrori meetodeid – suusõnalisi, kirjalike, oma nime all ja anonüümseid – kõigi nende juhtumitega tegeles, tegeleb ja hakkab lähitulevikus tegelema kohus, politsei, maksuamet jt. Täna on laste ema täielikult oma kaaselaja poolt manipuleeritav. Laste ema on süstemaatiliselt ja sihikindlalt süüvimata avaldaja ettepanekute sisusse loobunud kõikidest võimalikest kompromissi ettepanekutest, samuti korduvalt loobunud psühholoogi abist. Need äraütlemised näitavad selgelt, et laste emal ei ole mingit kavatsust ega soovi normaliseerida suhteid avaldajaga, et saaks laste viibimisi kooskõlastada omavahel. Sellest on tingitud ka avaldaja võimatus täita 2014.a kohtumäärust lastega suhtlemise osas. Täna laste ema passiivselt keeldub lapsi isale toomast, mis näitab selgelt, et laste emal ei ole mingit kavatsust normaliseerida suhtlemiskorda laste ja laste isa vahel. Kohus ei ole võtnud arvesse laste ema ja tänase kaaselaja laste kuuldes avaldaja nimetamist solvavate nimedega, sõimu ja vihakõnet laste isa suhtes. Kohus ei võtnud arvesse ema regulaarset karjumist laste peale, ema soovimatust ja oskamatust teha lastele kodus süüa, laste regulaarseid kooli hilinemisi, laste ema soovimatust ja oskamatust abistada lapsi koolitükkide tegemisel ning laste kooliülesannete kontrollimisel jne. Tänavu suvel olid lapsed Tartus laste ema ema ehk laste vanaema juures. Iga kord kui avaldaja helistas, olid nad üksi ja vaatasid telekat või arvutit. Avaldaja käis lapsi Tartus vaatamas 19.06.2016.a. Nad käisid koos söömas, 3

§ 657

lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub

§ 659

ja § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning ei pea neid vajalikuks korrata.

1. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (RKTKm 3-2-1-15-15, p 28). Ringkonnakohtu hinnangul selliseid puuduseid maakohtu määruses ei esine. Maakohus on põhjendanud, miks ei ole laste huvides ühise hooldusõiguse lõpetamine ja isale ainuhooldusõiguse andmine. Maakohus on järelduste tegemisel arvestanud nii laste, eestkosteasutuste kui ka lastele määratud esindaja arvamusega, on õigesti kaalunud laste huve, arvestanud muuhulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut lapsi kasvatada, hingelist seotust lastega ning senist pühendumist laste eest hoolitsemisele.
2. Avaldaja ei ole määruskaebuses toonud esile selliseid asjaolusid, millega oleks kohtu jaoks muudetud usutavaks, et laste huvid ei ole ema juures kaitstud ning on põhjendatud laste isale ainuhooldusõiguse andmine. Ringkonnakohus ei leia, et maakohtu määrus tuleks tühistada põhjusel, et kohus ei ole üksikasjaliselt käsitlenud avaldaja erinevaid üldsõnalisi ja tõendamata halvustavaid väiteid laste ema ja tema elukaaslase kohta. Avaldajapoolsed üldsõnalised ja põhistamata etteheited ei veena kohut, et laste huvid on ema juures elades kahjustatud. Elukaaslaste vahetamine, kui see peaks paika pidama, iseenesest ei ole alus, et ühine hooldusõigus igal juhul lõpetada. Samuti ei anna selleks alust ka avaldaja ja laste ema ja tema elukaaslase vahelised erimeelsused ja konfliktid. Laste senist elukorraldust ei ole põhjendatud muuta avaldaja põhistamata kahtluste ja hirmude alusel.
3. Avaldaja on esitanud erinevaid etteheiteid laste ema suhtes laste kasvatamisel. Samas ei veena üldsõnalised etteheited kohut, et laste huvid oleks avaldaja juures paremini kaitstud. Asja materjalidest nähtub, et lapsed soovivad elada koos emaga. Lapsed ei soovinud kolida isaga elama Lõuna-Eestisse. Avaldaja ei ole määruskaebuses ka toonud kohtu ette asjaolusid, kuidas 4

§ 563lg 1 kohaselt toimub lepitusmenetluse läbiviimine siiski poole avalduse alusel.

Lepitusmenetluse raames

§ 563

lg 7 kohaselt, kui kohtus ei saavutata suhtlemise korraldamises ega järgnevas perenõustaja poole pöördumises kokkulepet või kui kas või üks vanematest kohtusse ei ilmu või keeldub perenõustaja poole pöördumise võimalust kasutamast, teeb kohus määruse, millega tunnistab lepitusmenetluse ebaõnnestunuks ja määrab: 1) milliseid sunnivahendeid tuleb rakendada; 2) millises ulatuses tuleb muuta suhtlemist puudutavat määrust või kokkulepet; 3) milliseid muudatusi on vaja teha vanema õigustes lapse suhtes. Seega ei ole üldised viited suhtlemiskorra rikkumisele alus, et maakohtu määrus tühistada. Avaldajal on soovi korral võimalik pöörduda lepitusmenetluse alustamiseks uue avaldusega maakohtu poole. 13. Kuivõrd maakohtu määrus jääb muutmata, puudub alus muuta ka maakohtu menetluskulude jaotust.

§ 172

lg 3 alusel tuleb jätta lastele riigi õigusabi korras õigusabi osutanud esindaja kulud ja tasu Eesti Vabariigi kanda.

§ 171

lg 1 alusel jätab ringkonnakohus teiste menetlusosaliste, sh määruskaebuse esitaja enda määruskaebusega seotud menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda. Kuivõrd teised menetlusosalised menetluskulude nimekirju ei esitanud, ei mõista kohus määruskaebuse esitajalt teiste menetluskulusid välja. Toimikust ei nähtu, et teised menetlusosalised oleksid kandnud menetluskulusid. Krista Kirspuu (allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Loonurm (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt) 5