31.12.2010 jõustunud muudatustest tulenevalt ei nõuta nn isikuõiguste (vabadus, kehaline puutumatus ja tervis, au) rikkumise korral enam valu või kannatuste tuvastamist lisaks õiguse rikkumisele. Nende õiguste rikkumise korral eeldatakse mittevaralise kahju tekkimist. See põhimõte kehtib ka
Juhul kui kahju tekitamine on tõendatud, ent kahju täpse suuruse kindlakstegemine on võimatu või ebamõistlikult keeruline, võimaldavad VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 määrata hüvitise kohtu poolt. Näiteks on saamata jäänud tulu või tulevikus tekkivat kahju sageli võimalik hinnata vaid ligilähedaselt (vt ka RKHKo 16.04.2004, 3-3-1-60-04; RKTKo 21.05.2002, 3-2-1-56-02). Kohtupraktika on kohati läinud kaugemalegi. Riigivastutusasjades on kahju väljamõistmist peetud võimalikuks ka juhul, kui kahju tekkimine kindlal isikul ei ole tõendatud, ent isik kuulub selgelt piiritletud gruppi, kellest mõni isik kindlasti kahju kandis (nt omandireformi käigus korteri erastamise õigusest ilmajäämisel olukorras, kus ei ole võimalik kindlaks teha, millisel isikul täpselt oleks majas korteri erastamise võimalus tekkinud, RKHKo 24.05.2007, 3-3-1-10-07; 08.11.2002, 3-3-1-53-02).“ Vastustaja: Vastustaja leiab, et kaebaja kahjunõue on täielikult põhjendamata ja tõendamata, mistõttu puudub alus kahjunõude rahuldamiseks. Vastustaja selgitas Registrite ja Infosüsteemide Keskuse (RIK) abil välja, et Terje Kert e-posti kontolt on 19.02.2015 kell 10:12 e-kiri pealkirjaga „Kohtuotsuse kiireks edastamiseks kinnipeetav L.le“ saadetud Kirsti Link’le ja kiri jõudis samal kuupäeval ka Kirsti Link’i postkasti, kuid viimaste andmete kohaselt asub mitte saabunud, vaid saadetud kirjade kaustas (RIK-i vastus päringule koos Terje Kert e-kirjaga lisatud). Nimetatut kinnitas ka Kirsti Link vastustaja esindajaga 10.08.2015 peetud telefonivestluses. Kahjuks ei suutnud RIK tuvastada põhjust, kuidas kõnealune e-kiri võis sattuda Kirsti Link´i saadetud meilide kausta. RIK-i sisekontrolli ja infoturbeosakonna infoturbe spetsialisti Velmar Piibelehe selgituste kohaselt ei ole seda, miks kiri saadetud kaustas asub, võimalik kindlaks teha, sest vastavad logid ei ole säilinud.
lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud (edaspidi kannatanu), nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.
lg 2 kohaselt võib tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist võib nõuda üksnes juhul, kui haldusakt jäi õigeaegselt andmata või toiming õigeaegselt sooritamata ja sellega rikuti isiku õigusi.
lg 1 kohaselt võib füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. 3 Eeltoodust tulenevalt on kahju hüvitamise eeldusteks
) §-s 7 on sätestatud vastutuse alused, mille lõike 1 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.
näeb ette mittevaralise kahju hüvitamise, mille lõike 1 kohaselt füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse 4 võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kohus uuris kaebuse asjaolusid, mille tulemusel selgus, et Tartu Halduskohtu 18.02.2015 otsus haldusasjas nr 3-15-372 edastati istungisekretät T.Kert´i poolt Tallinna vangla ametnikule K.Link´le väidetava suulise kokkuleppe alusel (K. Link sellist kokkulepet ei kinnita, väites, et kokkulepe oli 17.02.2015 kohtumääruse edastamise osas, mis ka õigeaegselt, s.o 18.02.2015, kätte saadi ja kaebajale kätte toimetati). Seega kokkuleppe olemasolu ei olnud võimalik tuvastada, kuna väidetava kokkuleppe teine pool seda eitas. Tartu Halduskohus kinnitas oma 28.05.2015 kirjas nr 3-15-508 Tallinna Halduskohtule, et Tallinna vangla üldmeilile 18.02.2015 kohtuotsust ei saadetud, see oli edastatud üksnes K. Link´i e-posti aadressile. Tallinna vangla poolt kohtule edastatud andmetel kohtuotsus nendeni õigeaegselt ei jõudnud tehnilistel põhjustel, ühtlasi vangla väidab, et kui Tartu Halduskohus oleks edastanud kohtuotsuse vangla e-posti aadressile talv.info@just.ee võinuks tekkinud olukorda vältida. Kaebuse esitaja kinnitas kohtus, et tal mingeid pretensioone Tallinna vanglale ei ole ning et vastustajaks käesolevas asjas on üksnes Justiitsministeerium. Haldusasja materjalist nähtub, et kaebuse esitaja sai 18.02.2015 kohtuotsuse kätte 04.03.2015, mille üle vaidlust ei ole. Tallinna vangla inspektor-üksuse juhi abi Kirsti Link´i 14.05.2015 seletuskirja kohaselt 04.03.2015 läks ta III üksusesse, kus kohtas kinnipeetav D.L.it, kes küsis miks ta ei ole kohtuotsust kätte saanud. Asja uurimise käigus selgusid eelkirjeldatud asjaolud. Kohus nõustub kaebuse esitajaga, et tegemist oli kiireloomulise asjaga, samas kohus märgib, et D.L. oleks võinud aktiivsemalt tunda huvi otsuse kättetoimetamise vastu enne 04.03.2015, haldusasja materjalist ei nähtu, et kaebajale oleks kohtuotsuse väljastamisest varasemalt keeldutud või et vangla ja kohus oleksid probleemist otsuse kättetoimetamisega olnud teadlikud enne 04.03.2015. Kaebuse esitaja teadis väga hästi, et otsus avalikustatakse 18.02.2015, mille kohta ta andis oma allkirja (17.02.2015 kohtumääruse kättesaamise kohta, milles teavitatakse D.L.it kohtuotsuse teatavaks tegemise kuupäevast). Seega kaebaja oleks võinud astuda samme oma kontaktisiku kaudu kohtuotsuse kättesaamiseks koheselt peale 18.02.2015, kui ilmnes, et otsust ei ole temale kätte toimetatud. Seejuures kohus märgib, et kohe kui selgus, et kohtuotsus ei ole D.L.ini jõudnud, kontrolliti asjaolusid ja tuvastati põhjus ning edastati otsus kaebajale, kes vaidlustas selle Tartu Ringkonnakohtus, kus apellatsioonimenetlus ei ole veel lõppenud. Kaebuse esitaja vaidlustas apellatsioonkaebuses asjaolu, et ta ei kantud valijate nimekirja ja seeläbi ei saanud ta osaleda Riigikogu valimistel. Kuna Tartu Ringkonnakohus ei ole veel otsust teinud, siis ei ole teada ka ringkonnakohtu seisukoht, kas D.L.il oli õigus Riigikogu valimistel osaleda või mitte. Samuti vajab siinkohal äramärkimist, et isegi kui eeldada, et D.L. oleks kohtuotsuse viivituseta kätte saanud, siis ei ole teada, millal ta oleks jõudnud apellatsioonkaebuse koostada ja ringkonnakohtule esitada ning kui kiiresti oleks kohtuotsus avalikult teatavaks tehtud, siinkohal kohus peab vajalikuks märkida ja rõhutada, et mingil juhul ei saa eeldada, et Tartu Ringkonnakohus oleks teinud sama otsuse mis Tallinna Ringkonnakohus, kuna selline oletus oleks spekulatiivne. Kohus möönab, et Tallinna Halduskohus ja Tallinna Ringkonnakohus tegutsesid kiiresti A. E.le ja R. K.le otsuste kättetoimetamisel ning ringkonnakohtu lahenditest tulenevalt said need kaks kinnipeetavat Riigikogu valimistel osaleda, kuid hiljem leidis Riigikohtu üldkogu, et eelnimetatud kinnipeetavate suhtes hääleõiguse piirang oli proportsionaalne ja põhiseaduspärane (Riigikohtu üldkogu 01.07.2015 kohtuotsus asjas nr 3-4-1-2-15). Kuna kaebuse esitaja on korduvalt kohtule kinnitanud, et temale mittevaralise kahju tekitamine on seotud kohtuotsuse kättetoimetamise viivitusega, siis kohus valimistega seonduval pikemalt ei peatu. Vastustaja on seisukohal, et kahju hüvitamise eeldusteks on kahju, avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus või tegevusetus, põhjuslik seos kahju ja avaliku võimu kandja õigusvastase tegevuse/tegevusetuse vahel ning avaliku võimu kandja tegevuse/tegevusetuse süülisus mittevaralise kahju puhul. Kahjunõue jääb rahuldamata, kui puudub ükskõik milline nimetatud vastutuseeldustest. Kahju tekkimist peab tõendama ja põhistama kannatanu. Kohus nõustub vastustaja väidetega. 5 Kohtupraktika kohaselt peab kannatanu mittevaralise kahju korral, kui ei ole võimalik kahju tõendada, tooma välja asjaolud, mis annavad alust mittevaralise kahju tekkimist eeldada. Sellest, et kaebajal jäi 2015 Riigikogu valimistel oma hääl andmata, mida ta seostab kohtuotsuse kättetoimetamisel tekkinud viivitusega, ei ole vastustaja hinnangul võimalik mittevaralise kahju tekkimist eeldada, millega nõustub ka kohus. Seejuures kohus märgib, et põhjuslik seos kohtuotsuse kättetoimetamise viivituse ja hääletamata jäämise vahel on oletuslik ja tõendamata. Kohus nõustub vastustajaga, et puudub mistahes alus arvata, et Tartu Ringkonnakohus oleks D.L.i apellatsioonkaebuse rahuldanud ja seda enne 01.03.2015 toimunud Riigikogu valimisi. 08.10.2015 toimunud kohtuistungil D.L. väitis, et temale on tekitatud moraalne kahju sellega, et temalt võeti ära edasikaebe võimalus ning et ta ei saanud valida. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et temalt võeti ära edasikaebe võimalus. Kaebaja on esitanud apellatsioonkaebuse, mida menetletakse Tartu Ringkonnakohtus. Mis aga puutub valimata jäämisse, siis D.L.i osas ei ole tehtud kohtuotsust, mis oleks kinnitanud õigust osaleda Riigikogu valimistel. Kohtu arvates vaidlustatud asjaoludest tulenevalt ei saa järeldada D.L.ile mittevaralise kahju tekkimist kohtuotsuse väljastamisel aset leidnud viivituse (sh valimata jäämise) tõttu. Kohus sarnaselt vastustajaga leiab, et käesolevas asjas puudub põhjuslik seos väidetava kahju tekkimise ja kohtuotsuse kättetoimetamise viivituse ning valimata jäämise vahel. Kohtu hinnangul põhjuslik seos kohtuotsuse kättetoimetamise viivituse ja valimata jäämise vahel saab olla vaid hüpoteetiline, mis aga ei ole riigivastutuse kohaldamiseks piisav. Kohus asub ülalöeldut kokku võttes seisukohale, et kaebuse esitajale tema poolt osundatud asjaoludel kahju tekkimine ei ole põhjendatud ning puudub alus kahjunõude rahuldamiseks. Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-le 108 lg 1 menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Seega menetluskulud jäävad poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Elle Kask Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.