1-16-2188/17

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-2188 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. augusti 2016 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta Süüdimõistetu Pavel Uhvanov (isikukood 37905145218) kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi, määruskaebus Kaebuste esitajad ja kaebuse liik RESOLUTSIOON
7. Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
8. augusti 2016 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Määrata Rakvere Advokaadibüroole 48 eurot (sh käibemaks 8 eurot) Pavel Uhvanovile apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest. Välja mõista Pavel Uhvanovilt 48 eurot Eesti Vabariigi kasuks kaitsjale makstud tasu katteks. Õigusabi tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Pavel Uhvanov tunnistati süüdi Viru Maakohtu
10. märtsi 2016 otsusega KarS § 423 1 järgi. Teda karistati KarS § 65 lg 2 alusel vangistusega 1 aasta 2 kuud ja 3 päeva. Karistuse lõpptähtaeg on
11. mai
13. Viru Maakohtu
14. augusti 2016 määrusega jäeti P. Uhvanov vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Kohus leidis, et 16 korda kriminaalkorras karistatud P. Uhvanovi puhul ei ole karistused oma eesmärki täitnud ning puudub usk, et ta hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama. Positiivseks pidas kohus seda, et P. Uhvanov osaleb programmis Eluviisitreening ning et tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Samuti on tal elukoht, mis vastab elektroonilise järelevalve seadme paigutamise tingimustele ning olemas on ka nõusolekud seadme paigaldamiseks. Suureks riskifaktoriks uue kuriteo toimepanemisel pidas kohus aga garanteeritud töökoha puudumist. Kohus arvestas veel süüdimõistetu poolt toime pandud kuriteo asjaolusid ning korduvaid karistusi ja leidis, et tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks ennatlik. Arvestades isiku varasemat elukäiku, oli kohus veendunud, et P. Uhvanov rikuks ühiskonnas kehtestatud reegleid. Samuti tõi kohus välja selle, et P. Uhvanovi suhtlusringkonnas on kriminaalkorras karistatud isikuid, kellega süüdlane võib hakata taas suhtlema ning seega esineb potentsiaalne oht uute kuritegude toimepanemiseks. Lisaks arvestas kohus sedagi, et P. Uhvanovil on kanda veel 8 kuud vangistust, mis on piisavalt pikk aeg ning kuna kohtul ei tekkinud veendumust, et karistuse eesmärgid on täidetud, pidas ta vabastamist ennatlikuks. Kohus leidis, et järelejäänud karistusaja jooksul on P. Uhvanovil võimalik oma varasemast käitumisest järeldusi teha, töökogemust omandada ning täiendada riigikeele oskust ja osaleda sotsiaalprogrammides.
15. Kohtumääruse peale esitas kaebuse kaitsja vandeadvokaat L. Nirgi, kes taotleb määruse tühistamist ja P. Uhvanovi tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla vabastamist. Määruskaebuse esitaja hinnangul esineb piisavalt positiivseid asjaolusid P. Uhvanovi tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ning ka kinnipeetava ohtlikkus ja risk on maandatavad. Kaitsja palub arvestada, et P. Uhvanov on vanglas tööga hõivatud ning tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Seega on ta karistuse kohta teinud õiged järeldused. P. Uhvanov on kutsekoolis omandanud viimistleja eriala ning töötanud ehitusalal. Seega raskusi tööleasumiseks ei ole. Samuti on tal vajadus töötada pimeda elukaaslase hooldajana, mis maandab uue kuriteo toimepanemise riski ja ohtu veelgi. P. Uhvanov on kinnitanud, et seoses vanemaks saamisega ning lapsevanemaks olemisega suhtub ta oma ellu vastutustundega ning on motiveeritud elama seaduskuulekalt. P. Uhvanovil puudub võimalus suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Viimati suhtles ta vaid oma perekonnaliikmetega. Samuti osutab kaitsja võimalusele panna P. Uhvanovile kohustus mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Ka elektrooniline valve välistaks ülearuse suhtlemise. Käitumiskontroll tagaks täielikult isiku seaduskuuleka käitumise. Vangla iseloomustus sisaldab väga vähe negatiivset. Karistatust kui sellist ei saa isikule ette heita, kuna tema käitumine vangistuses on näidanud, et ta on teinud sellest positiivsed järeldused ja soovib olla vabaduses seadusekuulekas. Selline võimalus tuleks talle anda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
16. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on põhjendatult jätnud P. Uhvanovi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. 4.1 Apellatsioonikohus märgib, et tingimisi enne tähtaega vabastamise kriminaalpoliitiline eesmärk on vähendada reaalse vangistuse rakendusala ning säästa konkreetset isikut vangistusest. Määrav on seejuures aga positiivne eripreventiivne prognoos – lootus, et isik ei pane vabaduses toime uut kuritegu. Kaalutlused, millest kohus siinjuures lähtub on süüdlast puudutavad (tema käitumine vangistuses ja tulevane elu vabaduses) ja karistuspoliitilised (kuriteo asjaolud, süüdlase isik ja tema varasem elukäik). 4.2 Praegusel juhul on maakohus analüüsinud kõiki ennetähtaegse vabastamise seisukohast olulisi asjaolusid ning leidnud kokkuvõtlikult, et P. Uhvanov tuleb jätta talle mõistetud karistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamata. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsjaga selles, et P. Uhvanovi osas esineb piisavalt positiivseid asjaolusid tema vabastamiseks. Seejuures osundab ringkonnakohus vangla iseloomustusele, mida arvestades on P. Uhvanovi puhul täheldatud 2 2 uue kuriteo ohtlikkust ning riski töö ja majandusliku toimetuleku, suhete ja elustiili, alkoholi, mõtlemise ja käitumisega seotud valdkondades, samuti esineb risk uue kuriteo toimepanemiseks seoses narkootikumide ja hoiakutega. Riskihindamise kohaselt on P. Uhvanov ohtlik avalikkusele ja konkreetsele täiskasvanule. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosuseks on kahe aasta jooksul prognoositud 61% ning uue vägivaldse kuriteo tõenäosuseks 56%. Apellatsioonikohus hindab sellist riskiprotsenti väga kõrgeks ning leiab, et isiku puhul, kes võib nii suure tõenäosusega lähiaastate jooksul toime panna uue üld– või vägivaldse kuriteo, ei saa kaalutlusotsustuse tegemisel arvestada üksnes isiku head käitumist vangistuses ning tema lubadusi hakata käituma tulevikus õiguskuulekalt. 4.3 Ringkonnakohus leiab sedagi, et üksnes lühike karistusaeg, mis P. Uhvanov on praeguseks ajaks viimase otsuse järgi ära kandnud, ei võimalda teha kaugeleulatuvaid järeldusi isiku muutumise kohta. Seejuures arvestab apellatsioonikohus, et P. Uhvanovit on varasemalt 8 korral karistatud vabadusekaotusliku karistusega (sh nii isiku- kui varavastaste kuritegude toimepanemise eest), see aga ei ole pannud teda õiguskuulekalt käituma. Abistamiskohustust abikaasa ja lapse osas kandis P. Uhvanov juba ajal, mil ta pani toime viimase kuriteo – seega ei saa nimetatu olla uusi kuritegusid ärahoidvaks asjaoluks. Ka kutse omandamine ja töövõimalused vabaduses ei maanda piisavalt uute kuritegude toimepanemise riske, kuivõrd isikul on kohtutäiturite ees suured võlad. Seega ei kaalu P. Uhvanovit puudutavad positiivsed muutused üle karistuspoliitilisi argumente isiku vabastamata jätmiseks.
17. Neil asjaoludel ja nõustudes maakohtu põhjendustega, jätab apellatsioonikohus juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
18. P. Uhvanovi kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi esitas koos määruskaebusega taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt võttis kaitsjal määruskaebuse koostamine aega 1 tund, mille eest ta soovib tasu summas 48 eurot (sealhulgas käibemaks 8 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus tuleb rahuldada. Kuna apellatsioonikohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb menetluskulu 48 eurot KrMS § 187 lg 2 alusel P. Uhvanovi kanda. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. /allkiri/ Maarika Kuusk 3 /allkiri/ Aarne Sarjas 3 /allkiri/ Mati Kartau