2-15-16347/20

2-15-16347 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Kohtunik Lukiina Vismann Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juunil
2. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-16347 XXXX ja XXXX hagi XXXX vastu elatise nõudes Tsiviilasi Hageja I 1935 eurot Hageja II 1935 Hagi hind Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja I XXXXik XXXX ja hageja II XXXXik XXXX, hagejate elukoht XXXX hagejate seaduslik esindaja XXXX kostja XXXXik XXXX elukoht XXXX, lepinguline esindaja XXXX Asja läbivaatamine Kohtuistungil 08.03.2016 ja edasi kirjalikus menetluses Resolutsioon
3. Hagi rahuldada.
4. Välja mõista XXXX ik XXXX elatis tema alaealise lapse XXXXik XXXX ja XXXXik XXXX ülalpidamiseks igakuuliselt alates 02.11.2015 kuni 01.01.2016 195 eurot ja alates 01.01.2016 215 eurot lapse täisealiseks saamiseni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäärast. Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega muutub elatise määr.
5. Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise viis ja kord, mille kohaselt on kostja XXXX kohustatud temalt kohtuotsuse p-s 2 väljamõistetud elatusraha üle kandma XXXX kontole XXXXXXXXXXX Danske Bank, makse selgitus „Elatisraha lastele“. Menetluskulude jaotus. Menetluskulud jätta poolte enda kanda. 1 2-15-16347 Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud ja menetluse varasem käik.
6. XXXXon kantud isana alaealise lapse XXXX(sündinud XXXX) ja XXXX(sündinud XXXX) sünnitunnistustele.
7. XXXXja XXXXelavad koos emaga ja on ema ülalpidamisel. Hageja nõue ja selle põhjendused.
8. 02.11.2015.a kohtusse esitatud hagiavalduses hageja taotleb laste ülalpidamiseks igakuuliselt 695 eurot (tl 3) ja 18.04.2016 kohtule saadetud täpsustuse kohaselt (tl 115) palub hageja kostjalt välja mõista elatise lastele miinimummääras alates hagi esitamisest kohtusse kuni laste täisealiseks saamiseni. XXXX ja XXXX elavad ema juures ja on ema ülalpidamisel. Laste ülalpidamises ei ole laste isa osalenud. Hageja on katnud kulutused laste igapäeva vajadustele, kuigi hagejate seaduslik esindaja viibib lapsehoolduspuhkusel. Eeltoodud asjaolu tingiski hagi esitamise kohtusse elatise väljamõistmiseks.
9. Oma nõude tõendamiseks esitas hageja seaduslik esindaja dokumentaalsete tõenditena laste sünnitunnistused (tl 4-5), millest nähtub, et hageja XXXX on sündinud XXXX ja hageja XXXX on sündinud XXXX ja hagejate isana on sünnitunnistusele kantud kostja XXXX(tl 4-5) ning andmed hageja enda igakuuliste sissetulekute osas (tl 37-51). Kostja seisukohad.
10. Kostja esindaja oma 08.03.2016 toimunud kohtuistungil avaldab, et kostja ei nõustu hageja taotletud 695 euroga kuus. Kostja oma vastuses hagejate esindaja tõenditele (tl 104-110) kostja on avaldanud, et soovib teha DNA ekspertiisi, tõendamaks, et kostja on laste bioloogiline isa ning juhul kui see on nii, ei ole kostjal midagi selle vastu et rahuldada laste reaalsed vajadused 2 2-15-16347 igakuuliselt, mis ei saa olla enam kui miinimumsummas. Temas on eelnimetatud kahtlused tekkinud isaduse osas hagejate seadusliku esindaja käitumine kuna laste ema on laste isale kinnitanud, et laste isa ei ole tegelikult laste bioloogiline isa ning võttes arvesse laste ema sellist käitumist ongi laste isal tekkinud kahtlus laste põlvnemise küsimuses. Kohtuotsuse põhjendused.
11. Materiaalõiguslikuks aluseks käesoleva vaidluse lahendamisel on perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 96 ja § 97 punkt 1, mille kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama ning alaealine laps on õigustatud elatist saama, kusjuures sama paragrahvi p 2 kohaselt jätkub vanema ülalpidamiskohustus oma lapse suhtes ka siis kui laps täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid seda mitte kauem kui lapse 21- aastaseks saamiseni. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (vt Riigikohtu
12. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-13 p 17, Riigikohtu
13. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13 jt). Lapse ülalpidamise ulatust reguleerib PkS § 99, mille lõigete 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (sh lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Osundatud seadusesätete kohaselt tuleb esmalt kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem (vt Riigikohtu 24.oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15 ja Riigikohtu otsus
14. jaanuari 2014.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-165-13 p 15). Nimetatu eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid (vt Riigikohtu
15. mai
16. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 19, Riigikohtu
17. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15). PkS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena), kusjuures PkS § 101 lõike 1 kohaselt ei tohi igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad. Riigikohus on oma lahendis
18. oktoobrist 2012.a. tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 16 ja 16.01.2013.a. lahendis p 17 märkinud, et PkS § 101 lg 1 sätestatust tulenevalt tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada. Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt RK lahend 3-2-1-37-11 p 12). Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 sätestatust on kostja tõendamise koormuseks asjaolu, et ta on oma lapse ülalpidamisest osa võtnud vaidlusalusel perioodil. Kohus selgitas menetlusosalistele nende tõendamise koormust hagi menetlusse võtmise määruses (t/l 17). Otsustamaks kas elatis on kostjalt põhjendatud välja mõista ka tagasiulatuvalt enne elatisenõude kohtusse esitamist, juhindub kohus PkS § 108 sätestatust, mille kohaselt võib õigustatud isik 3 2-15-16347 nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist.
19. Hagis hageja taotleb elatist kahele lapsele kokku 695 eurot. 18.04.2016 kohtule saadetud dokumendis (tl 115) hageja esindaja korrigeerib nõuet ning taotleb kummalegi lapsele elatist vähemalt minimaalmääras so 195 eurot alates hagi esitamisest so 02.11.2015 kuni 01.01.2016 ja alates 01.01.2016 kummalegi lapsele 215 eurot igakuuliselt, kuni laste täisealiseks saamiseni.
20. Järgnevalt võtab kohus seisukoha kas elatise hagi kostja vastu on õiguslikult põhjendatud või mitte, sest vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 369 sätestatule võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida oma korduvaid kohustusi tulevikus õigel ajal. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine. Sellisele seisukohale on asunud oma lahendis 3-21-33-11 p 18 Riigikohus. Kohus asub seisukohale, et kostja ei ole kohtule esitatud tõenditega tõendanud, et ta on oma laste ülalpidamiskohustust täitnud hagetaval perioodil. Elatise kohustuse täitmine kostja poolt on asjaolu, mille tõendamise koormus oli kostjal nagu kohus kostjale ka selgitas. Kuna hageja on hagiavalduses väitnud, et kostja ei ole andnud ülalpidamiseks elatist hagetaval perioodil ning kostja seda hageja väidet ümber lükanud ei ole, tuleb asuda seisukohale, et kostja on rikkunud varasemalt oma alaealiste laste ülalpidamiskohustust, mis on aluseks kostjalt elatise väljamõistmiseks kohtuotsusega. Kostja esindaja on kinnitanud, et kostja on igakuuliselt ülalpidamiskohustust täitnud ning oma väidete tõendamiseks esitab kostja pangakonto väljavõtted (tl 37-50). Kohus leiab, et kostja enda poolt esitatud pangakontode väljavõtted (tl 37-50) kinnitavad asjaolu, et alates novembrikuust 2015 kostja ei ole laste ülalpidamiseks elatist maksnud. Seega kostja on jätnud laste ülalpidamiskohustuse täitmata.
21. Edasi kontrollib kohus kas hageja poolt nõutav elatise suurus on põhjendatud.
22. Hageja palub kostjalt elatise välja mõista miinimumsummas kummalegi lapsele alates hagi esitamisest. Tulenevalt asjaolust, et Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-7-05 p 20 asunud seisukohale, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsetele vajadustele, ega ole ülemäära suur ning arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist ka siis kui vanemad elavad lahus ning kohtuotsuse p-s 8 märgitu kohaselt ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada kui need ei ületa kahekordset elatise miinimummäära ja kohus asub kohtuotsuses seisukohale, et kostja ei ole tõendanud, et ta on oma lapse ülalpidamiskohustust hagetaval perioodil täitnud piisavas ulatuses, kuulub vastavalt hageja poolt taotletule kostjalt elatis väljamõistmisele kummalegi lapsele alates hagi esitamisest miinimumsummas.
23. Kuna 2015 aastal on elatise minimaalmäär 195 eurot ja 2016 aastal on elatise miinimummäär 215 eurot ning kohus on leidnud, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsetele vajadustele, ega ole ülemäära suur ning arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist ka siis kui vanemad elavad lahus ning Riigikohtu otsustes elatise suuruse kohta märgitu kohaselt ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada, loeb kohus põhjendatuks välja mõista kummalegi lapsele igakuuliselt elatis minimaalmääras so alates hagi esitamisest 02.11.2015 195 eurot kuni 01.01.2016 ja 2016 aastal 215 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga 4 2-15-16347 alammäära.
24. Kohus on seisukohal, et kohtuotsusega tuleb kindlaks määrata TsMS § 445 lg 1 alusel ka kohtuotsuse täitmise viis ja kord. Tulenevalt hageja poolt taotletust tuleb kohustada kostjat elatis üle kandma XXXX kontole XXXXXXXX Danske Bank, makse selgitus „Elatisraha lastele“. Menetluskulude jaotamine.
25. TsMS § 162 lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Juhindudes eeltoodust jäävad poolte menetluskulud nende enda kanda, kuna vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebamõistlik. Tsiviilasja hinna määramine.
26. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Juhindudes Riigikohtu 08.01.2014.a. otsuse nr 3-2-1-165-13 p-st 19, mille kohaselt on minimaalse elatisenõude puhul tsiviilasja hinnaks kohtulahendi tegemise ajal kehtiv miinimumelatise üheksakordne korrutis, on käesoleva tsiviilasja hind 1935 eurot (9 x 215 eurot). /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Lukiina Vismann 5