) § 17 lg 1 p 3 alusel avalduse menetlusse võtmata ja jättis menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus selgitas, et
lg 1 järgi on võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse eesmärk makseraskustes füüsilisele isikule tema võlgade ümberkujundamise võimaldamine, et ületada makseraskusi ja vältida pankrotimenetlust. Seejuures arvestatakse nii võlgniku kui tema võlausaldajate huve. Avaldaja esitatud materjalidest nähtuvalt soovis avaldaja vähendada olulisel määral praeguseid kohustusi võlausaldajate ees, et võtta mõnelt teiselt krediidiasutuselt uusi kohustusi. Kohus märkis, et võlgade ümberkujundamise menetlus ei ole võlgniku jaoks hõlbus väljapääs ja võimalus oma kohustusi vältida.
lg 1 p 3 kohaselt keeldub kohus avaldust menetlusse võtmast, kui võlgnik ei ole makseraskustes või need on ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamiseta, muu hulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada. Asjaolust, et võlgnik on proovinud krediidiasutustelt uusi laenu võtta, võis järeldada, et võlgnikul oli majanduslikult võimalik uusi kohustusi teenida. Seega ei olnud võlgnik makseraskustes, mistõttu ei vastanud avaldaja võlgade ümberkujundamine
-i eesmärkidele ja tema avaldus tuli
MS) § 168 lg-le 1 ja
Määruskaebus 3. Avaldaja esitas 07.10.2016 määruskaebuse maakohtu määruse peale, millega jäeti avaldus menetlusse võtmata. Avaldaja palus määrus tühistada ja saata avaldus menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtusse ning tagastada TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv. Kohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ja menetlusõigust ning eksinud asjaolude ja tõendite hindamisel. Maakohtu järeldus, mille kohaselt ei ole avaldaja makseraskustes, põhineb üksnes ümberkujundamise avalduse punktis 7.3 märgitud selgitusel, kus avaldaja kirjeldas, mida ta on makseraskuste vältimiseks ja kõrvaldamiseks teinud. Järeldus isiku maksevõimelisuse kohta peab rajanema maksevõimet kajastavatel asjaoludel, kuid maakohus jättis arvestamata avaldaja esitatud asjaolud, sh võla suure ulatuse ja avaldaja väikese igakuise sissetuleku. Kuivõrd võlgade ümberkujundamise menetlus on vastavalt
§-le 5 hagita menetlus, tuleb kohtul hinnata tõendeid ja arvestada asjaolusid ka omal algatusel (TsMS § 5 lg 3). Eelnevale lisaks on kohus vääralt järeldanud, et kui avaldaja püüab krediidiasutusest laenu saada ja tema püüdlus jääb tagajärjeta, sest ta on kantud maksehäirete registrisse, on avaldaja maksevõimeline. Hoopis vastupidi, eelnevast on võimalik järeldada üksnes seda, et avaldaja maksevõime ei ole krediidiasutustelt laenu saamiseks piisav. Kui võlausaldaja ja/või kohus leiab, et avaldaja ei tohiks võlgade ümberkujundamiskava kehtivuse ajal ühtegi uut laenukohustust võtta, on võimalik lisada kõnealune tingimus ümberkujundamiskavasse. Eelnev ei ole põhjuseks, miks jätta avaldus menetlusse võtmata. Määruse põhjendused 4. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada ning saata kohtuasi avalduse menetlusse 2 võtmise uueks otsustamiseks tagasi samale maakohtule (TsMS § 667 lg 2). Määruskaebus tuleb rahuldada.
§-s 17 on kirjeldatud alused, millal kohus ei võta võlgade ümberkujundamise avaldust menetlusse (lg 1) ja millal kohus võib jätta võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmata (lg 2). Maakohus on praegusel juhul keeldunud avalduse menetlusse võtmisest imperatiivsel alusel, s.o avaldaja ei ole makseraskustes.
lg 2 järgi on võlgnik makseraskustes, kui ta ei suuda või tõenäoliselt ei suuda täita oma kohustusi nende sissenõutavaks muutumise ajal. Seega tuleb hinnata võlgniku vara, igakuist sissetulekut, ülalpidamisel olevate isikute arvu, igakuiseid väljaminekuid, kohustuste suurust ja muid isiku maksevõime hindamisel tähtsust omavaid asjaolusid. Kusjuures hagita menetluse eripärast tulenevalt, kui füüsilise isiku makseraskused ei ole selgelt tuvastatavad, peab kohus asjaolusid täiendavalt uurima ja vajadusel tõendeid koguma (TsMS § 5 lg 3 ls 1 ja § 230 lg 3). Tallinna Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus hindas avaldaja esitatud asjaolusid valikuliselt, jättes osa asjaoludest arvestamata, mistõttu rikkus TsMS § 465 lg 2 p-st 8 tulenevat kohtumääruse põhjendamise kohustust. Avaldaja märkis avalduse punktis 7.3, et on püüdnud majanduslikku järge parandada äriprojektide käivitamise näol, kuid lisafinantseeringu puudumise tõttu on need jäänud tagajärjeta. Eelnevast järeldas maakohus, et niivõrd lennukad mõtted saavad olla vaid isikul, kes ei ole makseraskustes. Maakohus on vääralt jätnud avaldaja maksevõime hindamisel välja asjaolud, et avaldaja ütlustest ja pangakonto väljavõttes nähtuvalt on avaldaja igakuine netosissetulek 724,31 eurot, igakuised vältimatult vajalikud kulutused on hinnanguliselt 695 eurot, avaldajaga ühes leibkonnas elavad kolm alaealist last, kellest kaks on tema bioloogilised lapsed, avaldaja võlgnevused võlausaldajate ees on väga suured – ainuüksi AS-i SEB Pank ees on avaldaja sissenõutavaks muutunud võlgnevus 279 363,12 eurot, millele lisanduvad viivised jne. Seega jõudis maakohus ebaõigesti üksnes ühe avaldaja selgituse pinnalt järeldusele, et avaldaja ei ole makseraskustes. Isiku maksevõimet tuleb vaadelda laiemalt. Ringkonnakohus on nõus, et võlgade ümberkujundamisel on oluline silmas pidada võlgade ümberkujundamise eesmärki ja kohaselt reageerida, kui avaldaja avalduses väljendatu ei ole kooskõlas seaduse eesmärgiga. Ringkonnakohus selgitab täiendavalt, et võlgniku võlgade ümberkujundamise avaldust lahendades, tuleb võlgniku huvide kõrval arvestada ka võlausaldajate huvidega. Nimelt on Riigikohus lahendis nr 3-2-1-70-15 öelnud, et võlgade ümberkujundamise menetluse mõte on olla eelkõige alternatiiviks pankrotimenetlusele ja menetluse üldpõhimõtte kohaselt ei tohiks makseraskustesse sattunud isiku võlausaldajad võlgade ümberkujundamise menetluses sattuda oluliselt halvemasse olukorda võrreldes sellega, milles nad oleksid, kui võlgniku olemasolev vara võõrandataks pankrotimenetluses. Avalduse menetlusse võtmise uuel otsustamisel tuleb maakohtul võtta seisukoht kõiki asjaolusid ja tõendeid kogumis hinnates ning otsustada, kas avalduses märgitud asjaolude ja esitatud tõendite pinnalt on alus avalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks
Leides, et avaldus tuleb jätta menetlusse võtmata
lg 2 alusel, tuleb kohtul avalduse menetlusse võtmata jätmise põhjendamisel jälgida kõrgendatud põhjendamisja kaalumiskohustust. 5. Avaldaja esitas 07.10.2016 taotluse tagastada määruskaebuselt tasutud riigilõiv 50 eurot MT arveldusarvele. Vastavalt TsMS § 150 lg 1 p-le 5 ja lg-le 4 tagastatakse määruskaebuse esitajale avalduse alusel kaebuse rahuldamise korral tasutud riigilõiv, kui menetluses ei osale teisi menetlusosalisi või kui kohus ei jäta riigilõivu mõne teise menetlusosalise kanda. Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus avaldaja taotluse määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks MT arveldusarvele XXXXXXXXXXXXXXXX. 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.