) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA Osaühing Aktiva Finants nõuab 17.02.2016.a esitatud hagis XXXX vastu 206,41 euro suuruse põhivõlgnevuse ja 206,36 euro suuruse viivise väljamõistmist. Hageja nõue tuleneb kostja ja XXXXAS-i vahel 20.05.2012.a ja 03.08.2012.a sõlmitud liitumislepingutest ning 03.08.2012.a sõlmitud järelmaksulepingust. Kostja on jätnud lepingutest tulenevad kohustused täitmata. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud avalikult 22.03.2016.a. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole kohtule tähtaegselt (s.o 26.04.2016.a) vastanud. 2/4 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et
lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ja kohus jätab hagi rahuldamata võlgnevuse 135,60 euro suuruse sissenõudmise kulu nõudes (arve nr 38438519). Hagiavalduse kohaselt oli AS XXXX ja kostja vahel sõlmitud leping, millega kostja kohustus tasuma XXXXAS-le osutatud telekommunikatsiooniteenuste eest. Hageja on hagiavalduses selgitanud, et võlgnevuse sissenõudmiskulude tasumise kohustus ja suurus tuleneb kostja ja XXXXAS vahel sõlmitud lepingu lahutamatuks osaks olevast hinnakirjast, mille alusel on võla sissenõudmise kulude suurus 22% + käibemaks, s.o 26.40%. Hageja on loetlenud ka toiminguid, mida võlgnevuse sissenõudmise kulud endas sisaldavad. Kohtu hinnangul tuleb lugeda XXXXAS poolt kasutatud vastavat tüüptingimust, mille järgi XXXXAS-l on õigus nõuda võla sissenõudmisega seotud kulutuste hüvitamist ilma kantud kulude koosseisu täpsustamata, kusjuures sissenõudmiskulu suurus on (koos käibemaksuga) 26.40% võlgnevuse suurusest ning suurus ei sõltu tegelikult teostatud toimingutest, teist lepingupoolt ebamõistlikult kahjustavaks. Tegu oleks ebamõistlikult suure kindlaksmääratud kahjuhüvitisega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 42 lg 1 järgi on selline tüüptingimus tühine. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viivist 206,41 euro suuruselt põhivõlgnevuselt. Kohus leiab, et kuivõrd kohus on pidanud põhjendatuks hageja põhinõuet summas 70,81 eurot (206,41135,60), on põhjendatud arvestada hageja viivisenõuet ka selles suuruses põhinõudelt. 29.10.2015.a seisuga on 70,81 euro suuruselt põhinõudelt on viivis lepingulises määras 0,15% päevas 893 päeva eest 94,85 eurot. Kohus on seisukohal, et viivist, mis ületab põhivõla ja intressi suurust, tuleb reeglina pidada ülemääraseks ja ebamõistlikuks kui võlausaldaja ei ole tõendanud kahju olemasolu suuremas ulatuses kui põhivõlgnevuse ja intressi summa (vt ka nt RKTKo 3-2-1-66-05 p.-d 18,19; RKTKo 3-21-78-05 p.-d 21,24). Eeltoodust tulenevalt vähendab kohus ebamõistlikult suurt viivist mõistliku suuruseni vastavalt põhivõlgnevusele summas 70,81 eurot.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt
lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 34% ulatuses kostja ja 66% ulatuses hageja kanda.
lg-st 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, milledest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks hagimenetluses tasutud riigilõiv kogusummas 100 eurot ning lepingulise esindaja kulud summas 178,95 eurot. Kohus märgib, et
lg 6 tulenevalt saab käibemaksu õigusabikulult välja mõista vaid siis, kui menetlusosaline ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ja ta kinnitab seda kohtule (vt nt: Riigikohtu 19.04.2006.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-24-06). 3/4 Hageja on käibemaksukohustuslane KMS § 3 lg 1 mõttes . Eeltoodust tulenevalt saab hageja tekkinud kuludelt arvestada käibemaksu tagasi, mistõttu tuleb lepingulise esindaja kuluna esitatud summast 178,95 eurot arvestada maha käibemaks summas 35,79 eurot, s.o 143,16 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada menetluskuluna 82,67 eurot. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. Tulenevalt
lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik 4/4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.