Obsah (6)

§ 199§ 200§ 64§ 65§ 68§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 3. oktoober 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-2614 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Maarika Kuusk Va

§ 199

lg 2 p 4 järgi 3 kuu ja

§ 200

lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi 3 aasta pikkuste vangistustega.

§ 64lg 1 alusel mõistis kohus tema liitkaristuseks 3 aastat vangistust, mida Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendas kestuseni 2 aastat.

§ 65

lg 1, § 64 lg 1 alusel luges maakohus tema liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 4 aastat 2 kuud 24 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel eelvangistuse karistusaja hulka lugemisel jäi lõplikuks vangistuseks 4 aastat 1 kuu 6 päeva. Karistusaeg algas 02.10.2013 ja lõpeb 08.11.

2. Viru Maakohus 02.09.2016 määrusega jättis P. Hissamutdinovi tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamata. Kohtumääruses sisalduvad seisukohad on järgmised. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud üheteistkümnel korral, millest seitse karistust on arhiveeritud, reaalset vanglakaristust kannab ta neljandat korda. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud. Tähelepanuta ei saa jätta sedagi, et P. Hissamutdinov kannab liitkaristust mh esimese raskusastme varavastaste kuritegude, s.o röövimiste eest. Varasemalt on ta kolmel korral rikkunud kriminaalhooldusel olles kontrollnõudeid. Kinnipeetaval on diagnoositud narkosõltuvus ning tal on olnud probleeme alkoholi kuritarvitamisega. Eeltoodust tulenevalt puudub kindlus, et P. Hissamutdinov sel korral suudab järgida käitumiskontrolli nõudeid ja talle määratavaid lisakohustusi ning hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus tema poolt järgmise 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 69% ning vägivaldse kuriteo tõenäosus on 43%, milliste näol on tegemist arvestatavate riskidega. Süüdimõistetu vabastamine tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal, kui tema karistusaja lõpuni on jäänud enam kui 1 aasta 2 kuud, ei vastaks tulenevalt toimepandud kuritegude tehioludest ühiskonna ega kannatanute õiglustundele ega karistuse mõistmise eesmärkidele. Positiivsena võib välja tuua selle, et P. Hissamutdinov on distsiplinaarkorras karistamata. Vangistuses on ta osalenud tööhõives ning töötab käesoleval ajal väljaspool vanglat OÜ-s Värimal, kus talle on garanteeritud töökoht ka ennetähtaegsel vabanemisel. Vangistuse jooksul on ta osalenud erinevates taasühiskonnastavates tegevustes, läbinud sotsiaalprogramme ja õppinud riigikeelt. Vabanemisel on tal olemas elukoht ning lähedaste toetus. Eeltoodud asjaolud ei tähenda seda, et kinnipeetav tuleks tingimata vangistusest enne tähtaega vabastada. Kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad andmed ei kaalu üles negatiivseid, milliseid peab kohus kaalukamateks

§ 76lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis.

1. Kohtumääruse peale esitas määruskaebuse P. Hissamutdinov, kes taotleb lahendi tühistamist ja enese tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Edasikaebuse argumendid on järgmised. P. Hissamutdinov toonitab, et tal on elukaaslane ja 2-aastane laps, kes on tema ülalpidamisel. Naine ei tööta ja ta on olnud pere ainuke toitja. Ta töötab keevitajana ning tal on garantiikiri töökoha garanteerituse kohta. Ta oli 9 kuud narkorehabilitatsiooni sektsioonis, läbides kõik vajalikud programmid kahel korral. Hetkel on ta Anonüümsete Alkohoolikute grupi üheks juhiks. Samuti viib ta läbi erinevaid spordiüritusi. Ta lõpetas ka riigikeele kursused, käib Anonüümsete Narkomaanide tugigrupis ning suhtleb psühholoogide ja sotsiaaltöötajatega. Vangla subkultuuri ta ei toeta. Ta on töötanud vangla territooriumil koristajana, AS-s Eesti Vanglatööstus keevitajana ning alates 17.11.2014 tasub ta hagisid ja kõiki võlgnevusi. Enne seda, kui teda viidi avavanglasse, käis ta igakuiselt naise ja lapsega pikaajalistel kohtumistel. Rikkumisi Viru Vanglas viibimise ajal tal ei ole. Hetkel suhtleb ta vaid oma perega. Ta taastas head ja usaldavad suhted vanematega. Ta osaleb aktiivselt ühiskondlikus tegevuses. Administratsiooniga ja kolleegidega tööl käitub ta korrektselt. Läbitud programmid aitasid tal mõista oma vigu, mida ta saab edaspidi vältida. Ta tahab tagasi normaalse elu juurde. Ta on muutnud oma suhtlusringi, mõtlemist, aga peamiselt oma eluviisi. Positiivne dünaamika on tema puhul ilmne. Ta on nõus ka elektroonilise valve kohaldamisega, samuti on ta valmis täitma kõiki tingimusi ja kohustusi. P. Hissamutdinov on määruskaebusele lisanud temal töökoha olemasolu tõendava garantiikirja Värimal OÜ-lt, sotsiaalprogrammide ja kursuste läbimist kinnitavad tunnistused ja diplomid, eriala omandamist näitavad sertifikaadid, tema sportlikke saavutusi kajastavad diplomid ja K-Raha väljavõtte hagide tasumise kohta. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et P. Hissamutdinovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine põhjendatud ei ole. Määruskaebus jääb täielikult tagajärjetuks. Oma seisukohta põhistab kriminaalkolleegium järgmiselt.
3. Apellatsioonikohus toonitab kõigepealt, et P. Hissamutdinovi kuritegelik käitumine on olnud korduv ning varasemad hulgalised karistused, sealhulgas kolm (käesolev vangistus on kinnipeetaval neljas) reaalset vanglakaristust, sellele piiri pannud ei ole. Ehk siis negatiivne prognoos, s.o süüdimõistetu P. Hissamutdinovi poolt uute kuritegude toimepanemise suur tõenäosus, on selgelt nähtav juba tema varasemates karistamistes, samuti selgub see ka tema kuritegude asjaoludes (kuriteod on suures osas olnud seotud vägivallaga, teiste hulgas on süüdimõistetu kahel korral toime pannud röövimisi). Lisaks kinnitab sellist seisukohta vanglas läbi viidud P. Hissamutdinovi riskihindamine, mille järelduste kohaselt on temast lähtuv uute kuritegude risk järgneva kahe aasta 2 2 jooksul hinnatav märkimisväärsena. Samuti esineb praeguselt alus kahelda süüdimõistetu suutlikkuses läbida ennetähtaegse vabastamisega seonduv katseaeg korrektselt, kuivõrd varasemalt on tal sellega probleeme olnud korduvalt.
4. Määruskaebuse argumendid ringkonnakohut vastupidisele seisukohale ei veena. Nimelt ei ole süüdimõistetu väljendatud lubadused ja eesmärgid, teda vabaduses ees ootavad hüved ning tema vangistusaegne käitumine asjaoludeks, mis veenaksid ringkonnakohut, et isiku karistuse eesmärgid on täidetud juba enam kui aasta enne temale mõistetud karistuse lõpptähtaega. Samuti ei võimalda sellisele positsioonile asumist P. Hissamutdinovi poolt vanglas erinevate programmide, kursuste ja tugigruppide läbimine ega spordiüritustel osalemine. Olgu veelkord toonitatud, et kinnipeetava varasemad karistused viitavad üheselt sellele, et väljaspool kinnipidamisasutust võib tema kuritegelik käitumine tõenäoliselt korduda.
5. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Aarne Sarjas 3 /allkiri/ Mati Kartau 3 /allkiri/ Maarika Kuusk