4-16-3206/56

4-16-3206 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtuistungi aeg

1. juuni 2016, 23.september 2016 avalik kohtuistung Otsuse tegemise aeg ja koht 10.oktoober 2016.a Haapsalu Väärteoasja number 4-16-3206 Kohtukoosseis Kohtunik Piia Jaaksoo Kohtuistungi sekretär Kersti Särgava, Gerda Raidla Väärteoasi Valeeri Saar väärteoasi KarS § 218 lg 1 järgi Menetlusalune isik Valeeri Saar - isikukood 35512050251, elukoht *, telefon *, e-post: *, emakeel * keel, * kodanik, haridust * klassi, * Kaitsja advokaat Mart Missik, Advokaadibüroo Kasakl&Missik, asukoht P.Süda 3a-4 Tallinn, e-post: * Istungil osalenud isikud Kohtuväline menetleja PPA Lääne Prefektuur Kärdla politseijaoskond, asukoht Sadama 26 Kärdla, e-post:*, esindajad Avo Kail, Kaili Kiik RESOLUTSIOON
2. Lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel Valeeri Saar suhtes väärteomenetlus Karistusseadustiku § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritavates väärtegudes.
3. Rahuldada Valeeri Saar taotlus valitud kaitsjale makstud tasu ja kulude hüvitamiseks osaliselt – hüvitada Valeeri Saar´ele riigieelarve vahenditest kaitsjale advokaat Mart Missik´ule makstud tasu ja kulud 1575 (üks tuhat viissada seitsekümmend viis) eurot.
4. Rahuldada Valeeri Saar taotlus ja Rahandusministeeriumil hüvitada Valeeri Saar´ele seoses tema kinnipidamisega väärteomenetluses 14-16.12.2015 s.o kolme kalendripäeva eest 116 (ükssada kuusteist) eurot 31 senti.
5. Tagastada Valeeri Saar`ele 16.12.2015 Saare kinnistu kõrvalhoonest kaasa võetud aerosoolvärvipudel MOTIP EXTRA valge, mis asub Kärdla PJ.
6. Edastada kohtuotsus V.Saar`ele, kaitsjale ja Kärdla politseijaoskonnale. Edasikaebamise kord 1 4-16-3206 Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool edasi kaevata, esitades kirjalikult apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Väärteokirjeldus väärteoprotokollide järgi Väärteoprotokolli, koostatud 30.03.2016 kohaselt süüdistatakse Valeeri Saar`t selles, et tema 16.11.2015 kella 19.20 ajal *, olles * kinnistul, joonistas heleda värviga kinnistul asuva elamu seintele sõnad ROTT ja ROTTI PESA ning kinnistul asuvatesse kolme väiksemasse suvemajja valas kiletatud akendest haisvat vedelikku, millega tekitas perekond P’le varalise kahju 1171 eurot. Rikkus KarS § 203 lg
7. Väärteo kvalifikatsioon KarS § 218 lg
8. Väärteoprotokolli, koostatud 30.03.2016 kohaselt süüdistatakse Valeeri Saar`t selles, et tema 14.12.2015 kella 16.55 ajal *, olles * kinnistul, joonistas heleda värviga kinnistul asuva elamu välisseintele meesterahva suguelundeid, värvis ära uksekella, metallist sildi WELCOME ja tabaluku ning pani tabaluku võtmeavasse eseme, mis takistab luku kasutamist. Antud tegevusega tekitas Valeeri Saar perekond P’le varalise kahju 273 eurot. Rikkus KarS § 203 lg
9. Väärteo kvalifikatsioon KarS § 218 lg
10. Kohtus uuritud tõendid ja kohtu seisukoht VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. I episood – 16.11.2015 Sündmuskoha * kinnistu vaatlusprotokoll /tl 2-7/ koos fotodega. Vaatlus teostatud 16.11.2015 patrullpolitseinik J L poolt kell 22.30-00.
11. Protokollis on kirjeldatud paikkonda, majade asetust. Tuvastatud, et elamu vasakpoolselee seinale kirjutatud valge värviga ROTT (fotod 2, 3) ja parempoolsele seinale ROTTI PESA (fotod 4, 5). Parempoolse väikse suvemaja akna all näha määrdumisjälg (foto 8). Sündmuskoha vaatluse ajal kolmes väikses suvemajas tunda roiskunud kala lehk. Kaitsja juhtis tähelepanu asjaolule, et patrullpolitseinik J.L on 16.11.2015 kell 22.45-23.05 /tl 8/ üle kuulanud tunnistajana I.P. Samal kuupäeval kell 22.30-00.20 on ta teostanud sündmuskoha * kinnistu vaatlust /tl 2-7/. Tunnistaja I.P. on kohtuistungil kinnitanud, et andis politseile sündmuskohal ütlused. Kohus leiab, et arvestades menetlustoimingute mahtu, on võimalik, et J.L mõlemad menetlustoimingud sündmuskohal läbi viis, kuid ilmselgelt on jäänud sündmuskoha vaatluse protokolli märkimata vaheaeg, millal ametnik tunnistajat üle kuulas. Kohus leiab, et see ei ole selline rikkumine, mis ei lubaks sündmuskoha vaatlusprotokolli tõendina kasutada. Kohtuistungil tunnistaja I.P. on kirjeldanud, et 16.11.2015 tulid kaamerast pildid, et võõras isik on kinnistul (foto tuli varem, aga avastas selle alles peale 9-t). Kinnistule jõudes nägi, et elamule oli soditud ühte külge ROTT ja teise külge ROTTI PESA. Väikemajadesse oli haisvat ollust heidetud, nii maja otsaseinale kui külgakendest. See oli väga värske, see lausa tilkus. Sodi oli sisse visatud akendest. Tunnistaja L.P. rääkis, et 16.11 tulid abikaasa telefonile kaamera fotod, et kinnistul on keegi, kes on maja seinale kraapinud või kirjutanud värviga ühele poole sõna ROTT ja teisele seinaga ROTTI PESA. Kinnistule minnes nägidki seda teksti. Ühtki isikut ei näinud, kutsusid politsei. Nägid veel, et kinnistule oli visatud kanamune, majasid oli mustatud – oli visatud kalaraipeid. Kohus leiab, et eelkirjeldatud tõenditega on tõendamist leidnud, et 16.11.2015 on * kinnistul elamule kirjutatud ja suvemajja on haisvat vedelikku vistaud. 2 4-16-3206 Väärteoprotokollis on see tegevus süüks arvatud Valeeri Saar`ele. Kohus uurib, kas kohtule esitatud tõendeid kinnitavad seda kahtlust. Tunnistaja K. P. kirjeldas, et 2.maist 2014 on Kärdla politseijaoskonnas politseikoer Isak, esimene atesteerimine teostatud oktoobris
12. Tl 104 Sisekaitseakadeemia Politsei- ja piirivalvekolledži direktori käskkirja kohaselt on loetud 2630.10.2015 teenistuskoerte atesteerimisel osalenuks ka koerajuht inspektor K. P. koos teenistuskoer Isakuga. K. P. kirjeldas, et on * kinnistul käinud koeraga kahel korral, esimesel korral helistati umbes 22-23 vahel, kirjeldati mis on toimunud, ütles, et ärgu suue maja juurde mingu. Kui kohale jõudis, läks suure maja juurde, kuhu oli kirjutatud ROTT. Koer võttis jälje üles, läksid mööda metsarada otseteed u 1 km, siis jäi koer seisma, oli jälje otsimise lõpetanud. Liikumine toimus sadama poole. Seal nägid rehvi jälge, M.P., kes oli koos temaga, pildistas rehvijälge. See koht oli metsas, kus autod ümber pööravad. Tunnistaja M. P. rääkis, et 16.11 oli tööl, said väljakutse I.P. kinnistule, et tema kinnistul * külas on vandaalitsetud. Otsustati kohapeale kutsuda koerajuht koos koeraga ja püüdsid vähe ringi liikuda, et mitte jälgi segada. Kämpingute juures oli tunda kalaraipe haisu. Koer võttis jälje ja hakkas liikuma Lehtma sadama suunas, läks julgestajaks kaasa. Ca 1 km mööda metsateed ja siis lõpetas koer jälje ajamise, seal oli pinnastee, see koht jäi teeraja ja mere vahele. Seal mere ääres on võimalik paati merre lasta. Ka seal oli tunda kala raipe haisu, mis haisu tekitas, ei tuvastanud. Kohapeal olid auto rehvi jäljed, millest tegi fotod /tl 16, 47/. Seega M.P. poolt pildistatud rehvijälg ei olnud sündmuskohal. Kohtule on esitatud foto rehvijäljest, ümbritsevast olukorrast pilte ega kirjeldust ei ole. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis annaksid tervikpildi kohast, kust jälg leiti ja paikkonna kirjeldust, kas seal oli veel jälgi või oli see ainuke jälg. Tegemist oli pimeda ajaga ja seetõttu oleks ilmselgelt pidanud objektiivsete asjaolude fikseerimiseks ka kohas, kus koer jälje ajamise lõpetas, teostama sündmuskoha vaatluse, et oleks saanud hinnata, kas ja miks just fotografeeritud jälg võib olla seotud toimepandud väärteoga. On ju ka tunnistajad K.P. ja M.P. rääkinud, et kohas, kus koer jälje ajamise lõpetas, on võimalik autoga sõita, seal saab paati merre lasta, on auto ümberpööramise koht. Seega on tavapärane, et selles kohas autod liiguvad. Tunnistajad I.M. ja T.V. on kinnitanud, et on nii koos V.Saarega kui ka eraldi kalal käinud ja * rand on hea kalapüügi koht ja ka seal on kalal käinud. Seega on tekkinud olukord, et kohast, kus koer jälje ajamise lõpetas, leidis politsei rehvijälje ja tegi pilti. Selle koha kohta sündmuskoha vaatlust tehtud ei ole, seega ei ole võimalik enam tuvastada, kas seal oli veel jälgi (kui seal on tavapärane autode liikumise koht). Teisest küljest tunnistajate M. ja V. ütluste kohaselt, on * rannas tavapärane kalal käimise koht ja seega ei ole võimalik välistada, et see rehvijälg (kui see on jäetud V.Saar auto poolt) on sinna jäänud korrast, kui V.Saar seal kalal käis. Kohus leiab, et ei ole võimalik M.P. poolt pildistatud rehvijälge üheselt seostada vaid 16.11.2015 Tare kinnistul toimunud vandaalitsemisega. Muid tõendeid, mis võiksid aidata tuvastada 16.11.2015 * kinnistul vara rikkumise toime pannud isikut, kohtule esitatud ei ole. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kohtule esitatud tõenditega ei ole tõendamist leidnud, et * kinnistul vara rikkunud isikuks oli Valeeri Saar. Seega tuleb VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel Valeeri Saar suhtes 16.11.2015 episoodis KaS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritavas väärteos menetlus lõpetada. II episood Kaitsja juhtis tähelepanu asjaolule, et politseiametnik J L on menetlusdokumentide kohaselt viibinud 14.12 ühel ja samal ajal kahes erinevas kohas menetlustoimingu juures. Tl 18 on näha, et 14.12 on läbi viidud sündmuskoha * vaatlus – vaatlus alanud kell 17.15 ja lõppes 18.45, sündmuskoha vaatlust 3 4-16-3206 teostas patrullpolitseinik J.L. Tl 23 on näha, et 14.12.2015 on Sadama 26 Kärdla kell 18-18.30 teostatud vallaasja, V.Saar mootorsõiduki läbivaatus ja seal on protokollija olnud samuti J.L. Kohus nõustub kaitsjaga, et nimetatud menetlusdokumendid näitavad, et politseinik J.L on ühel ja samal ajal viinud läbi erinevad menetlustoiminguid erinevates kohtades, olles ühes kohas toimingu teostaja ja teises kohas protokollija. Kohus leiab, et kuna ühe isiku samaaegne viibimine kahes erinevas kohase ei ole võimalik, siis menetlusdokumendid – 14.12.2015 vallasasja läbivaatuse protokoll /tl 23/ ja 14.12.2015 sündmuskoha vaatlusprotokoll /tl 18-21/ ei ole usaldusväärsed ja tuleb tõendina kõrvale jätta. 16.12.2015 on vastavalt läbiotsimisprotokollile /tl 40-51/ 16.12.2015 kell 13.55-15.10 teostatud läbiotsimine * ja Sadama 26 Kärdlas. Protokolli on allkirjastanud menetleja ametnikuna G.S ja menetlustoimingule allutatud isik V.Saar. Menetleja G S, uurimistoimingus osales väärteomenetleja A.K ja patrullpolitseinikud T.L ja K.H. Tunnistaja G.S. selgitas kohtuistungil, et tema täitis tl 40-41 oleva läbiotsimisprotokolli, kui protokollis on kirjas, et menetlustoimingu läbiviija on tema ja protokollija A K., siis tema nime asemel oleks pidanud olema A.K nimi. Kui läksid autoga garaaži sisse, siis olid kolmekesi – A.K, V.Saar ja tema ja kaks patrullpolitseiniku, kes on kantud ka protokolli. Hiljem, kui garaažis toimus riiete vaatlus, patrullpolitsei lahkus. Menetlustoimingut juhtis A.K, tema oli protokollija. Läbiotsimist alustati Saare kinnistul asuvast kõrvalhoonest. Läbiotsimine toimus päevavalges ja lõppes 14.
13. Sadama 26 Kärdla abihoones vaadeldi linnamaasturit Ford Explores reg.nr *, vaatlustoiming algas kell 14.40, toimus tehisvalgusel. Sõiduk fotografeeritud. Kohus leiab, et eelkirjeldatu näitab, et läbiotsimisprotokollis kajastatu ei vasta tegelikult läbi viidud toimingule. Protokolli on toimingu läbiviijana kantud ja ka protokolli allkirjastanud menetleja ametnikuna isik, kes seda toimingut tegelikult läbi ei viinud – G S. Samuti on protokollis kirjas, et uurimistoimingus osalesid kaks patrullpolitseinikku, kes G.S sõnade kohaselt kogu toimingus ei osalenud. Kohus leiab, et eelnimetatud menetluslikud vead on sellised, mis ei luba läbiotsimisprotokolli tõendina kasutada ja see tuleb kõrvale jätta. Tunnistaja I P kinnitas, et sai 14.12.2015 sündmusest teadlikuks, kui telefonile saabusid * kinnistul asuvast valvekaamerast fotod, kell 16.37 /tl 25-27/. See kellaaeg on õige, kuupäev võib olla vale. Seekord sai fotod kohe kätte, teavitas politseid. Kinnistule tunginud isik oli majaseintele joonistanud suguorganeid, need olid tehtud maja taga-, esiküljele ja otsaseinale. Seda, et oli kahjustatud valge värviga ukse lukku, uksekella, seda nägi järgmine päev. Kaamera fotodel venda (s.o Valeeri Saart) näinud ei ole. Tunnistaja L P kirjeldas, et 14.12 oli sama moodi seinale joonistatud. Kaamera pildid tulid abikaasa telefonile, läksid kohale. Ühtegi võõrast isikut ei näinud. Sündmuskoha * kinnistu vaatlusprotokoll /tl 28-36/ koos fotodega. Vaatlus teostatud 15.12.2015 väärteomenetleja A.Kail poolt kell 9.15-10.
14. Protokollis on märgitud, et elamu välisuksemetallist silt kirjaga WELCOME on osaliselt värvitud valge värviga (foto 1). Elamu välisukse puidust ukse tabaluku alumine osa kaetud valge värviga (foto 2) ja lukuaugus näha võõrkeha (foto 3). Välisukse kõrval olev metallist uksekell on osaliselt kaetud valge värviga (foto 4). Kohus leiab, et eelkirjeldatud tõenditega on tõendamist leidnud, et 14.12.2015 on * kinnistul elamule joonistatud meesterahva suguelundeid ja värviga on rikutud uksekell, metallist silt ja tabalukku, tabalukku on pandud võtmeavasse ese, mis takistab tabaluku kasutamist. Väärteoprotokollis on see tegevus süüks arvatud Valeeri Saar`ele. Kohus uurib, kas kohtule esitatud tõendeid kinnitavad seda kahtlust. 15.12.2015 sündmuskoha vaatlusprotokolli /tl 28-36/ kohaselt on liigutud mööda mere äärt Lehtma sadama suunas ca 180 meetrit, kuid ei vaatlusprotokollist ega kohtule esitatud muudest tõenditest ei selgu, miks just sinna liiguti. Avastati võrgumärgid numbriga
15. Võrgumärkide juures jalatsijäljed, 4 4-16-3206 fotografeeritud. Võrgumärkide juurest liikudes 30 m edasi metsas maas Motip aerosoolvärvipurk, 30 m edasi veel metsteel puule toetuvad kaks võrgumärki, mille lipule kirjutatud numbrikombinatsioon
16. Kohus leiab, et sündmuskoha vaatlusest ei teki tervikpilti, kui kaugel ja mis suunas kinnistu ja leitud esemed asusid. Tunnistaja K. P. kirjeldas, et teisel korral, kui helistati, oli praami peal. Kohale jõudes koer võttis jälje üles ja ajas jälge kuni kalurilippudeni (lippudel olid numbrid peal). Seal olid ka rehvijäljed, mida temaga kaasas olnud P.R. pildistas. Need kohad – esimesel (16.11) ja teisel (14.12) korral olid erinevad, teine kord oli lähemal. Koera kasutamise kohta eraldi protokolli ei tehta, räägib tunnistajana ülekuulamisel, mis toimus. Kohtuvälise mentleja esindaja A.Kail selgitas kohtus, et tema teada P.R. tehtud fotod ei olnud tulemuslikud, tegemist oli pimeda ajaga ja seepärast neid pilte ei ole. Tl 59 olevast Maaeluministeeriumi kirjast selgub, et kalapüügiluba märgistusega 1233 on väljastatud OÜ Hardmeier ja loale on kantud kalurid S. S., I. M. ja Valeeri Saar. I. M. rääkis kohtus, et on V.Saarega head tuttavad, neil on ühine harrastus, käivad kala, vahel koos, vahel eraldi. 2015.a novembris, detsembris käisid kindlasti koos kala, konkreetset kuupäeva ei oska öelda. Kui kalapüügipäevik (tl 105) näitab, et on kalal käidud, siis käis, täpseid kuupäevi ei tea. Kalal käivad igal pool üle Hiiumaa, tuule järgi. Tarest sadamas on väga hea kalapüügi koht. On kutselise kaluri luba, lippudel on numbrid 1212 ja 1233 – sellega võivad ka S.S. ja V.Saar kala püüda. Metsa alla ei ole võrgumärke maha jätnud, need on kas meres või kaasas. Ei ole V.Saarega ühised lipud. Fotodel (tl 34, 35) olevad võrgumärgid ei ole tema omad. T. V. rääkis kohtus, et on igal pool ümber Hiiumaa V.Saarega koos kalal käinud. 2015.a novembrisdetsembris vist ei ole Valeeriga koos * käinud. Kohus leiab, et eelkirjeldatud tõenditest nähtub, et jäljekoer sündmuskohalt * kinnistult jälge ajades jõudis kalurilippudeni, milledel olid numbrid peal (tunnistaja K.P. ei nimetanud, mis numbrid täpselt). Teine politseiametnik pildistas seal olnud rehvijälge, kuid see foto ei tulnud välja. Ka 15.
17. sündmuskoha vaatluse käigus on jõutud kahel korral erinevate kalurilippudeni, kuid ei ole aru saada, kas kumbki neist leiukohadest on sama, kuhu koer jälgi ajades jõudis. Seega ei ole teada, mis numbritega lippude juurde jõudis koer jälgi ajades. Teisest küljest ei ole aru saada, kuidas 15.12.2015 sündmuskoha vaatlusel jõuti kalurilippudeni numbriga 1233 ja kuidas neid saab siduda * kinnistul toimunud vara rikkumisega. Tegelikult on oluline asjaolu, et V.Saar`ele arvatakse süüks vara rikkumist * kinnistul 14.12.2015 kell 16.
18. Tunnistaja I.P. aga kinnitas, et temale tuli kaamerast sõnum piltidega vandaalitsemise kohta kell 16.37, kinnitades, et see kellaaeg on õige. Kui I.P’le saabusid kell 16.37 valvekaamera pildid, kust on näha isikut joonistamas meesterahva suguelundit, siis kell 16.55 ei saanud V.Saar seda tegu toime panna. Muid tõendeid, mis võiksid aidata tuvastada 14.12.2015 * kinnistul vara rikkumise toime pannud isikut, kohtule esitatud ei ole. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kohtule esitatud tõenditega ei ole tõendamist leidnud, et * kinnistul 14.12.2015 kell 16.55 vara rikkunud isikuks oli Valeeri Saar. Seega tuleb VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel Valeeri Saar suhtes 14.12.2015 episoodis KaS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritavas väärteos menetlus lõpetada. Menetluskulud 23.09.2016 kohtuistungil esitas V.Saar taotluse hüvitada talle menetlus lõpetamisel valitud kaitsjale makstud tasu ja kulud summas 1375 eurot (tunnihind 125 eurot), s.o 11 tunni eest, käibemaksuga 1650 eurot. Kohtule on esitatud arve-müügitšekk 22.09.2016 /tl 147 / ja töötundide arvestus /tl 148/. Istungitele on kulunud 4,75 tundi. Toimiku ja materjalidega tutvumine 1 tund, asja ettevalmistamine 1 tund, taotluste 5 4-16-3206 ja tõendite esitamisega seonduv aeg 0,5 tundi. Kahe kohtuskäimise ajakulu 7,5 tundi, arvestades soodustust 50%, on ajakulu 3,75 tundi. Kohus, tutvunud esitatud dokumentidega, leiab, et arvestades väärteoasja mahtu, tegemist on kahe episoodiga, kohtuistung on toimunud kahel korral, on kaitse teostamiseks kulunud aeg vajalik ja põhjendatud ning kaitsjatasu on mõistliku suurusega. Samas tuleb taotlus rahuldada osaliselt, kuna 23.09.2016 kohtuistung kestis ½ tundi, taotluses on aga istungi ajakuluks arvestatud tund. Seega kuulub V.Saar´ele hüvitamisele VTMS § 23 alusel 165075=1575 eurot. Väärteomenetluses tekitatud kahju hüvitamine Kaitsja taotles kohtuistungil, et Valeeri Saar`ele hüvitataks seoses tema kinnipidamisega tekitatud kahju. Tl 22 kohaselt on V.Saar VTMS § 44 lg 1 p 4 alusel kinni peetud 14.12.2015 kel l17.38-16.12.2015 kell 15.
19. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 5 lg 2 p 1 alusel võib isik nõuda kahju hüvitamist juhul, kui see tekitati tema kinnipidamisega väärteomenetluses ja isiku suhtes lõpetatakse väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. § 11 lg 4 kohaselt vabaduse võtmise korral hüvitatakse mittevaraline kahju päevamäära alusel iga alanud kalendripäeva kohta, kui isikult on vabadus võetud. Päevamäära suurus on kahju hüvitamise nõude esitamise kuule eelnenud viimane Statistikaameti avaldatud kvartali keskmine brutokuupalk, mis on jagatud 30-ga. Statistikaameti poolt on avaldatud
20. a II kvartali keskmine brutokuupalk – 1163 eurot. Seega päevamäär on 1163:30=38,77 eurot ja kolme päeva hüvitis 3x38,77=116,31 eurot. Seaduse § 18 lg 2 kohaselt otsustab kohus kahju hüvitamise kohtuotsusega. § 2 lg 1 kohaselt menetleja poolt väärteomenetluses tekitatud kahju hüvitab Eesti Vabariik. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et V.Saar taotlus talle väärteomenetluses seoses vabaduse võtmisega tekitatud kahju 3 kalendripäeva eest kuulub rahuldamisele ja kahju hüvitamiseks tuleb rahandusministeeriumil Valeeri Saar`ele maksta 116,31 eurot Väärteomenetluse käigus ära võetud ese Saare kinnistu kõrvalhoone läbiotsimisel on ehitusjärgus kõrvalhoonest kaasa võetud 1 pudel Motip Extra valge aerosoolvärvi pudel, pakendatud nr.1 /tl 40-41/. Kohtuvälise menetleja esindaja kinnitas, et aerosoolvärvi pudel on hoiul politseis ja selle võib V.Saar`ele tagastada. Kohus leiab, et VTMS § 31 lg 1, KrMS § 126 lg 5, lg 3 p 2 alusel tuleb tagastada Valeeri Saar`ele 16.12.2015 Saare kinnistu kõrvalhoonest kaasa võetud aerosoolvärvipudel MOTIP EXTRA valge, mis asub Kärdla PJ. Otsuse tegemisel juhindub kohus VTMS §§ 29 lg 1 p 1, 23, 107 lg 1 p 2, 108, 109, 110, 111, 199 lg
21. /allkirjastatud digitaalselt/ Piia Jaaksoo Kohtunik 6