← Eesti

3-15-400/34

Obsah (7)§ 215§ 116§ 201§ 158§ 198§ 108§ 109

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth Plaks Otsuse tegemise aeg ja koht 30.12.2015, Tallinn Haldusasja numb

§ 215lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 3-15-400

  1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) tegi Horetracon OÜ-le 16.01.2015 maksuotsuse nr 12.23/027202-14, millega otsustas järgmist: 1) vähendada
  2. aasta augusti sisendkäibemaksu summas 18 336,29 eurot; 2) vähendada
  3. aasta mai sisendkäibemaksu summas 4591,59 eurot ning
  4. aasta juuli sisendkäibemaksu summas 424,52 eurot; 3) jätta
  5. aasta augusti tagastusnõue rahuldamata 18 336,29 euro ulatuses ja rahuldada 32,84 euro ulatuses; 4) nõuda tagasi alusetult tagastatud
  6. aasta juuli käibemaksu enammakse 424,52 euro ulatuses; 5) nõuda tagasi alusetult tagastatud
  7. aasta mai käibemaksu enammakse 4591,59 euro ulatuses; 6) suurendada
  8. aasta mai, juuli ja augusti tulumaksukohustust 18 638 euro võrra. Maksuotsuse ja selle osaks oleva 29.12.2014 kontrollakti nr 12.2-3/027202-13 põhjenduste kohaselt soetas Horetracon OÜ
  9. aasta augustis korteriomandi Tallinnas aadressil XXX ning tegi
  10. aasta mais, juulis ja augustis kulutusi korteriomandi soetamisele. Korteriomandi soetamiselt ja sellega seotud kulutustelt (notari tasud, eksperthinnang, mööbel, ehitustööd korteris) tasutud käibemaksu ei saa sisendkäibemaksuna maha arvata, sest korteriomand ei ole soetatud mitte äriühingu maksustatava käibe, vaid äriühingu juhatuse liikme HTE tarbeks (korterit hakatakse kasutama juhatuse liikme eluruumina). Maksuhalduri seisukohta kinnitab mh asjaolu, et juhatuse liige andis korteri soetamiseks äriühingule isiklikest vahenditest 70 000 eurot laenu (sh 60 000 eurot ilma intressita), ning see, et rahvastikuregistri andmetel on XXX korter HE elukohaks alates 27.09.
  11. Sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus puuduks ka juhul, kui kaebaja üüriks või rendiks korteriomandi tulevikus välja, sest selline käive oleks maksuvaba. XXX korteriomandi maksumusest 65 000 eurot (135 000 - 70 000) ja muud väljamaksed summas 5114,42 eurot tuleb lugeda Horetracon OÜ ainuosanikule HE-le tehtud dividendide väljamakseteks, millelt tuleb äriühingul tasuda tulumaksu.
  12. Horetracon OÜ esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 16.01.2015 maksuotsuse nr 12.2-3/027202-14 tühistamiseks. 1) Täidetud on kõik käibemaksuseaduses (KMS) sätestatud eeldused sisendkäibemaksu mahaarvamiseks. Maksuhalduril ei ole õigust hinnata kaebaja tehtud kulutuste vajalikkust. Kui ettevõtja leiab, et tal on ettevõtlusega tegelemiseks vaja kontorina kasutatavat korteriomandit, ei saa maksuhaldur seda eesmärki kahtluse alla seada. Kaebaja on kõik kaubad ja teenused soetanud oma ettevõtluse tarbeks. Puuduvad tõendid selle kohta, et kaebaja või tema juhatuse liige oleks tegutsenud eesmärgiga maksude tasumisest kõrvale hoida või maksueelist saada. Maksuhaldur on andnud tehingule tema vormist erineva majandusliku sisu, samas ei ole viidatud maksukorralduse seaduse (MKS) §-dele 83 või
  13. 2) Maksustamisel tuleb lähtuda ruumi kasutamise tegelikust otstarbest, st kui müüakse korter, mida müüja kasutas tegelikult kontorina, ja maksuhaldurit on teavitatud kinnisasja käibemaksuga maksustamisest, võib müüja lisada hinnale käibemaksu. Kaebaja on kasutanud kinnisasja üksnes oma maksustatava käibe tarbeks. Kui kaebaja peaks tulevikus kaaluma selle võõrandamist või väljarentimist, saab ta KMS alusel sisendkäibemaksu korrigeerida. Euroopa Kohtu praktika (nt kohtuasi C-153/11) kohaselt ei ole lubatud piirata sisendkäibemaksu mahaarvamist tegevuse alustamise varajases staadiumis. Selline piirang on õigustatud üksnes kuritarvituse korral, mida praegusel juhul aga tuvastatud ei ole. 3) Eluruumi saab kasutada äriühingu kontorina ja seda samaks otstarbeks välja rentida (üürida). Korterit kasutatakse konsultatsioonide ettevalmistamiseks ning arhiivide, dokumentide, printeri, tarkvara ja jõuluvana rekvisiitide hoiustamiseks. Rahvastikuregistri kannetel on deklaratiivne tähendus. HE elukohaks on registreeritud XXX korter selleks, et ta saaks kätte temale avaliku võimu poolt laekuvad teated. Korteri sisustamisel on lähtutud eeldusest, et seda hakatakse lühiajaliselt välja üürima, mistõttu on vajalikud köögimööbel, saun ja mullivann. 2

(10)3-15-400 4) Korteriomandi ostmise ümberkvalifitseerimine dividendide väljamakseks on õigusvastane. Kaebaja juhatuse liikmele pole kontrollitaval perioodil tehtud muid väljamakseid peale töötasu ja ta pole saanud ka mingeid mitterahalisi hüvesid. Korteri omanik on kaebaja, mitte juhatuse liige. Tehingu ümberkvalifitseerimiseks ei anna alust ka see, et juhatuse liige andis kaebajale korteriomandi soetamiseks intressita laenu. Selline teguviis on ettevõtluses tavapärane. Kui maksuotsus jääb jõusse, tekib korteriomandi müügilt teenitud tulu dividendidena väljamaksmise korral topeltmaksustamine. 5) Kaebajale ei antud kontrollaktile vastuväidete esitamiseks piisavalt aega. Maksuhaldur koostas kontrollakti 29.12.2014 ja andis kaebajale eriarvamuse esitamiseks aega kuni 12.01.
  1. Juhatuse liige sai kontrollaktist teada alles 06.01.2015, sest viibis vahepeal Lapimaal ja tegutses jõuluvanana. Kaebaja juhatuse liige ei valda piisavalt eesti keelt, et kontrollaktist üheselt aru saada. Kaebaja taotles eriarvamuse esitamise tähtaja pikendamist, kuid maksuhaldur keeldus sellest põhjendamatult, rikkudes kaebaja õigust olla ära kuulatud. 6) Maksuotsus ei ole piisavalt motiveeritud. Maksuhaldur on keskendunud asjaoludele, millel ei ole maksustamisel tähtsust, maksuhalduri järeldused ei tugine asjas kogutud tõenditele ning faktilised ja õiguslikud asjaolud ei ole omavahel seotud. Kõik maksukohustust vähendavad asjaolud ja tõendid on jäetud arvesse võtmata.
  2. MTA vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. 1) Kaebajal oleks õigus XXX korteriomandi soetamise tehingult sisendkäibemaksu maha arvata tingimusel, et äriühing kasutab korterit oma maksustatava käibe tarbeks. See ei ole aga tõendatud. Olukorras, kus äriühing teeb kulutusi juhatuse liikmega seotud kinnisasjale, esineb suur risk, et kinnisasja kasutab juhatuse liige isiklikult, mistõttu on äriühingul kõrgendatud kohustus tõendada kulutuste tegemist maksustatava käibe ja ettevõtluse tarbeks. Praegusel juhul ei ole tuvastatud, et kaebajal oleks tõsiselt võetav äriplaan korteriomandi kasutamiseks oma majandustegevuses. Maksuhaldur on hinnanud korteriomandi soetamist maksustatava käibe tarbeks ehk kulutuste eesmärki, mitte kulutuste vajalikkust. 2) Kaebaja ei ole tegevust alustav äriühing, mistõttu on asjakohatud viited tegevuse alustamise varajasele staadiumile ja Euroopa Kohtu lahendile C-153/
  3. Sisendkäibemaksu korrigeerimise õigus 10 aasta vältel ei välista maksuotsuse tegemist, sest vastasel juhul mööduks enne MKS §s 98 sätestatud maksusumma määramise aegumistähtaeg. Asjaolude muutumisel saab maksukohustuslane taotleda maksuotsuse muutmist MKS §-de 101-103 alusel. Kaebaja selgitused korteri üürile andmise kohta on vastuolulised. 3) Kaebaja soetas oma osanikule Eestis elamiseks eluruumi ja tasus eluruumiga seotud ehitustööde eest, võimaldades juhatuse liikmel korteriomandit tasuta kasutada. Kasumieraldiseks on ka osanikule hüve andmine mitterahalises vormis. Tulumaksuseaduse (TuMS) § 50 lg 1 alusel toimub maksustamine olenemata sellest, kas dividende makstakse rahalises või mitterahalises vormis. Mitterahalise väljamakse korral tuleb arvutada eseme väärtus rahas vastavalt turuhinnale. Kui dividendilt ei ole tulumaksu makstud, ei saa see kohustus ära langeda tulevikus tekkida võiva topeltmaksustamise tõttu. Käesolevaks ajaks ei ole topeltmaksustamist toimunud. Kui selline olukord peaks tulevikus tekkima, saab topeltmaksustamist vältida MKS §-de 101-103 alusel. 4) Praeguses asjas ei ole tegemist MKS § 84 kohaldamise olukorraga. Maksuhaldur ei ole tehingute sisu ümber hinnanud, vaid on faktiliselt tuvastanud, et korteriomandi soetamine ja sellega seotud kulutused ei ole ettevõtlusega seotud ning dividendina maksustamise eeldused on täidetud. Eriobjekti tulumaksu koosseisude (sh dividend) hindamisel tuleb lähtuda sellest, kas maksuobjekti koosseis (TuMS § 50) on täidetud. 3
(10)3-15-400 5) Kaebajal oli piisavalt aega kontrollaktile eriarvamuse esitamiseks ja tähtaja pikendamiseks ei olnud mõjuvaid põhjuseid. Juhatuse liikme ülesannete täitmise kohustus ei lakka tema eemal viibimise ajal (MKS § 8 lg 1). Vajadusel oli kaebajal õigus kasutada esindajat (MKS § 48 lg 1). Maksuhalduril oli kohustus viia maksumenetlus läbi mõistliku aja jooksul (MKS § 10 lg 3). Maksukohustuslane, kelle suhtes on käimas maksumenetlus, peab jälgima temale edastatavate dokumentide saabumist ja nendele õigeaegselt reageerima. 6) Maksuhaldur ei ole rikkunud uurimispõhimõtet. Maksumenetluses kogutud tõendeid kogumis hinnates nähtub, et korteriomand ning sellega seotud kulutused pole seotud kaebaja ettevõtlusega.
  1. Tallinna Halduskohus jättis 28.05.2015 otsusega Horetracon OÜ kaebuse rahuldamata ning menetluskulud poolte endi kanda. 1) Kohus nõustub vastustajaga, et maksuhaldur ei pidanud sisendkäibemaksu mahaarvamise piiramisel tuginema MKS §-le 83 või
  2. Sisendkäibemaksu mahaarvamist on piiratud selle tõttu, et korteriomandi seotus kaebaja ettevõtlusega ei ole maksumenetluses tõendamist leidnud. Maksuotsus on käibemaksu puudutavas osas piisavalt motiveeritud, mistõttu on tõendamiskoormus MKS § 150 lg 1 alusel üle läinud kaebajale. Maksuhaldur on tõendeid kogumis hinnates põhjendatult leidnud, et korteriomandit kasutatakse HE isiklikuks, mitte kaebaja ettevõtluse tarbeks. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta kasutab XXX eluruumi kontorina või on selle üürile andnud või tal on tõsiselt võetav plaan seda teha. Kaebaja väited korteri kasutamise eesmärgi osas on vastuolulised: ühelt poolt väidab kaebaja, et tal on korterit vaja konsultatsioonide ettevalmistamiseks ning arhiivide, dokumentide, printeri ja jõuluvana rekvisiitide hoiustamiseks ning ta ei ole kaalunud selle võõrandamist või välja üürimist, teisalt väidab, et plaanib korteri üürile (rendile) anda või ongi seda juba teinud. Arvestades, et kaebaja väitel on tema kliente puudutav teave väga tundlik, ei ole eluliselt usutav, et ta annaks korteriomandi üürile koos oma majandustegevust puudutavate dokumentidega. Samuti ei ole usutav kaebaja väide, et ta kasutab korterit jõuluvana teenuse osutamiseks vajalike rekvisiitide hoiustamiseks, kuna kaebaja osutab jõuluvana teenust peamiselt Soomes, kus ta juba üürib rekvisiitide hoiustamiseks ruume. Kohus jagab maksuhalduri seisukohta, et kaebajal puudub tõsiseltvõetav plaan korteriomandi kasutamiseks oma ettevõtluses. 2) Maksuhalduri kogutud tõendid kinnitavad, et HE kasutab korterit oma isiklikuks otstarbeks: rahvastikuregistri järgi on HE elukohaks XXX, ta on suhtlusportaalis Facebook nimetanud korterit oma koduks ning kaebaja ei ole esitanud tõendeid, et juhatuse liige oleks pärast korteri valmimist ööbinud Eestis hotellides. Kaebaja ei ole selgitanud, miks on HE laenanud talle 60 000 eurot intressivabalt ning seejuures ei ole laenulepingutes laenuandjale mingeid garantiisid ette nähtud. See tekitab kahtluse, et HE ei eeldagi laenu tagasimaksmist, sest korteriomand soetati tema enda tarbeks. 3) Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja poolt oma osanikule HE-le Eestis elamiseks eluruumi soetamist ja sellega seotud ehitustööde eest tasumist saab käsitada TuMS § 50 lg-s 1 sätestatud mitterahalise hüvena. Praegusel juhul ei ole tegemist MKS § 84 kohaldamise juhtumiga ning maksuhaldur ei pidanudki tuvastama maksueelise saamist. Kaebajal on võimalik korteriomandi võõrandamise korral tekkivat topeltmaksustamist vältida, parandades deklaratsioone ning taotledes maksuotsuse muutmist või kehtetuks tunnistamist. 4) Rikutud ei ole õigust ärakuulamisele. Kaebajal jäi piisavalt aega kontrollaktile seisukoha esitamiseks. Kui kaebajale olekski antud rohkem aega eriarvamuse esitamiseks, ei oleks see mõjutanud maksuotsuse sisu. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 4
(10)3-15-400
  1. Horetracon OÜ palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega tema kaebus rahuldada. 1) Hinnata tulnuks korteriomandi seotust kaebaja majandustegevusega, kohus on aga hinnanud korteriomandi soetamise vajadust. Kaebaja on rääkinud vaid korteri lühiajalisest väljarentimisest, mis ei takista tal korteri kasutamist oma majandustegevuseks ega korteris arhiivide ja dokumentide hoidmist. Korteriomand on ostmisest alates plaanitud kasutusele võtta Horetracon OÜ kontorina või kontorina väljaüürimiseks. Hetkel üüribki kaebaja korterit Soome äriühingule Teddy Tours Lapland OY ning on ka teavitanud maksuhaldurit üüri maksustamisest käibemaksuga. Maksumenetluse ajal ei olnud väljaüürimine veel võimalik, kuna sel ajal toimus korteris alles remont ja sisustamine. Intressita antud laen ei oma sisendkäibemaksu mahaarvamise lubatavuse seisukohast tähtsust ning põhjendamatu on sellest järeldada, et HE ei eeldagi laenu tagastamist. Arusaamatul põhjusel on loetud oluliseks tõendiks HE tehtud sissekannet suhtlusportaalis Facebook. 2) Halduskohus on põhjendamatult lugenud kaebaja poolt korteri soetamise dividendide väljamakseks, kuna täitmata on TuMS-s sätestatud dividendina maksustamise eeldused. Kaebaja ei ole teinud HE-le mingit väljamakset. Korteri omanik on jätkuvalt kaebaja ning HE ei saa korterit võõrandada ega kasutada sellest saadud tulu vastavalt oma äranägemisele. Korteriomandi müügilt teenitud tulu väljamaksmine dividendidena tooks kaasa topeltmaksustamise. 3) Halduskohus on ekslikult leidnud, et maksuhaldur ei rikkunud menetlusnorme. Kaebajale kontrollakti kohta arvamuse esitamiseks antud aeg ei olnud piisav. Samuti rikkus maksuhaldur uurimiskohustust.
  2. Maksu- ja Tolliamet vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata ning halduskohtu otsus muutmata. Vastustaja jääb kõigi halduskohtus esitatud vastuväidete juurde. 1) Maksuhaldur on hinnanud korteriomandile tehtud kulutuste eesmärki, mitte vajalikkust. Kaebaja väited korteriomandi üürile andmise kohta on tõendamata, ebausutavad ja vastuolulised. Kaebaja esitas tõendid korteri üürile andmise kohta alles ringkonnakohtus ning kaebaja põhjendus selle kohta, miks ta dokumente varem ei esitanud, ei ole usutav. Esitatud dokumendid on ebausaldusväärsed: vastustajal on põhjust kahelda üürilepingu sõlmimise väidetavas ajas ning selles, kas üüri tasumise ülekanded on ikka tehtud kaebaja esitatud üürilepingu alusel. Kaebaja põhjendus, miks ta ei saa esitada teavet kliendikohtumiste kohta, ei ole tõsiseltvõetav. 2) Kaebaja on ostnud oma osanikule Eestis elamiseks eluruumi ning tasunud sellega seotud ehitustööde eest, võimaldades osanikul korterit tasuta kasutada. TuMS § 50 lg 1 alusel maksustatakse dividendid ja muud kasumieraldised sõltumata sellest, kas neid makstakse rahalises või mitterahalises vormis. Hüve dividendina maksustamist ei välista see, et korter ei ole ametlikult läinud HE omandisse. Praegust olukorda saab samastada omandiga, kuna kolmandatel isikutel ei ole võimalust takistada osanikul omandiõiguse teostamist. HE poolt antud laen ei ole korteriomandi soetuse ja sellega seotud kulutuste dividendina maksustamise põhjuseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  3. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid ega pea seetõttu vajalikuks kõiki halduskohtu põhjendusi üle korrata (

§ 201lg 4). 5

(10)3-15-400
  1. Vaidlustatud maksuotsuses on maksuhaldur leidnud, et Horetracon OÜ poolt
  2. aasta augustis omandatud korter aadressiga XXX, Tallinn on tegelikult soetatud äriühingu juhatuse liikme HE isiklikuks tarbeks, mistõttu ei ole lubatud korteriomandi soetuselt ega sellega seotud kulutustelt sisendkäibemaksu maha arvata. Samuti on maksuhaldur lugenud korteriomandiga seotud väljamaksed, millest on maha arvatud HE poolt kaebajale antud laen summas 70 000 eurot, dividendide väljamakseteks ning maksustanud need tulumaksuga. Kaebaja väidete kohaselt soetati korteriomand ettevõtluse tarbeks ning ta plaanib kasutada seda kontorina või samaks otstarbeks välja üürida.
  3. Halduskohus on õigesti leidnud, et maksuotsus on käibemaksu puudutavas osas piisavalt motiveeritud, mistõttu on tõendamiskoormus MKS § 150 lg 1 alusel kaebajale üle läinud. KMS § 29 lg 1 kohaselt on sisendkäibemaksu mahaarvamise üheks eelduseks soetatud kauba seotus maksumaksja ettevõtlusega ehk tegemist peab olema maksustatava käibe tarbeks soetatud kauba või teenusega. Maksuhaldur on põhjendatult leidnud, et korteriomand ei ole seotud kaebaja ettevõtlusega. Maksukohustuslane ei pea sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse saamiseks kaupu ja teenuseid kohe ettevõtluses kasutama hakkama ning soetusele ei pea kohe järgnema käibe tekkimist, kuid seda eeldusel, et puuduvad tõendid kauba või teenuse võimaliku tarbimises kasutamise kohta (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-3-09, p 15). Vaidlust ei ole selles, et XXX korteriomand on kasutusotstarbelt eluruum ning on ka vastavalt sisustatud ja elamiseks sobilik. Seega on praegusel juhul korteriomandi ettevõtlusega mitteseotud kasutuse tõenäosus märkimisväärne. Sellises olukorras peab maksukohustuslane suutma tõendada, milline seos on kaubal või teenusel maksukohustuslase maksustatava käibega (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-309, p 19).
  4. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja väited korteriomandi väidetava ettevõtluses kasutamise kohta on olnud vastuolulised. 21.11.2014 maksuhaldurile suulisi seletusi andes vastas HE maksuhalduri küsimusele, mille tarbeks kasutab Horetracon OÜ korteriomandit, et seal on kõik tema arhiivid, dokumendid, printerid ja tarkvara, samuti jõuluvana rekvisiidid. Samuti rääkis HE plaanist avada korteris kontor, kus ta kavatseb võtta vastu kliente, ning mainis, et korterit on võimalik pärast tööde lõpetamist välja rentida (I kd, tl 173p). 20.04.2015 halduskohtule esitatud menetlusdokumendis väitis kaebaja, et on seni kasutanud korterit üksnes oma ettevõtluses maksustatava käibe tarbeks ega ole kaalunud selle võõrandamist või välja üürimist (p 2.2.8). Apellatsioonkaebuses selgitas kaebaja viimase väite kohta, et pidas selle all silmas korteriomandi üürile andmist eluruumina, mida kaebaja ei ole teinud ega kaalunud. Kaebuses aga põhjendas kaebaja korteri eluruumile omast sisustust (saun, mullivann jne) sellega, et multifunktsionaalset korterit on lihtsam välja üürida. Kui kaebaja ei ole enda väitel kaalunud korteri kasutamist ega väljaüürimist eluruumina, vaid üksnes kontorina, tekib küsimus, miks on korter sisustatud nagu tavaline eluruum. Samuti väitis kaebaja 20.04.2015 menetlusdokumendis, et on andnud korteri ajutiselt kontorina rendile ning maksustab renti käibemaksuga (p 2.2.11). Maksumenetluses ega halduskohtus kaebaja korteri üürile andmise („väljarentimise“) kohta tõendeid ei esitanud. Vastavad tõendid – rendilepingu (II kd, tl 134, tõlge tl 149), arved (II kd, tl 130-132p), konto väljavõtte (II kd, tl 133) ning 19.03.2015 maksuhaldurile esitatud teate XXX kinnisasja üürileandmisest ja üüri maksustamisest käibemaksuga – esitas kaebaja alles ringkonnakohtule.

§ 158

lg 2 teise lause kohaselt ei saa kohus nende tõenditega maksuotsuse õiguspärasuse hindamisel arvestada. Maksuotsuse tegemise ajaks ei olnud kaebaja näidanud, et tal on korteri väljaüürimise osas tõsiselt võetav äriplaan. Kaebaja ei ole ka põhistanud, et mõjuva põhjuse tõttu ei saanud ta tõendeid varem esitada. Korteri välja üürimist kinnitavad tõendid olid kaebajal juba halduskohtus menetluse toimumise ajal olemas ning ta oleks saanud need esitada hiljemalt koos 20.04.2015 menetlusdokumendiga. Eeltoodu tõttu tuleb nimetatud tõendid (II kd, tl 129-134) jätta

§ 198lg 3 alusel tähelepanuta. 6

(10)3-15-400 Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et isegi kui kaebaja oleks tõendid üürilepingu sõlmimise kohta esitanud õigeaegselt, tuleks need ilmse ebausaldusväärsuse tõttu kõrvale jätta. Esiteks ei ole kaebaja esitatud arvetel ühtegi viidet 27.12.2014 üürilepingule („rendilepingule“) ning neist ei selgu ka muul moel üürilepingu ese, mistõttu ei saa neid ega ka konto väljavõtet arvete tasumise kohta seostada otseselt kõnealuse üürilepinguga. Samuti äratab kahtlust see, et 21.11.2014 maksuhaldurile seletusi andes mainis HE hüpoteetilist võimalust, et pärast tööde lõppu võidakse korterit välja üürida, samas juba 27.12.2014 sõlmiti väidetav üürileping Teddy Tours Lapland OY-ga. Üürileping on sõlmitud aastaks, pärast mida jääb leping kehtima tähtajatult, kuigi kaebuses ja apellatsioonkaebuses on räägitud vaid korteriomandi lühiajalisest väljaüürimisest, mis ei takista kaebaja enda majandustegevust soetatud korteris. Kõikidel Teddy Tours Lapland OY-le väljastatud arvetel on märgitud kaebaja tegevuskohaks XXX, kuid üürilepingus pole märgitud midagi selle kohta, et üürnik peab vajadusel võimaldama HE-le juurdepääsu korterile, sh seal (väidetavalt) hoitavatele arhiividele ja dokumentidele. Kaebaja ei ole selgitanud, kuidas saab tema ametlikuks tegevuskohaks jätkuvalt olla XXX korter, kui ta on selle pikemaks ajaks välja üürinud. Kui kaebaja oleks Teddy Tours Lapland OY-le korteri juba alates
  1. aasta algusest, s.o enne praeguses asjas kaebuse esitamist, reaalselt välja üürinud, jääb arusaamatuks, miks on kaebaja järjepidevalt väitnud, et ta vajab XXX korterit konsultatsiooniteenuse osutamiseks ja ettevõtluses vajalike asjade hoidmiseks, selle asemel, et kohtule teatada, kellele ja millal on korter välja üüritud. Eeltoodut arvestades ei ole ringkonnakohtu hinnangul veenev ka kaebaja väide, et ta kasutab korteriomandit kontorina konsultatsioonide ettevalmistamiseks ning arhiivide, dokumentide, printeri ja jõuluvana rekvisiitide hoiustamiseks.
  2. Vastuolud kaebaja väidetes korteri kasutamise eesmärgi kohta viitavad sellele, et kaebajal puudus korteri ettevõtluses kasutamise kohta tõsiseltvõetav äriplaan. Määrav ei ole asjaolu, et kinnistusraamatu järgi on korteri omanikuks Horetracon OÜ. Kuna HE on äriühingu ainus juhatuse liige ja osanik, on praegusel juhul tegemist omandiga sisuliselt sarnase olukorraga – ükski kolmas isik ei saa HE-l takistada korteri kasutamist oma isiklikuks otstarbeks. Korteriomandi vormistamisega äriühingu nimele loodi lihtsalt võimalus arvata korteri ostult ning ehitus- ja muudelt kuludelt maha sisendkäibemaks. Kaebaja ei ole veenvalt põhjendanud eluruumi kasutamist oma ettevõtluses, samas kui maksuhalduri tuvastatud asjaolud ja kogutud tõendid kogumis kinnitavad, et korteriomandit ei kasutata kaebaja ettevõtluse tarbeks, vaid soetuse eesmärk oli algusest peale korteriomandi kasutamine kaebaja juhatuse liikme ja ainuosaniku HE isiklikuks tarbeks (kaebaja ei vaja Eestis ettevõtluse jaoks kontorit; HE elukohaks on rahvastikuregistris registreeritud XXX korter, mis on ka sisustatud kui eluruum; HE on korterit suhtlusportaalis Facebook nimetanud oma koduks; HE andis Horetracon OÜ-le korteri soetamiseks 70 000 eurot laenu ilma igasuguse tagatiseta, sh 60 000 eurot ilma intressita). Korteriga seotud kulusid ei kantud Horetracon OÜ-le kasumi teenimise eesmärgil, samuti ei saa neid kulusid pidada vajalikeks ega kohasteks tema ettevõtluse säilitamiseks või arendamiseks. Seetõttu ei ole korteriomandi soetamise ja sellega seotud kuludelt sisendkäibemaksu mahaarvamine lubatav.
  3. Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtuga, et väljamaksed korteriomandi soetamiseks ja sellega seotud muud kulud tuleb maksustada tulumaksuga. Maksuotsuses ei väideta, et korteri soetamise tehing oli kunstlik tehing, mille ainus või peamine eesmärk oli maksueelise saamine (MKS § 84). Maksuhaldur on lugenud korteri soetatuks mitte ettevõtluse tarbeks, vaid HE isiklikuks kasutamiseks ning pidas sellise hüve maksustamise aluseks TuMS § 50 lg
  4. Riigikohus märkis 26.09.2011 otsuses asjas nr 3-3-1-42-11: "Alates
  5. jaanuarist 2000 kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt ei maksustata äriühingu jaotamata kasumit. Maksuvabastuse eelduseks on teenitud kasumi kasutamine ettevõtluses, mis peab olema tõendatud." 01.02.2012 7
(10)3-15-400 otsuses asjas nr 3-3-1-60-11 leidis Riigikohus, et TuMS §-de 51 ja 52 eesmärk on maksustada ettevõtlusest välja viidud kasumit. Riigikohus selgitas, et "ettevõtlusest välja viidud" tähendab seda, et kauba või teenuse eest väidetavalt makstud tasu saab äriühing kasutada varjatult ja maksuvabalt väljamaksete tegemiseks (nt dividendi maksmine osanikele, töötasu maksmine töötajatele või juhatuse liikmetele, kaupade või teenuste eest maksmine isikule, kes varjab oma ettevõtluse käivet). Ringkonnakohus märgib, et kasum on võimalik jätta ettevõtluse tarbeks investeerimata ja viia ettevõtlusest välja nii erisoodustuse andmise, kingituste, annetuste ja vastuvõtukulude tegemise, dividendide väljamaksmise kui ettevõtlusega mitteseotud kulutuste muul viisil tegemise teel. Kõik need väljamaksed tingivad äriühingule tulumaksu määramise (TuMS § 48–52). Seejuures tuleneb TuMS §-dest 51 ja 52, et enne nende sätete rakendamist tuleb kontrollida, ega väljamakse tegemine ei täida eespool asuvate sätete koosseise. Kõige üldisem koosseis sisaldub TuMS § 52 lg 2 p-s 1, mille kohaselt peab maksma tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud vara soetamise korral. Kui aga selgub, et ettevõtlusega mitteseotud vara soetati tegelikkuses osanikule ettevõttest kasumi varjatult väljavõtmise eesmärgil talle muul viisil määramata ajaks kasutuseelise andmise näol, tuleb see maksustada tulumaksuga TuMS § 50 alusel. Kasumi varjatult väljaviimise maksustamine dividendina on äriühingule iseenesest soodsam kui väljamakse lugemine erisoodustuseks või muuks tasuks ja selle maksustamine tööjõumaksudega. Samuti pole oluline, et maksuotsuse tegemise seisuga polnud osaniku saadud kasutuseelise majanduslik väärtus veel nii suur, kui ettevõtlusega mitteseotud väljamakse kogusumma. Korteri eest väljamaksete tegemist ja samas osanikule kasutuseelise andmist tuleb praegustel asjaoludel lugeda kantuks ühest eesmärgist ja käsitada seetõttu neid majanduslikult ühtsena. TuMS § 50 lg 1 ja 52 lg 2 p 1 koosmõjus tuleb tulumaks määrata vara ettevõtlusest väljaviimise hetke seisuga. Ringkonnakohus märgib, et juhul, kui ettevõtlusega mitteseotud vara soetamise dividendina maksustamine pole siiski mingil põhjusel võimalik, ei välista see tulumaksu määramist TuMS § 52 lg 2 p 1 alusel. Riigikohtu 14.05.2012 otsuses asjas nr 3-3-1-12-12 leiti järgmist. Eesti tulumaksusüsteemi puhul on füüsilise isiku ja juriidilise isiku maksustamise alused põhimõtteliselt erinevad. Erinevalt füüsilise isiku maksustatavate tulude loetelust on juriidilise isiku maksuobjekt loetletud ammendavalt. Juriidilistel isikutel ei tule tulumaksu tasuda mitte tuludelt – kasumilt, vaid n-ö jaotatud kasumilt. Sisuliselt on juriidiliste isikute maksustamisel tegemist kasumijaotusmaksuga. Nimetatud eripära tõttu tuleb Riigikohtu hinnangul maksuhalduril ja kohtutel tõkestada kasumi varjatud jaotamine, tuginedes seejuures TuMS §-dele 48-52, kus on ammendavalt loetletud maksuobjektiks olevad väljamaksed. Kasumi varjatud jaotamine tähendab, et maksukohustuslase vara väheneb viisil, mis ei too kaasa maksukohustuslase maksukohustuse suurenemist, kuigi õiguspärase käitumise puhul maksukohustus suureneks. Kohtutel tuleb kontrollida ka seda, kas on toimunud jaotamata kasumi või juriidilise isiku vara vähenemise alusetu maksustamine. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus osaühing on teinud ettevõtlusega mitteseotud vara soetamiseks kulutuse oma ainuosaniku isiklikes huvides, on Riigikohtu otsuses loetletud kriteeriumid täidetud – osaühing viis oma ettevõtlusest raha välja ning väheneb tema ettevõtluse jaoks kasutatav vara, sest soetatud eset kasutatakse mitte ettevõtluse, vaid osaniku isiklikes huvides. Õiguspärase käitumise, s.o dividendide väljamakse vormistamisel suurenenuks osaühingu maksukohustus. Tegemist pole alusetu maksustamisega, sest ettevõtlusega mitteseotud väljamakset ei tehtud varguse vms tõttu, mille puhul Riigikohus välistas väljamakse käsitamise kasumi varjatud jaotamisena, vaid maksukohustuslase teadliku otsusena. Asjaolul, et soetatud ese on osaühingu omandis, mitte osaniku omandis, pole seega määravat tähtsust. Tulumaksu määramise toob kaasa see, et vähenenud on juriidilise isiku ettevõtluseks kasutatav vara. HE on Horetracon OÜ ainuosanik, seega on ta dividendide saamiseks õigustatud isik. Praegusel juhul on osaühingu ainuosanik teinud tehingu, millega viis osaühingu ettevõtlusest välja 70 8
(10)3-15-400 114,42 eurot ja sai samal ajal isiklikku kasutusse korteriomandi koos sisustusega, mistõttu saab lugeda, et selle summa ulatuses on toimunud kasumi varjatud jaotamine. Maksuhaldur tuvastas, et Horetracon OÜ on teinud HE-le töötasu väljamakseid, kuid mitte dividendide väljamakseid, kuigi
  1. aasta majandusaasta aruande kohaselt oli ettevõtte puhaskasum 12 617 eurot. Võib eeldada, et ettevõtlusega mitteseotud vara omandamine oma osanikule hüve andmise eesmärgil sai võimalikuks seetõttu, et tegelik kasum on suurem kui raamatupidamises näidatu või otsustas osanik teha endale kasumi varjatud väljamakse tulevaste perioodide kasumi arvelt juba ette. Samas ei välistaks maksukohustuse tekkimist ka see, et Horetracon OÜ juhtorgan ei ole vastu võtnud kasumijaotamise otsust või asjaolu, et puudus samas summas kasum, mida jaotada, kuna väljamakse maksuõiguslik kvalifitseerimine dividendiks ei sõltu üldjuhul sellest, kas äriühing on kinni pidanud äriseadustikus sätestatud kasumi jaotamise korrast (Riigikohtu lahendid nr 3-3-156-05, p 14 ja nr 3-3-1-90-07, p 15). Siinkohal tuleb veelkord rõhutada, et kui TuMS § 50 lg 1 kui erinormi koosseis poleks (nt kogu summa osas) täidetud, on igal juhul kogu summa osas täidetud TuMS § 52 lg 2 p 1 kui üldnormi koosseis. Topeltmaksustamise osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu seisukohtadega. Juhul, kui kaebaja müüb korteri ning maksab müügilt teenitud tulu dividendidena välja, saab kaebaja topeltmaksustamise vältimiseks nõuda maksuotsuse muutmist või kehtetuks tunnistamist (MKS § 103 lg 1 p 3). Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et kui kaebaja peaks muutma oma varasemat otsust anda see kasumi varjatud väljamaksena oma ainuosaniku kasutusse ja võtma selle hoopis kasutusse oma ettevõtluses, kuulub kohaldamisele TuMS § 54 lg 6, mille kohaselt on maksumaksjal õigus teha tulumaksu ümberarvutus ning nõuda enammakstud tulumaksu tagastamist. Vastavad ümberarvutused tehakse TuMS § 54 lg-s 2 nimetatud deklaratsioonis. Enammakstud tulumaksu tagastamine toimub maksukorralduse seaduses sätestatud korras.
  2. Halduskohus ei kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse normi ega eksinud, leides, et praeguses asjas ei esinenud menetluslikke rikkumisi. Maksuhaldur ei rikkunud uurimis- ja motiveerimiskohustust ega õigust ärakuulamisele. Liiatigi on ilmne, et ka juhul, kui maksuhaldur oleks pikendanud kontrollaktile arvamuse esitamise tähtaega, ei oleks see maksuotsuse sisu saanud mõjutada. Kaebaja ei ole ka kohtumenetluses suutnud esitada tõendeid ega veenvaid selgitusi, mis lükkaks ümber maksuhalduri seisukohad.
  3. Horetracon OÜ menetluskulud jäävad

§ 108lg 1 alusel tema kanda.

MTA ei ole ringkonnakohtule menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud

§ 109lg 1 alusel tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks Otsus osaliselt tühistatud Riigikohtu 26.10.2016 otsusega 9

(10)3-15-400 RESOLUTSIOON
  1. Rahuldada Horetracon OÜ kassatsioonkaebus osaliselt.
  2. Tühistada Tallinna Halduskohtu
  3. mai
  4. a otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu
  5. detsembri
  6. a otsus haldusasjas nr 3-15-400 osas, millega jäeti Horetracon OÜ kaebus tulumaksu määramist puudutavas osas rahuldamata ning Maksu- ja Tolliameti
  7. jaanuari
  8. a maksuotsus nr 12.2-3/027202-14 selles osas tühistamata.
  9. Teha tühistatud osas uus otsus ning tühistada Maksu- ja Tolliameti
  10. jaanuari
  11. a maksuotsus nr 12.2-3/027202-14 tulumaksu määramist puudutavas osas.
  12. Mõista Maksu- ja Tolliametilt Horetracon OÜ kasuks välja menetluskulud 2009 eurot.
  13. Tagastada kautsjon. 10
(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.