1-13-7739/63

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-7739 Mati Kartau, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. septembri 2016 määrus Ivan Martalovi (ik 37909170350) enne tähtaega tingimisi vangistusest vabastamata jätmises Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Ivan Martalovi kaitsja jurist Monica Meristo-Dmitrijev, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
3. septembri 2016 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. I. Martalov tunnistati Harju Maakohtu
5. septembri 2013 otsusega süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja mõisteti karistuseks 4 aastat vangistust. KarS § 69 lg 7, § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju maakohtu
6. detsembri 2012 otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa, s.o 7 kuu 28 päeva vangistuse võrra ja mõisteti I. Martalovile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 4 aastat 7 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti KarS § 68 lg 1 alusel I. Martalovi kahtlustatavana kinnipidamine, s.o
7. mai
8. Karistusaja kandmine lõpeb
9. jaanuaril
11. Tartu Maakohus jättis oma
12. oktoobri 2015 määrusega I. Martalovi Harju Maakohtu
13. septembri 2013 otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Tartu Maakohtu määrus jõustus
14. jaanuaril 2016 ning õigus taotleda uuesti tingimisi ennetähtaegset vabastamist tekkis
15. juulil
17. Tartu Vangla esitas
18. juulil 2016 Tartu Maakohtule materjalid I. Martalovi kohta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisest otsustamiseks.
19. Tartu Maakohus jättis
20. septembri 2016 määrusega I. Martalovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
21. Maakohtu seisukohalt ei ole I. Martalovi vabastamine tingimisi enne tähtaega põhjendatud. I. Martalovit on 8 korda kriminaalkorras karistatud ning kannab seitsmendat vangistust, seekord suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku omamise ja valdamise ning mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Varasemalt on teda karistatud narkootikumidega seotud kuritegude ja varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud joovastavate ainete tarvitamine.
22. I. Martalovi puhul on positiivseteks faktoriteks distsiplinaarkaristuste puudumine, samuti on ta osalenud vanglas mitmetes taasühiskonnastavates tegevustes – keeleõppes, sõltuvusteemalistel loengutel ning osalenud sotsiaalprogrammides „12 sammu“, „Eluviisitreening“ ja „Tagasilanguse ennetamise grupp“. I. Martalov on läbinud aktiivse rehabilitatsiooni seoses sõltuvusainete tarvitamisega ning ta on huvitatud ka vabaduses rehabilitatsiooniga jätkamisest. I. Martalovil on vabanedes võimalik asuda elama oma ema juurde Maardusse, kellega ta on heades suhetes. Kriminaalse taustaga tuttavad on I. Martalovi ema sõnul kas surnud või viibivad välismaal. Vabaduses I. Martalovil püsivat töökohta ei olnud, tegi ehitusalaseid juhutöid, samuti on tal pikaaegne ametlik töökogemus mootoriõlide operaator-paigaldajana. Vangistuse ajal on ta saanud õppe- ja töötasu ning samuti on I. Martalovit toetanud tema ema, kes on valmis jätkama I. Martalovi toetamist ka pärast vabanemist.
23. Samas tuleb arvestada, et ametliku töökoha puudumine võib viia uute kuritegude toimepanemiseni. Seda esiteks seetõttu, et I. Martalovil on hulgaliselt tasumata nõudeid, summas üle 10 000 euro, vabanemisfondis on hetke seisuga üle 600 euro. Teiseks seetõttu, et I. Martalovil on olnud pikaaegsed narkoprobleemid, mis mõjutasid vabaduses tema igapäevast majanduslikku toimetulekut. Narkootiliste ainete tarbimine algas I. Martalovil 17-18aastaselt. Arvestades narkoprobleemide pikaajalisust ei ole võimalik hinnata, kas I. Martalovi motivatsioon neist loobumiseks on piisav, et ta suudaks jätkata oma elu ilma narkootikumide tarbimiseta.
24. Lisaks tarbis I. Martalov enda sõnul enne vangistust narkootikumidega paralleelselt ka alkoholi, igapäevaselt lahjat alkoholi. I. Martalov on alkoholijoobes põhjustanud avarii, mille tagajärjel kannatanu suri. Positiivne on, et I. Martalov on avaldanud valmisolekut alkoholist loobumiseks, kuid seda ei ole võimalik hinnata enne vangistusest vabanemist.
25. Maakohus võttis arvesse ka riskihindamise tulemusi, mille kohaselt on vangla hinnanud I. Martalovi ohtlikuks ühiskonna jaoks tervikuna. Ohtlikkus seisneb nii rahvatervise kahjustamises, raskete tagajärgedega liiklusavariide tekitamises kui ka kaasliiklejate turvalisuse ohtu seadmises. Ohu realiseerumine on tõenäoline, kui I. Martalov jätkab narkootikumide ja alkoholi tarvitamist. I. Martalovi puhul on uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 2 aasta jooksul 31%, st suhteliselt kõrge.
26. Korduvalt kriminaalhoolduse nõudeid rikkunud ja katseajal uued kuriteod toime pannud I. Martalovi tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole seega põhjendatud. Määruskaebus
27. Tartu Maakohtu
28. septembri 2016 määruse peale esitas määruskaebuse I. Martalovi kaitsja jurist M. Meristo-Dmitrijev, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja I. Martalovi vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega.
29. Määruskaebuse kohaselt on maakohus täielikult jätnud tähelepanuta vangla iseloomustuse positiivse osa, kuigi kaitsja seisukohalt ainult positiivsed faktorid ongi I. Martalovi puhul võimalik välja tuua, kuna negatiivsed praktiliselt puuduvad. Maakohus ei ole arvestanud, et varasemate vangistuste ajal ei viidud läbi sotsiaalprogramme, mis on nüüd kõik läbitud I. Martalovi poolt. Samuti on I. Martalov paigutatud avavanglasse, mis näitab, et tema suhtes on usaldus kasvanud ja riskid vähenenud.
30. Maakohtu määrusest nähtuvalt on I. Martalov suure riskiprotsendiga, kuid see ei vasta tõele, kuna protsent ei ole kõrge ning hindamise kriteeriumid ei pruugi alati olla objektiivsed. I. Martalovi karistuse lõpuni on jäänud natuke üle 1 aasta ning enamus karistusest on õiguskuulekalt kantud. Riske saab maandada lisakohustustega vabaduses. Asjaolu, et I. Martalov on varem rikkunud katseaja nõudeid, ei saa olla mittevabastamise põhjuseks.
31. Maakohus pole arvestanud kõrgemalseisvate kohtute seisukohti, mille kohaselt ainult toimepandud kuritegude raskus ei saa olla mittevabastamise põhjuseks. Lisaks tuleb arvestada, et isik on vanemaks saanud ja hinnanud ümber oma väärtushinnangud. Maakohus ei ole arvestanud Eesti riigi poliitikat ennetähtaegselt vabastamise osas ja seda, et positiivseid asjaolusid esineb oluliselt rohkem.
32. Vabastades kinnipeetava käesoleval ajal on tema üle võimalik teostada kontrolli kahe aasta vältel. Katseajal saaks I. Martalov kinnistada oma positiivseid hoiakuid, tähtaegsel vabanemisel ei oleks tal aga võimalust saada kriminaalhooldaja abi resotsialiseerumiseks, tal tuleks saavutada kõik ise ilma riigi abita.
33. I. Martalovil on motivatsioon varasemat käitumist muuta, edaspidine vangistus ei anna ühiskonnale ega ka I. Martalovile enam midagi, sest ta on aru saanud oma teost ja selle tagajärgedest. Kui ka esimest korda vangistuses viibivale isikule ei anta kõigi eelduste olemasolul võimalust ennetähtaegselt vabaneda, saab ühiskonna õiglustunne riivatud.
34. Lisaks on kaebaja viidanud Riigikohtu üldkogu otsuse nr 3-3-1-509 punktile 31, selgitades vangistuse täideviimise eesmärke. Kaebaja leiab, et uue kuriteo toimepanemise riske on võimalik vähendada kriminaalhooldusele allutamisega, mis piirab isiku liikumisvabadust ja elukvaliteeti.
35. Maakohus pole põhjendanud, miks ta ei arvesta ühtegi positiivset asjaolu I. Martalovi puhul. Määrus on ühekülgne, motiveerimata ja kantud soovist I. Martalovit ennetähtaegselt vabastamata jätta. I. Martalov on viibinud piisavalt kaua vangistuses, edaspidine vangistus võib mõjuda hoopis vastupidiselt ja I. Martalov kaotada motivatsiooni. Ringkonnakohtu seisukoht
36. Ringkonnakohus, hinnanud määruskaebuses esitatud seisukohti, jätab Tartu Maakohtu
37. septembri 2016 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata, juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st
38. Tartu Maakohus on määruses kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid hinnanud, seetõttu märgib ringkonnakohus vastusena määruskaebusele vaid järgmist.
39. Määruskaebuses toodud väite kohaselt ei ole maakohus oma määruses põhjendanud, miks ei ole arvestatud ühtegi positiivset asjaolu I. Martalovi puhul. Ringkonnakohus peab oluliseks märkida, et tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel arvestab kohus asjaolusid kogumis järgides KarS § 76 lg-s 2 p-s 2 toodud formaalseid ning lg-s 4 toodud materiaalseid nõudeid. Maakohus on hinnanud asjaolusid kogumis ning negatiivsed faktorid ei kaalu üle positiivset, mistõttu ei ole maakohus I. Martalovit ennetähtaegselt vangistusest vabastanud. Tema ennetähtaegse vabastamise välistavad KarS § 76 lg-t 4 hinnates eelkõige kuriteo toimepanemise asjaolud, varasem elukäik ja süüdlase isik. Jättes isiku ennetähtaegselt vabastamata, kuigi teda positiivselt iseloomustavaid tegureid on palju, peab kohus seda veenvalt põhjendama (Riigikohtu nr 3-1-1-59-14, p 10.2). Tartu Maakohus on määruses selgelt põhjendanud, millised asjaolud on I. Martalovi puhul teguriteks, mille tõttu tuleb ta jätta ennetähtaegselt vabastamata.
40. Määruskaebuse kohaselt ei ole maakohus arvestanud kõrgemalseisvate kohtute seisukohti, mille kohaselt ei saa olla ainult toimepandud kuriteo raskus mittevabastamise põhjuseks. Ringkonnakohus ei nõustu antud väitega, kuna maakohtu määrusest nähtub, et maakohus on hinnanud ka teisi KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid ning leidnud kogumis, et I. Martalov tuleb jätta ennetähtaegselt vangistusest vabastamata, kuna I. Martalovi puhul on kuriteo toimepanemise soodustavaks teguriks joovastavate ainete tarvitamine, ta on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud ning puudub kindel töökoht vabanedes. Seega on alusetu väide, mille kohaselt ei ole maakohus arvesse võtnud teisi olulisi asjaolusid. Maakohus on positiivsena välja toonud, et I. Martalovil puuduvad distsiplinaarkaristused ning ta on läbinud mitmeid taasühiskonnastavaid sotsiaalprogramme ja rehabilitatsiooni narkosõltuvuse osas, lisaks on tal toetav lähivõrgustik ema näol, kindel elukoht pärast vangistusest vabanemist ja varasem töökogemus mootoriõlide operaator-paigaldajana.
41. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses toodud väitega, mille kohaselt praktiliselt negatiivsed faktorid puuduvad ning seetõttu on Tartu Maakohtu määrus ühekülgne ja lähtunud soovist jätta I. Martalov ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. Nähtuvalt asjaoludest on I. Martalov korduvalt kriminaalkorras karistatud, käesoleval hetkel kannab ta seitsmendat reaalset vangistust. I. Martalovil on 25 kehtivat väärteokaristust, kriminaalhooldaja seisukohalt on teod toime pandud sõltuvusvajaduse rahuldamiseks ja mõtlematusest. Seega ei ole ringkonnakohtule arusaadav ka kaitsja väide, mille kohaselt kui ka esimest korda vangistuses viibivale isikule ei anta kõigi eelduste olemasolul võimalust ennetähtaegselt vabaneda, saab ühiskonna õiglustunne riivatud. I. Martalov ei viibi esimest korda vangistuses ning samuti ei esine kõiki eelduseid ennetähtaegseks vabastamiseks. I. Martalov on olnud neljal korral kriminaalhooldusel, teisel korral pani katseajal toime uue kuriteo ja ei täitnud käitumiskontrolli nõudeid. Kolmandal korral pöörati karistus täitmisele ning neljandal korral ei teinud I. Martalov üldkasulikku tööd. Seetõttu on I. Martalovi varasemast käitumisest nähtav, et ta karistused ei ole täitnud karistuseesmärki ja I. Martalov on jätkanud kuritegude toimepanemist.
42. Kuigi I. Martalovil on soov loobuda narkootiliste ainete tarbimisest ja alkoholist, ei ole seda võimalik kontrollida enne vangistusest vabanemist. I. Martalov on tarbinud narkootilisi aineid 17-18-aastaselt alates ning vabaduses viibides igapäevaselt lahjemat alkoholi. Ringkonnakohtul ei ole tõsikindlat veendumust selles, et isik, kes on varasemalt korduvalt karistatud joobeseisundis juhtimise ning narkokuritegude eest, ei tarvita vabanedes joovastavaid aineid ning sellest lähtuvalt ei pane toime uusi kuritegusid. Kuna uute kuritegude toimepanemise tõenäosus on sõltuv soodustavate tegurite tarbimisest (risk uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 31%), leiab ringkonnakohus, et kuna ohutegur on endiselt kõrge, ei ole I. Martalovi ennetähtaegselt vangistusest vabastamine põhjendatud ja oleks käesoleval hetkel ennatlik. I. Martalovi käitumismustrid ning joovastavate ainete tarbimine ja narkokuritegude toimepanemise arvukus näitab, et käitumismustrid on I. Martalovis kinnistunud. Seetõttu on I. Martolovi puhul karistuse eesmärk täidetav üksnes vangistuses viibimisega.
43. Viimaks märgib ringkonnakohus, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Seejuures on ringkonnakohus seisukohal, et mida raskema kuriteo eest on vanglakaristus mõistetud, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, et õigustada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. I. Martalovi narkokuritegu ning muud eelnevalt mainitud tegurid ei anna alust I. Martalovi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks. /allkiri/ Mati Kartau /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Aarne Sarjas