lg 2 p 3;
lg 2 p1 ja
järgi üldmenetluses Süüdistatav TÕNIS LAINEMAA, isikukood 38904165218, elukoht xxxx, töökoht: xxxx, varem kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimati Viru Maakohtu 12.04.2012 otsusega
09.04.2014 Viru Maakohtu määrusega vangistus täitmisele pööratud, vabanes peale karistuse täielikku ärakandmist 21.03.2015. Tõkend elukohast lahkumise keeld kohaldatud 11.08.2015, oli kahtlustatava oli kinnipeetud 29.-31.03.2014 Kaitsja Vandeadvokaat Mati Senkel RESOLUTSIOON: Tunnistada TÕNIS LAINEMAA süüdi
lg 2 p 3 järgi (kannatanute V Ti, E Ki, A Ki ja L L episoodid) ja mõista talle karistuseks 1 aasta vangistust. Õigeks mõista TÕNIS LAINEMAA
Tunnistada TÕNIS LAINEMAA süüdi
Tunnistada TÕNIS LAINEMAA süüdi
järgi ja mõista talle karistuseks 6 kuud vangistust
lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista Tõnis Lainemaale liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 29.-31.03.2014, s.o 3 päeva karistusaja hulka ning mõista ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 5 kuud 27 päeva vangistust. Karistus pöörata täitmisele ja tõkend elukohast lahkumise keeld Tõnis Lainemaa suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Karistuse kandmise aja alguseks lugeda Tõnis Lainemaa kinnipidamiskohta saabumise aeg. Mõista Tõnis Lainemaalt Eesti Vabariigi riigieelarve tuludesse menetluskulud, milleks on sundraha 645.00 eurot, kaitsjatasu kohtueelses menetluses summas 156.00 eurot, kaitsjatasu kohtumenetluses vandeadvokaat Mati Senkeli poolt osutatud õigusabi eest summas 1200.00 eurot, kannatanute ja tunnistajate kulud 211.55 eurot. Menetluskulud kogusummas 2212.55 eurot tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK), nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300 (NORDEA PANK), nr EE873300333499990003 (DANSKE BANK) viitenumbriga 99915700076883 ning lisada selgitus: nimi, kriminaalasi nr 1-15-7911, menetluskulu. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Rahuldada M L tsiviilhagi ja mõista Tõnis Lainemaalt M L kasuks välja 40.00 eurot. (a/a xxxx xxxx) M A tsiviilhagi jätta läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 08.jaanuarist 2016 (seega hiljemalt 15. jaanuaril 2016). Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Viru Maakohtu kantseleis 01. veebruaril 2016. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel oli võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, s.o hiljemalt 16. veebruaril 2016. Süüdistus Tõnis Lainemaad süüdistatakse selles, et tema olles korduvalt kehalisi väärkohtlemisi timepanev isik: - 19.05.2013 kella 22.00 paiku tungis xxxx V Tile, peksis kannatanut käte ja jalgadega näo-ja kehapiirkonda, millega põhjustas V Tile tervisekahjustuse – lahtise peahaava ning huule ja suuõõne lahtise haava (kvalifitseeritav
järgi, alates 01.01.2015
lg 2 p 3 järgi); - 31.01.2014 kella 23.00 paiku xxxx juures tekkinud sõneluse käigus lõi E Ki rusikas käega vastu nägu ning õllepudeliga vastu nägu ja vastu pead, põhjustades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse- vasaku sarna piirkonna põrutuse ja pea piirkonna hematoomi(kvalifitseeritav
järgi, alates 01.01.2015
lg 2 p 3 järgi); - 29.03.2014 kell 13.30 ajal xxxx lõi omavaheliste suhete pinnalt tekkinud tüli käigus A Ki korduvalt jalaga paremale tuhara piirkonda, väänas kannatanu käsi, sülitas kannatanule näkku 2 ning valas kannatanule peale alkohoolse joogi, tekitades löömise ja muu kehalise väärkohtlemisega kannatanule füüsilist valu (kvalifitseeritav
järgi, alates 01.01.2015
lg 2 p 3 järgi); - tema 29.03.2014 kell 14.00 ajal tungis xxxx asuvas kaupluses kallale M Ale, lõi kannatanule rusikaga rinna piirkonda, mille tagajärjel kukkus kannatanu kaupluse leti alla ja väänas välja käe. Oma tegevusega põhjustas T. Lainemaa kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse - pindmise rindkere- , randme- ja käevigastuse (kvalifitseeritav
järgi, alates 01.01.2015
lg 2 p 3 järgi); - 03.08.2015 kella 15.00 paiku xxxx maja ees tungis kallale L Lle, lõi teda ühe korra rusikaga pähe. Saadud löögist L.L taganes ning samal ajal lõi T.Lainemaa teda jalaga selga. Natuke hiljem, tungis T.Lainemaa uuesti L.Lle kallale lüües kannatanut rusikaga korduvalt pähe, mille tagajärjel L.L kukkus maha ning T.Lainemaa tuli tema kohale ja lõi rusikaga ja jalaga pähe. Pärast seda tõusis L.L maast püsti ning T.Lainemaa lõi teda veel rusikaga kahel korral pähe, põhjustades kannatanule peavigastuse ja füüsilist valu. Seega Tõnis Lainemaa, pannes korduvalt toime teiste isikute kehalisi väärkohtlemisi, lüües, pekstes ning muul moel põhjustades teistele isikutele valu ning kahjustades teiste isikute tervist, pani toime
Tõnis Lainemaad süüdistatakse selles, et tema
lg 2 p 1 tähendatud isikuna, 29.03.2014 kell 08.00 xxxx käivitas koos P R omavoliliselt ja ilma omaniku nõusolekuta M Lle kuuluva sõiduauto xxxx registreerimismärgiga xxxx. Nimetatud sõiduautoga sõitis T. Lainemaa ringi, põhjustades avarii ning tekitades auto omanikule 140 eurot kahju. Seega Tõnis Lainemaa,
lg 2 p 1 tähendatud isikuna, kasutades ajutiselt isikute grupis omavoliliselt võõrast vallasasja, pani toime
Tõnis Lainemaad süüdistatakse selles, et tema, juhtis 25.07.2015 kella 02.35 paiku LääneVirumaal Rakvere vallas Rakvere – Väike-Maarja – Vägeva maantee 4. kilomeetrill mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx olles alkoholijoobes. Tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST seeria nr ARAF-0024 tuvastati tema väljahingatavas õhus alkoholissaldus 0,88 mg/l kohta. Tõnis Lainemaad loetakse liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 alusel alkoholijoobes olevaks isikuks. Seega Tõnis Lainemaa, juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime
Tõendid ja kohtu põhjendused 1.V Ti suhtes toimepandud kehalises väärkohtlemises Tõnis Lainemaa ennast süüdi ei tunnista. Väidab, et süüdistuses märgitud õhtul küll nägi T vallamaja juures aga ei suhelnud viimasega. Kohus ei loe usaldusväärseiks Tõnis Lainemaa ennastõigustavaid ütlusi kuna need on vastuolus teiste asjas olevate omavahel riimuvate tõenditega. Kannatanu V Ti kohtus antud ütlustest nähtub, et, et sai xxxx poe ees kokku Tõnis Lainemaaga. Lainemaa kutsus teda eemale neljasilmajuttu rääkima ja hakkas teda süüdistama selles, et viimane oli Lainemaa venna arvutit kehvasti parandanud. Seejärel lõi Lainemaa kannatanut rusikaga näkku, mille tagajärjel kannatanu kukkus maha, peksmine jätkus ja ta kaotas meelemärkuse. Vahepeal toibudes nägi kannatanu, et Lainemaa peksis teda rusikate ja jalgadega edasi. Vigastustest rääkides selgitas kanntanu, et peksmise tagajärjel oli tal silm kinni paistetanud, ülahuuled olid läbivalt lõhki, auk sees, sinna tehti 10 õmblust, millest jäid 3 ka armid. Kannatanu selgitas, et traumapunkti viis ta kohalik konstaabel. Samuti selgitas kannatanu, et teda peksis ainult Lainemaa ning peale peksmist tundis ta kahe nädala jooksul tugevaid valusid. Kannatanu vigastusi tõendavad ka 20.05.2013 koostatud patsiendikaardile kantud andmed, V Til diagnoositi 20.05.2013.a. kl 00.17 lahtine peahaav, huule ja suuõõne lahtine haav, pindmine rindkerevigastus, rindkerekontusioon. Samuti kinnitas kannatanu vigastusi kohtus tunnistaja xxxx S A, kes kinnitas, et nägi V. T, kellel oli nägu verine, V. T kinnitas, et teda lõi Tõnis Lainemaa. Arvestades, et V. T rääkis S Aale juhtunust vahetult peale vigastuste saamist on ka S Aa ütlused tõendiks KrMS § 66 lg 2¹ p 2 mõttes. Kannatanu vigastusi kinnitas kohtus ka tunnistaja H P. Samuti kinnitas ta, et V. T ütles talle vahetult pärast juhtunut, et kakles T. Lainemaaga. Ülalnimetatud tõenditega loeb kohus tuvastatuks kehalise väärkohtlemise objektiivse süüteokoosseisu olemasolu Tõnis Lainemaa tegevuses. 2.E Ki suhtes toimepandud kehalises väärkohtlemises Tõnis Lainemaa ennast süüdi ei tunnista. Ta väidab, et süüdistuses märgitud päeval 31.01.2014 õhtul enne kella üheksat otsis kontakti E Kiga, kuid kokku nad ei saanud. Väidab, et lahkus xxxx kella üheksa paiku ja tuli tagasi alles kahe päeva pärast. Eitab vägivalla tarvitamist kannatanu suhtes, samas ei suuda öelda kus täpselt ja kellega aega veetis. Kohus loeb kehalise väärkohtlemise objektiivse süüteokoosseisu Tõnis Lainemaa tegevuses tõendatuks kannatanu üksikasjalike ütlustega mida kinnitab ka kiirabikaart. Kannatanu ütlustest nähtub, et kohtas juhuslikult Lainemaad, tekkis sõnavahetus ühe vana taksoarve pärast ja Lainemaa lõi talle ühe korra käega näkku ja ühe korra klaasist õllepudeliga näkku, kannatanu tunnistab, et löökide tagajärjel tundis ta valu, kutsus välja kiirabi. Kiirabikaardilt nähtub, et 31.
6.Kohus leiab, et Tõnis Lainemaa on kehalise väärkohtlemise kõikides episoodides toime pannud kavatsetult. Lüües kannatanuid korduvalt rusikate, jalgadega, õllepudeliga, väänates käsi, sai ta aru, et põhjustab kannatanutele valu ja kahjustab nende tervist, ja just seda ta sooviski, sest sellisel tegevusel süüdistuses kirjeldatud asjaoludel ei saagi muud eesmärki olla. Tõnis Lainemaa poolt toimepandu õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine, toimepandud teod on õigusvastased ning Tõnis Lainemaa on süüdiv ja võimeline karistust kandma. 7.M A suhtes toimepandud kehalise väärkohtlemise osas prokurör loobus süüdistusest ja juhindudes KrMS § 301 teeb kohus selles episoodis õigeksmõistva otsuse. 8.Süüdistuses
lg 2 p 1, 2 järgi tunnistab Tõnis Lainemaa ennast M Lle kuuluva sõiduauto omavolilises kasutamises süüdi osaliselt. Ta tunnistab, et sõitis autoga xxxx, samas märgib, et autoga sõitis ka J P, kes selle ka käivitas, et hiljem sõitis sellega ka xxxx. Tunnistab, et luba auto kasutamiseks tal polnud. Tunnistab, et ajal kui tema oli roolis, sõitis tema juhitud autole tagant sisse J P oma autoga. Ta nõustus kahju hüvitamisega ja on M Lle 100.00 eurot juba hüvitanud. Kannatanu M L ütlustest nähtub, et auto oli tema poja J K kasutuses ja viimane teavitas teda telefoni teel auto ärandamisest ja avariist, autol oli ärandamisjärgselt süütelukk katki, tagant oli mõlkis ja mootor oli viga saanud. Kuigi kahjud olid suuremad, esitas tsiviilhagi 140.00 eurot, millest Lainemaa talle 100.00 eurot juba ära maksis. Tunnistajate J K ja R L ütlustest nähtub, et jätsid R ema M Lle kuuluva sõiduauto xxxx ühe maja juurde, järgmisel päeval kuulsid, et see on ärandatud, leidsid auto xxxx. Tunnistajad M S ja J P kinnitavad, et valge xxxx sõiduauto rooli läks Lainemaa, sõitma läksid ka R ja üks tütarlaps. J P tunnistab sedagi, et hiljem, kui ta sõitis oma autoga xxxx poole, sõitis Lainemaa temast selle valge xxxx mööda ja pidurdas ootamatult ja tema sõitis xxxx tagant sisse. P R kinnitab, et Lainemaa juhtis seda autot xxxx, et tema ja üks tütarlaps olid samuti autos, et Lainemaal ütles, et tal on omaniku luba autot kasutada. Kohus leiab, et lisaks Tõnis Lainemaa enda ütlustele on
lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse süüteokoosseisu olemasolu tema tegevuses tõendatud ülaltsiteeritud kannatanu M L, tunnistajate J K, R L, M S, J P ja P R ütlustega. Ülaltoodust nähtub, muuhulgas ka see, et kuriteo pani Tõnis Lainemaa toime grupis koos P R ja ühe tundmatuks jäänud tütarlapsega, ja et nad kasutasid M L sõiduautot, milleks neil luba puudus. P R suhtes on selles episoodis kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 203 lg 6 alusel. Tõnis Lainemaa ütlusi selle kohta, et kuriteo toimepanemises osales ka J P teised asjas olevad tõendid ei kinnita. 5 Kohus leiab, et Tõnis Lainemaa pani kuriteo toime kavatsetult. Tema ütlustest nähtub, et ta läks M Lle kuuluva autoga sõitma olles teadlik sellest, et auto on talle võõras ja tal polnud luba seda kasutada. Tema tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 7. Süüdistus
Hiljem selgitas, et see osaline tunnistamise tähendab seda, et sündmuskohal ja kohtueelsel menetlusel ta tunnistas ennast süüdi, tegelikult pole ta aga roolis olnud. Väidab, et tarvitas xxxx baaris alkoholi koos mustlase, tumedanahkse R kelle perekonnanime ei tea. Hiljem läksid autoga sõitma, nendega oli ka üks tütarlaps L L, keda ta hiljem pole kohanud. Kui politsei nende auto peatas oli roolis R. Enne kui politseinik nende auto juurde jõudis tõstis R ta kõrvalistuja kohalt juhi kohale ja istus ise kõrvalistuja kohale. Ta ei oska öelda kuidas suurt kasvu R see ümberpaiknemine nii ruttu käis. Kohtueelsel menetlusel võttis süü omaks kuna kartis R. Kohus ei pea Tõnis Lainemaa ütlusi usaldusväärseks. Ta on andnud menetluse käigus erinevaid omavahel vastuolus olevaid ütlusi, vastuolusid pole ta usutavalt põhjendanud. Neil põhjustel jätab kohus selles episoodis Tõnis Lainemaa ütlused tõendikogumist välja ja tugineb otsuse tegemisel teistele asjas olevatele tõenditele. Kohus loeb
järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse süüteokoosseisu Tõnis Lainemaa tegevuses tõendatuks tunnistaja T L ütlustega, samuti indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga, mõõtevahendi taatlustunnistusega ja Tõnis Lainemaa juhtimiselt kõrvaldamise otsusega. T L, xxxx ütlustest nähtub, et tehes patrullautoga liiklusjärelevalvet sõites xxxx poole sõitis neile vastu sõiduauto, mis sõitis lubatust kiiremini ja tuled pimestasid vastusõitjaid, koos paarimehe M M otsustasid nad auto peatada, pöörasid ringi ja järgnesid autole andes tuledega peatumismärguande. Auto peatus, nemad peatusid peatunud auto taga. Kui paarimees läks juba autost välja ja avas eesoleva auto juhi kõrvalistuja ukse, läksid eesolevas autos tuled põlema ja ta nägi, et juhi kohal olev mees üritab ronida kõrvalistujale sülle. Samal hetkel hakkas eesolev auto tagurdama ja põrkas õrnalt patrullauto vastu, arvab, et juht oli kohavahetust üritades läinud automaatkäigukangi vastu ja seetõttu auto liikuski. Ta väljus autost, läks peatatud auto juhiukse juurde ja nägi, et juht istub tagasi oma istmele, kõrvalistujal olid turvavöö kinni. Ta tuvastas juhina T L, kohapeal tuvastati ka nn kriminaalne alkoholijoove. T L ütlustest nähtub veel, et juba siis kui auto neile vastu sõitis, jõudis ta märgata, et roolis on valgenahaline mees, hiljem kui auto oli peatunud oligi juhiistmel valgenahaline Tõnis Lainemaa, kõrvalistuja kohal oli aga tumedanahaline mees, ta ei mäleta, kas sündmuskohal selle mehe isik tuvastati. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist nähtub, et Tõnis Lainemaal tuvastati 25.07.2015.a. alkoholijoove 0.88 mg/l.
Alkoholijoove, ja selle tuvastamise kord on sätestatud liikulsseaduse § 69. Nimetatud paragrahvi lg 2 p 1 sätestab, et alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht juhul kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Ülatoodust nähtub, et
järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse süüteokoosseisu realiseerimine Tõnis Lainemaa poolt on tõendamist leidnud. Kohtul pole alust kahelda tunnistaja T L üksikasjalikel ütlustel toimunu kohta. Kohus leiab, et süütegu on toime pandud kavatsetult, Tõnis Lainemaa ütlustest nähtuvalt oli ta enne juhtunut tarvitanud alkoholi, seega oli ta teadlik enda joobeseisundist ja vaatamata sellele otsustas rooli istuda. Tema tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 6 Karistus § 121 lg 2 p 3 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. § 215 lg 2 p 1,2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. § 424 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Isiku karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades, mistõttu peab karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut. Süüdistatavale karistuse mõistmisel arvestab kohus, et Tõnis Lainemaa puhul on tegemist varasemalt kriminaal- ja väärteokorras karistatud isikuga. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süü tunnistamist osades episoodides ja kahju osalist vabatahtlikku hüvitamist kannatanu M.L, karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Tõnis Lainemaa süü suuruse hindamisel arvestab kohus, et kuriteod pani ta toime kavatsetult, ka sellega, et kuritegudega tekitatud kahju ei olnud suur. Kohus leiab, et Tõnis Lainemaa puhul pole rahalise karistusega karistuse eesmärkide saavutamine võimalik. Arvestades, et Tõnis Lainemaa on kriminaalkorras karistatud isik, sealhulgas ka kehalise väärkohtlemise toimepanemise eest karistatud isik, ei ole ka põhjendatud määrata talle kergeimat, ehk rahalist karistust. Kohtu arvates pole põhjendatud ka vangistusest tingimisi vabastamine. Olles varem karistatud kehalise väärkohtlemise eest tingimisi vangistusega, ei suutnud ta täita kontrollnõudeid ja vangistus pöörati täitmisele. Arvestades kuritegude tehiolusid, Tõnis Lainemaa süü suurust ja tema isikut, leiab kohus, et teda on võimalik mõjutada õiguskuulekale käitumisele tema karistamisega vangistusega, mis vastab raskeima kuriteo eest ettenähtud karistuse keskmisest madalamale määrale. Tsiviilhagid Kannatanu M L on esitanud tsiviilhagi 140.00 eurot tema sõiduauto lõhkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Osaliselt on Tõnis Lainemaa kahju hüvitanud, kohtuistungi toimumise ajaks oli hüvitamata 40.00 eurot. Kohtu arvates esinevad käesoleval juhul deliktilise üldvastutuse eeldused, samaaegselt on olemas õigusvastane tegu, seadusega kaitstud õigushüvede rikkumise tulemusena kannatanul kahju tekkimine, kahju tekkimise kausaalseos isiku õigusvastaste tegudega, kahju tekkimise õigusvastasus ja kahju tekkimise süülisus. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama sätte lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuna kohtuotsusega tunnistatakse Tõnis Lainemaa süüdi kannatanu sõiduauto omavolilises kasutamises mille tagajärjel sõiduauto sai mitmesuguseid vigastusi ja Tõnis Lainemaa on oma 7 süüd osaliselt ka tunnistanud ja on asunud kahju hüvitamisele, siis on tsiviilhagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele seni rahuldamata osas 40.00 eurot. Kuna M A episoodis mõistis kohus Tõnis Lainemaa õigeks, tuleb M A tsiviilhagi jätta läbi vaatamata. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Tõnis Lainemaalt kuulub väljamõistmisele Eesti Vabariigi riigieelarve tuludesse menetluskulud kogusummas 2212.55 eurot milleks on sundraha 645.00 eurot, kaitsjatasu kohtueelses menetluses summas 156.00 eurot, kaitsjatasu kohtumenetluses summas 1200.00 eurot, kannatanute ja tunnistajate kulud 211.55 eurot. Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Kullerkupp Tartu Ringkonnakohtu 01.04.2016 kohtuotsuse RESOLUTSIOON: 1. Tühistada Viru Maakohtu 8. jaanuari 2016 otsus osaliselt, s.o kehalise väärkohtlemise kvalifikatsiooni,
2. Teha selles osas uus otsus, millega: 2.1 tunnistada Tõnis Lainemaa süüdi
2.2 tunnistada Tõnis Lainemaa süüdi
2.3 mõista Tõnis Lainemaale
2.4 arvestada
märtsist kuni
Tõnis Lainemaa tunnistati süüdi
Tõnis Lainemaale mõisteti
lg 1 alusel liitkaristus
2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega tunnistada Tõnis Lainemaa süüdi
lg 2 p 3 järgi ja mõista talle karistuseks 11 kuud vangistust.
lg 1 alusel mõista Tõnis Lainemaale liitkaristuseks
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.