3-15-1946/20

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

1. november 2015, Jõhvi Kohtuasja number 3-15-1946 Kohtuasi A.P. kaebus Viru Vangla ametnike ja 29.06.2015 vastuse nr 6-16/43-4 õigusvastaseks tunnistamiseks ja 3000 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamiseks Menetlusosalised ja esindajad Kaebaja: A.P. Vastustaja: Viru Vangla, esindaja Eve Kangro Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta A.P. kaebus täies ulatuses rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 14.12.
2. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. 25.03.2015 on kinnipeetav A.P. (edaspidi kaebaja) koostanud Viru Vanglale adresseeritud kahjunõude (tl 14-15), milles soovis saada 3000 euro suurust hüvitist vanglaametnike tegevuse tõttu talle tekkinud mittevaralise kahju eest. Ta väitis, et samal päeval võeti temalt ära mitmed riietusesemed, lusikas, rätik, elastiksidemed ja ravimid ning lisaks ei viidud teda jalutama võimlemiskangi, rööbaspuude ja pingiga jalutusboksi, keelduti väljastamast apellatsioonkaebuse 1 kirjutamiseks vajalikke kohtust saabunud kirja lisasid, mistõttu jäi ta ilma võimalusest kirjutada täpsustused haldusasjas nr 3-14-51882 esitatud apellatsioonkaebusele ega kutsutud ka meditsiiniõde valuvaigistavat süsti tegema. 29.06.2015 koostatud vastusega nr 56-16/43-4 (tl 17-18) jäeti kahjunõue rahuldamata. Veel on toimikusse esitatud õiend seletuskiri ja seletus (tl 29-31), milles vanglaametnikud seletavad, et ei mäleta enam täpselt 25.03.2015 toimunut, kaebaja tervisekaarti 30.03.2015 tehtud kanne (tl 32), 29.06.2015 õiend, milles kirjeldatakse kaebaja asjade äravõtmisega seonduvaid asjaolusid (tl 33). Omal algatusel on kohus täiendavalt välja nõudnud 18.03.2015 käskkirja nr 64/145 (tl 49-50). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
4. 29.07.2015 koostatud kaebuses (tl 1-3) palus kaebaja, et kohus tunnistaks Viru Vangla 29.06.2015 vastuse ja vanglaametnike tegevuse õigusvastaseks ning mõistaks talle välja 3000 euro suuruse hüvitise. Ta väitis, et on kohtueelses nõudes juba esitanud väga üksikasjalikult kõik oma põhjendused ega saa midagi lisada, kuna vangla poolt kaebus-kahjunõudele antud vastust pole talle vene keelde tõlgitud.
5. Vastustaja kirjalikus vastuses (tl 28) ei nõustutud kaebusega, paluti see rahuldamata jätta ning väideti, et jäädakse täielikult kohtueelses menetluses väljendatud seisukohtade juurde ega peeta vajalikuks neid üle korrata. Täiendavalt märgiti ära üksnes, et Eesti Vabariigi ainus riigikeel ja riigiasutuste asjaajamiskeel on eesti keel, vangla koostab ainult riigikeelseid dokumente ja nende sisu tõlgivad inspektor-kontaktisikud vajaduse korral suuliselt. KOHTU PÕHJENDUSED
6. Käesolevas asjas vajab lahendamist küsimus, kas vastustaja on toiminud kaebajalt asju ära võttes, võimlemise abivahendite ja pingiga jalutusboksi viimisest, meditsiiniõe kutsumisest ja dokumentide väljastamisest keeldudes õiguspäraselt ning kas nimetatud toimingute läbi on saanud kaebajale tekkida tema poolt nimetatud suurusega mittevaraline kahju.
7. Avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamise üldised alused on reguleeritud riigivastutuse seaduse §-s
8. Selle lõikes üks on kehtestatud, et isik saab talle tekitatud kahju hüvitamist nõuda, kui avaliku võimu kandja on õigusvastase tegevusega rikkunud tema õigusi ja kahju ei olnud võimalik vältida ega kõrvaldada haldusakti kehtetuks tunnistamise või tühistamise, toimingu lõpetamise, haldusakti andmise või toimingu sooritamise nõude abil. Mittevaralise kahju hüvitamise alused on käsitletud sama seaduse § 9 lg-s
9. Selles kehtestatu võimaldab mittevaralise kahju rahas hüvitamist nõuda üksnes süüliselt väärikuse alandamise, kodu või eraelu puutumatuse, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.
10. Kohtutoimikusse edastatust nähtuvalt on vastustaja kohaldanud kaebajale 15.07.2014 käskkirjaga nr 6-1/1031-KP täiendavaid julgeolekuabinõusid ning neid käskkirjadega 28.08.2014 nr 6-1/1261KP, 28.11.2014 nr 6-1/1759 ja 26.02.2015 nr 6-4/112-KP pikendanud. Lisaks on viimati nimetatu täiendamiseks 18.03.2015 välja antud ka käskkiri nr 6-4/145, millega paigutati ta samast kuupäevast alates eraldatud lukustatud kambrisse, rakendati ohjeldusmeetmena käeraudade asetamist läbi toiduluugi iga kord enne kambrisse sisenemist, piirati vanglasisest liikumis- ja suhtlemisvabadust, keelati isiklike riiete ja esemete kasutamine ning kehakultuuriga tegelemine. Vastavad meetmed on ette nähtud vangistusseaduse § 69 lg 2 p-des 1, 2, 3, 4 ja 5 juhuks, kui see on vajalik raske õiguserikkumise ärahoidmiseks või tegemist on isikuga, kes süstemaatiliselt rikub vangistusalaste 2 õigusaktide nõudeid, kahjustab oma tervist, on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega või on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. 18.03.2015 käskkirjast nr 6-4/145 nähtuvalt oli kaebajale vaja täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldada tema süstemaatiliste distsipliinirikkumiste ja vanglaametnikele suunatud agressiivse käitumise tõttu. Seega on ta ise põhjustanud selle, et tal keelati isiklike riiete ja esemete kasutamine ega lubatud enam jalutada spordivahenditega varustatud jalutusboksis. Kohtule esitatud väidetest ei nähtu, et kaebaja oleks esitanud nimetatud käskkirja peale kehtetuks tunnistamise nõudega vaide ja selle rahuldamata jätmise järel tühistamisnõudega kohtusse pöördunud. Seega oli käskkiri kehtiv ja vastustaja tegutsemine selle alusel õiguspärane ega saanud kaasa tuua riigivastutuse seaduse alusel hüvitamisele kuuluvat kahju.
11. Lisaks asjade ära võtmisele jalutusboksi valikuga seonduvale heidab kaebaja ette ka kohtust saadetud dokumentide väljastamisest keeldumist väites, et seetõttu ei saanud ta kirjutada ja ära saata apellatsioonkaebuse täiendusi haldusasjas nr 3-14-
12. Kohtute infosüsteemist nimetatud asja materjalides olevad dokumendid vastavat väidet ei kinnita. 24.03.2015 on kaebajale üle antud apellatsioonkaebuse käiguta jätmise kohta Tartu Ringkonnakohtus 11.03.2015 tehtud määruse tõlge. Kuna 27.03.2015 on ta sellest tuleneva alusel esitanud kaebetähtaja ennistamise taotluse ning 17.04.2015 kohtumäärusega on see rahuldatud ja apellatsioonkaebus menetlusse võetud, ei ole talle mingit kahju tekkinud ka väidetava dokumentide edastamata jätmise tulemusel.
13. Veel heidab kaebaja vastustajale ette ravimite ja sidemete ära võtmist ning meditsiiniõe kutsumata jätmist vaatamata 25.03.2015 esitatud korduvatele palvetele. Esimesena nimetatu osas puudub kohtul alus mitte uskuda vaideotsuse väidet, et kui kaebajal tekkis vajadus hoiule võetud ravimite ja muude hoiule võetud esemete kasutamiseks, tuli valvureid sellest teavitada ja ta saanuks seda järelevalve all teha. Kohtule edastatud seletuste kohaselt ei mäleta vanglaametnikud, kas kaebaja soovis tema poolt nimetatud päeval tervishoiutöötaja kutsumist, kuid väidavad, et alati kui niisugust soovi avaldatakse, teavitatakse sellest meditsiiniosakonda. Kohtul puudub alus ka selle väite mitteuskumiseks. Kaebaja pole kohtueelses kahjunõudes täpsustanud, millega seoses ta sel kuupäeval arstiabi vajanuks ja vastavat kiireloomulist vältimatu abi vajadust ei nähtu ka vaid mõni päev peale väidetavat tervishoiutöötaja kutsumist, ehk 30.03.2015 tema tervisekaardi arsti poolt tehtud kandest nr
14. VangS § 52 lg 1 ja § 53 lg 1 kohaselt on kinnipeetavale ööpäevaringselt tagatud ainult vältimatu abi kättesaadavus, muid tervishoiuteenuseid osutatakse talle aga vastavalt tervishoiuteenuse korraldamise seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele. Seega kehtivad ka vanglas ravijärjekorrad ning neil puudub õigus nõuda kohest arstile pääsemist.
15. Keeleseaduse § 10 lg 1 ja 12 lg 3 tulenevalt toimub riigiasutuste asjaajamine eesti keeles ning võõrkeelsele dokumendile vastatakse eesti keeles. Avalduse või muu dokumendi puhul on õigus nõuda esitajalt selle eesti keelde tõlkimist. Sama seaduse § 9 lg-tes 1, 2 ja 3 kehtestatuga on tehtud erand vaid nende vähemusrahvusest isikute suhtes, kes elavad paikkondades, kus vähemalt pooled püsielanikest on sellest vähemusrahvusest. Viru Vangla asukohaks on Jõhvi vald, mille kodulehel avalikult kättesaadavate andmete kohaselt moodustasid 6080 vene rahvusest elanikku 01.01.2015 seisuga 49,77% ehk vähem kui pool selle omavalitsusüksuse 12 217 elaniku suurusest rahvuslikust koosseisust. Seega ei olnud vastustajal kohustust vastata kaebaja kahjunõuetele vene keeles ega eestikeelset vastust talle omal kulul ka tõlkida. Isegi juhul kui mingit vene keelset selgitamist ei toimunud, pole see takistanud kaebajal põhiseadusest tuleneva kaebeõiguse teostamist ega saanud talle rahas hüvitatavat mittevaralist kahju tekitada, sest kohus on tema kaebuse kohtueelses menetluses esitatud nõude ulatuses menetlusse võtnud ning ka läbi vaadanud.
16. Vangla otsustus, millega jäeti kaebaja kohtueelne nõue rahuldamata, on toimingu tegemisest keeldumise kohta antud kirjalik põhjendus. Selle peale pole võimalik iseseisvat tuvastamisnõuet esitada, sest kaebaja on selle lubatavuse ainsaks võimalikuks eelduseks oleva hüvitamisnõude juba esitanud ja kohus on selle ka menetlusse võtnud. Sel põhjusel tuleb lugeda Viru Vangla 29.06.2015 3 vastuse nr 6-16/43-4 õigusvastaseks tunnistamise nõue hüvitamisnõude juurde kuuluvaks ega ole vaja seda eraldiseisva nõudena käsitleda.
17. Eeltoodud järeldustel ei ole Tartu Halduskohtul vähimatki alust pidada vastustaja tegevust niisuguseks õigusvastaseks mittevaralise ja varalise kahju põhjustamiseks, mille eest on põhjust välja mõista kaebaja poolt soovitud või mistahes muu suurusega rahalist hüvitist. Seetõttu jääb kaebus täies ulatuses rahuldamata. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Viru Vangla oma menetluskulude kohta dokumente ja taotlust esitanud ei ole. Kaebaja on kohtumääruse alusel vabastatud riigilõivu tasumise kohustusest. Seetõttu jäävad vastustaja võimalikud kulutused halduskohtumenetluse seadustiku § 109 lg 1 kohaselt hüvitamata ning kaebaja riigilõiv Eesti Vabariigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane 4