3-14-51067/64

Haldusasi 3-14-51067 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Andreas Paukštys Otsuse tegemise aeg ja koht 31.12.2015.a, Tallinn Haldusasja number 3-14-51067 Haldusasi Asja läbivaatamine Menetlusosalised OÜ Hotell Pärnu kaebus Päästeameti 17.03.2014.a ettekirjutusele nr 7.2-6.4/3751 ja 08.05.2014.a vaideotsusele nr 7.2-8/3751 04.12.2015.a Kaebaja OÜ Hotell Pärnu, esindaja vandeadvokaat Britta Oltjer Vastustaja Päästeamet, esindajad Georg Kalde ja Margit-Marit Raudsepp Kolmas isik Linden Hotell OÜ, esindaja vandeadvokaat Anton Sigal RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ Hotell Pärnu kaebus rahuldamata.
2. Mõista OÜ-lt Hotell Pärnu välja Linden Hotell OÜ kasuks menetluskulud 1876 eurot.
3. Jätta rahuldamata Linden Hotell OÜ taotlus kohustada OÜ-t Hotell Pärnu tasuma Linden Hotell OÜ kasuks väljamõistetud menetluskuludelt viivist kuni kohtuotsuse täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Päästeameti Lääne päästekeskuse tuleohutuskontrolli büroo tegi 17.03.2014.a OÜ-le Hotell Pärnu ettekirjutuse nr 7.2-6.4/3751 viitega elektriohutusseaduse § 37 lg-le 2, päästeseaduse § 15 lg 2 p-le 2 ja tuleohutuse seaduse (TuOS) § 40 lg 1 p-le 1 (kd I, tl 57-60), millega kohustati: 1) tagama Hotell Pärnu hoonesse paigaldatud evakuatsioonivalgustuse aastahooldusaktis esitatud puuduse kõrvaldamine; 2) tagama Hotell Pärnu hoone I korrusele täiendava evakuatsioonivalgustuse paigaldamine toimimisajaga vähemalt üks tund; 3) tagada Hotell Pärnu hoones evakuatsiooniteel asuvate uste võtmeta avatavus; 4) tagada Hotell Pärnu hoones evakuatsioonitrepikoja läbiviikude tihendamine; 5) tagada tulekahjusignalisatsioonisüsteemi aastahoolduse aktis välja toodud puuduste kõrvaldamine; 6) tagada Hotell Pärnu hoonesse paigaldatud automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi paiknemisskeemide vastavus nõuetele; 7) tagada Hotell Pärnu hoone majutusruumide ustele sulgurite paigaldamine; 8) tagada Hotell Pärnu hoone evakuatsiooniteel paiknevatele tuletõkkeustele sulgurite paigaldamine; 9) tagada Hotell Pärnu hoones paiknevatest saunaruumidest omaette tuletõkkesektsioonide moodustamine; 10) tagada Hotell Pärnu hoonesse paigaldatud tuletõrje voolikusüsteemi nõuetele vastavusse viimine; 11) tagada Hotell Pärnu hoone elektripaigaldise tehnilise kontrolli teostamine vastavat akrediteeringut omava ettevõtte poolt; 12) tagada Hotell Pärnu hoone madala osa evakuatsioonitrepikojast omaette tuletõkkesektsiooni moodustamine; 13) tagada Hotell Pärnu hoone kõrge osa korrustest omaette tuletõkkesektsioonide moodustamine. OÜ Hotell Pärnu esitas 14.04.2014.a ettekirjutusele vaide, mis jäeti Päästeameti 08.05.2014.a vaideotsusega nr 7.2-8/3751 rahuldamata (kd I, tl 48-56).
5. OÜ Hotell Pärnu esitas 06.06.2014.a Tallinna Halduskohtule kaebuse Päästeameti 17.03.2014.a ettekirjutuse nr 7.2-6.4/3751 ja 08.05.2014.a vaideotsuse nr 7.2-8/3751 tühistamiseks. Kohus võttis kaebuse 17.06.2014.a menetlusse, määras vastustajaks Päästeameti ning kaasas 18.08.2014.a menetlusse kolmanda isikuna Linden Hotell OÜ (kd I, tl 74-75, 130-131). Kohtuistungil 04.12.2015.a kaebaja täiendas kaebust alternatiivse nõudega tuvastada kaevatava haldusakti õigusvastasus (kd II, tl 75p). Kohus võttis muudetud kaebuse vastu (kd II, tl 76). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
6. Kaebuse põhjendus. Päästeameti otsused ei ole õiguspärased, kuna eiratakse asjaolu, et ettekirjutuses toodud tööde tegemise kohustus saab lasuda vaid hoone õigusvastasel valdajal, st kolmandal isikul. Päästeamet on lähtunud ekslikust eeldusest, et kaebaja ja kolmanda isiku vaheline üürileping on kehtiv. Kaebaja ja kolmanda isiku vahel aga ei ole kehtivat üürilepingut, kuna 13.05.2013.a sõlmitud leping on kaebaja poolt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 131 lg 1 alusel tühistatud juba 23.08.2013.a. Tühistamist ei ole vaidlustatud, mistõttu oleks Päästeamet pidanud lähtuma mitte üürilepingu kehtivuse eelsusest, vaid õigusteoorias ja kohtupraktikas kehtivast eeldusest, et see on kehtivalt tühistatud ja üürisuhe on vastavalt algusest peale kehtetu. Olukorras, kus valdaja kasutab hoonet ebaseaduslikult ja omaniku tahte vastaselt, ei saa omanik vastutada selle eest, et valdaja (kelle üle omanikul igasugune kontroll puudub) tegevus oleks kooskõlas tuleohutusnõuetega. Asjaõigusseaduse § 84 lg 2 ja § 88 lg 1 välistavad omaniku kohustuse kanda kulutusi, mis seonduvad valdaja tegevusega omaniku asja omavolilisel kasutamisel. Omanikul puudub eeltoodud asjaoludest lähtuvalt võimalus ettekirjutuses toodud tööde teostamiseks, kuivõrd valdaja keeldub omanikule tööde tegemiseks vajalikku juurdepääsu võimaldamast ning valdaja on omaniku poolt teostatud tööde osas koheselt taastanud eelneva tuleohtliku olukorra.
7. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata ja esitab sellele järgmised vastuväited. Päästeameti tavapärane halduspraktika on, et ettekirjutus antakse ehituslike ja tuleohutus- ning elektripaigaldisi puudutavate nõuete osas ehitise omanikule ja korralduslikud nõuded üürnikule. Kui üürnik ja omanik on leppinud kokku kohustuste kuulumisega üürnikule, on esitatud ka kõik nõuded üürnikule. Päästeamet on hoidunud sekkumast omaniku ja üürniku vahelistesse vaidlustesse. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 285 lg 1 kohaselt võib üürnik üüritud asjale teha parendusi ja muudatusi üksnes üürileandjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud nõusolekul. Veel on sätestatud, et üürileandja ei või keelduda nõusoleku andmisest, kui parenduste ja muudatuste tegemine on vajalik asja 2 kasutamiseks või asja mõistlikuks majandamiseks. Päästeamet ei saa ette näha, kas omanik ja valdaja lepivad omavahel kokku, et üürnik võiks ehitisele parendusi ja muudatusi teha, eriti puudutab see neid töid, mis ei ole odavad ja mida ei ole võimalik ka ilma ehitist kahjustamata üürilepingu lõppemisel ära võtta ja mis jäävad sel põhjusel omanikule. Ettekirjutuse punktides 4, 9, 12 ja 13 kaebuse esitajale pandud kohustused on seotud remonttöödega, millised üürnik saaks teha vaid omaniku nõusolekul.
8. Kolmas isik palub jätta kaebuse rahuldamata ja esitab sellele järgmised vastuväited. Ettekirjutuse adressaat ei saa sõltuda eraõiguslikest suhetest. Üürileandjal ja üürnikul on võimalik kokku leppida, et nendevahelises suhtes täidab TuOS nõudeid üks või teine, samuti on võimalik kokku leppida vastavate kulude jaotuses. See aga ei mõjuta kuidagi Päästeameti õigust nõuda seadusest tulenevate kohustuste täitmist. Praktikas kaldub Päästeamet sellest kohati kõrvale, tehes ettekirjutusi nt hoone valdajale, kui on piisavalt selge, et pooltevahelise kokkuleppe kohaselt teeb vastavaid töid ja kannab vastavaid kulutusi tema. Olukorras, kus valdaja ja omaniku suhe on ebaselge või vaieldav, ei ole see aga võimalik. Sellises olukorras, nagu ka meie asjas, saab Päästeamet lähtuda vaid seaduse regulatsioonist. Ettekirjutus on proportsionaalne ja põhjendatud ka juhul, kui kolmas isik valdab hoonet õigusvastaselt. Kolmas isik on ammu teinud kaebajale ettepaneku teatada, millal ja milliseid töid tema soovib teha, ning on väljendanud ühemõttelist nõusolekut lubada vajalike tööde teostamist, kuid kaebaja ei ole sellele reageerinud. Kolmas isik kinnitab, et on jätkuvalt nõus korraldama koostöös kaebajaga vaidlusaluse ettekirjutuse täitmise ning teeb ettepaneku leppida kokku tööde teostamise ajas ja finantseerimises. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
9. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjustel. 6.1 Käesolevas asjas on vaidlus selle üle, kas kaevatav ettekirjutus on tehtud õigele adressaadile. Asjas puudub vaidlus, et kaebaja on kõnealuse kinnistu ja sellel asuva hotellihoone omanik. Ehitusseadustiku (ES) § 11 lg 1 kohaselt peab ehitis kogu oma kasutusea ja olemasolu vältel olema ohutu. Sama paragrahvi lg 2 p 2 kohaselt hõlmavad ehitisele esitatavad nõuded ka tuleohutust. ES § 19 lg 1 p 4 kohaselt on ehitise ja selle kasutamise vastavuse tagamine õigusaktidest tulenevatele nõuetele omaniku kohustus. Lisaks eeltoodule sätestab tuleohutusega seotud kohustused ehitise omanikule ka TuOS (vt § 36 lg 1). Seega on hoone tuleohutuse tagamine selle omaniku seadusest tulenev kohustus. Nimetatud avalik-õiguslikust kohustusest ei ole võimalik vabaneda eraõigusliku lepingu sõlmimise teel, mistõttu pole küsimus kaebaja ja kolmanda isiku vahelise üürilepingu kehtivusest käesolevas vaidluses asjakohane. Kuna kaebaja on kõnealuse hoone omanik, siis on kaevatav ettekirjutus tehtud õigele adressaadile. 6.2 Ettekirjutusega pandud kohustustuste õiguspärasuse üle käesolevas asjas vaidlus puudub. Asjas kogutud teabe kohaselt on ettekirjutus suures osas ka täidetud (kd I, tl 199; kd II, tl 76). Ka kohus pole käesolevas asjas tuvastanud asjaolusid, mis annaksid aluse kaevatava ettekirjutuse tühistamiseks või õigusvastaseks tunnistamiseks, samuti vaideotsuse tühistamiseks.
10. Menetluskuludest. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 ls 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 8 ls 1 kohaselt kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata kuuluvad kolmanda isiku menetluskulud 1876 eurot, mis on kantud ja kohased, kaebajalt väljamõistmisele. Vastustaja pole menetluskulude väljamõistmist kaebajalt taotlenud. Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda. 3 Kohus jätab aga rahuldamata kolmanda isiku taotluse kohustada OÜ-t Hotell Pärnu tasuma Linden Hotell OÜ kasuks väljamõistetud menetluskuludelt kuni kohtuotsuse täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 ls 2 ettenähtud ulatuses (kd II, tl 63). HKMS ei näe ette hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise tasumist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lg 2 ei ole aga halduskohtumenetluses kohaldatav (HKMS § 5 lg 1; vt ka RKHKo nr 3-3-1-28-03, p 12). /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Andreas Paukštys 4