) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.
p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.
lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuna hagi on esitatud elatise alammääras, ei pea hageja oma nõuet põhjendama ja tõendama. Kostja ei ole nõus elatise väljamõistmisega alates hagi esitamisest, kuna tasub hagejale elatist vähemalt 250 eurot kuus. TsMS 461 lg 1 kohaselt kohtuotsus täidetakse pärast jõustumist, välja arvatud juhul, kui kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele. Seega on kostja nõus alammääras elatise väljamõistmisega alates kohtuotsuse jõustumisest. Harju Maakohtu 15.01.2016.a lahend nr 2-15-18936, millega tuvastati XXXXhagi alusel XXXXpõlvnemine XXXX, jõustus 18.02.2016.a. Hageja XXXXoma seadusliku esindaja XXXXkaudu esitas elatise nõudega hagi kohtusse 21.01.2016.a. Elatise nõudes hagiavalduse kohtusse esitamine oli ennatlik, kuna elatise nõude esitamise ajal polnud võimalik veel võtta seisukohta, et kostja ei asu ülalpidamiskohustust täitma. Kohtumenetluse ajal on ilmnenud, et kostja asus ülalpidamiskohustust vabatahtlikult täitma. Kostja esitatud kirjalikest tõenditest nähtuvalt on ta regulaarselt hageja ülalpidamiseks elatist andnud: jaanuaris 2016.a 250 eurot, veebruaris 2016.a 250 eurot, märtsis 2016.a 250 eurot. Eeltoodust nähtub, et kostja osaleb vabatahtlikult lapse ülalpidamises ning elatise kohtulahendiga väljamõistmiseks alus puudub. Seega jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus 2 TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise ja lg 4 kohaselt kohus võib jagada kulud erinevalt lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Kuna menetluskulude kandmine alaealise hageja kanda jätmine on ebaõiglane, jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.