1-16-5614/12

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2016, Tallinn Kriminaalasja number 1-16-5614 Kohtukoosseis Andres Parmas, Ivi Kesküla ja Orvi Tali Kriminaalasi Aleksei Mihhailovi süüdistus KarS § 424 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
2. juuni
3. a otsus, lühimenetluses kiirmenetluse sätete järgi Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Prokurör Kaitsja Süüdistatav Aleksei Mihhailov (ik: 38802210279); elukoht XXX; varem kriminaalkorras karistatud; kahtlustatavana kinni peetud
4. juunil 2016 Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Paul Pikma Vandeadvokaat Riine Lumiste RESOLUTSIOON Jätta Aleksei Mihhailovi apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Aleksei Mihhailovile esitati süüdistus KarS § 424 järgi selles, et
6. juunil 2016 kell 02.25 juhtis ta Maardu linnas XXX juures tahtlikult mootorsõidukit, olles joobeseisundis. 2.
7. Maakohus tunnistas A. Mihhailovi KarS § 424 järgi süüdi ja karistas teda ühe aasta vangistusega, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati ühe kolmandiku võrra kaheksa kuu vangistuseni. Karistusaja hulka arvati eelvangistuses viibitud aeg – kaks päeva. Karistuse kandmise algusajaks loeti
8. juuni
9. Maakohus kohaldas A. Mihhailovile tõkendina vahistamist. Kohus mõistis A. Mihhailovilt menetluskuludena kaheteist kuu jooksul välja sundraha ja riigi määratud kaitsja tasu. 2.
10. A. Mihhailovile karistust mõistes märkis maakohus, et tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik ülestunnistamine ja kahetsus. Süüd suurendab ka asjaolu, et A. Mihhailovil kehtivad juhiload puuduvad. A. Mihhailov on eelnevalt kriminaalkorras karistatud, sh korduvalt liiklusalaste kuritegude toimepanemise eest. Teda on karistatud nii vangistusega, mis on asendatud üldkasuliku tööga, kui ka reaalse vangistusega. Teda on korduvalt karistatud ka liiklusalaste väärtegude eest. Kohus leidis, et süüdistatav ei ole varasematest karistusest enda jaoks järeldusi teinud ning jätkas kuritegelikku käitumist, mis on kujunenud talle elustiiliks. on positiivne, et A. Mihhailov on enda alkoholiprobleemist aru saanud ja soovib sellega tegelema hakata, kuid kahjuks on nimetatud arusaamine tulnud peale järjekordse kuriteo sooritamist ning antud teo eest tuleb vastutada. Süüdistatava sõnutsi on tal alaealine laps ja perekond, kelle ta kaotab, kui peab vangi minema. Ometi ei takistanud need asjaolud A. Mihhailovit korduvalt joobnuna rooli istumast. Seetõttu ei võtnud maakohus neid asjaolusid karistuse mõistmisel arvesse. Kohus osutas, et eelmise karistuse täitmisele pööramise põhjusteks olid asjaolud, et A. Mihhailov ei käinud õigeaegselt registreerimas, ilmus registreerima alkoholi joobes ja ei täitnud ka teisi kriminaalhooldusnõudeid. Isik ei osalenud ka sotsiaalprogrammides, mis näitab, et isikul puudus soov ja tahe tegeleda oma alkoholi probleemiga. Arvestades eeltoodut, A. Mihhailovi varasemat suhtumist kriminaalhooldusnõuete täitmisse ja asjaolu, et tal on probleemid alkoholiga, ei ole tema puhul tegemist kriminaalhoolduse jaoks sobiva isikuga. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et A. Mihhailovi joove oli keskmise määra lähedases määras, samuti arvestades karistuse eripreventiivseid eesmärke, leidis maakohus, et A. Mihhailovi puhul ei ole põhjendatud rahalise karistus kohaldamine ning teda tuleb karistada sanktsiooni keskmisest määrast lühema vangistusega.
11. Harju Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni süüdistatav, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist mõistetud karistuse osas ja palub mõista kergema karistuse. Ta leiab, et maakohtu otsus on liiga karm. Apellant märgib, et ta tunnistab oma süüd ja kahetseb toimepandut. Ta mõistab enda alkoholiprobleemi ja on valmis arsti poole pöörduma. Süüdistatav palub kohtult võimalust varem vabadusse pääseda, märkides, et tal on naine ja tütar, kes elavad üürikorteris ning neil on ilma tema abita raske. Veel märgib süüdistatav, et tal pole kehtivaid karistusi, on olemas töökoht. Ta palub kergema karistuse mõistmist kas vangistusena või asendatuna töötundidega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED
12. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata.
13. KrMS § 326 lg 3 kohaselt võib ringkonnakohus jätta apellatsiooni määrusega läbi vaatamata, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohus on mitmel puhul selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt RKKKm-d nr 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1-71-11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7).
14. Kriminaalkolleegium leiab, et A. Mihhailovi apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ja seda alljärgnevatel põhjustel.
15. Apellatsioonis esitatud taotlus karistuse kergendamiseks on perspektiivitu. A. Mihhailovile mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest mõistetud karistus on alla sanktsiooni keskmise määra. Maakohus on mõistetavat karistust, samuti selle asendamata jätmist põhjalikult motiveerinud. Karistus ei ole vastuolus seaduse ega kohtupraktikaga. A. Mihhailovit on kriminaalkorras samade kuritegude toimepanemise eest ka varem korduvalt karistatud. Karistuse raskus on proportsioonis tema süüga, arvestatud on tema isikut ja õiguskorra kaitsmise huve, samuti on kohus veenvalt põhjendanud puhtsüdamliku kahetsuse kui süüd kergendava asjaolu puudumist. Ka karistuse üldkasuliku tööga asendamata jätmise puhul on kohus arvestanud kõigi asjakohaste nõuetega ning jõudnud põhjendatud järeldusele sellest, et mõistetud vangistus tuleb ka reaalselt ära kanda. Lisakaristuse mõistmist on samuti põhjendatud. Mõistetud lisakaristust ei saa arutatava kriminaalasja kontekstis kuidagi ülemääraseks pidada.
16. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on asjakohased. Ringkonnakohus asub üksmeelselt seisukohale, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab kohtukolleegium apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/