) § 153 lg 1 esimese lause kohaselt on kaebajal õigus kaebusest loobuda kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse.
lg 4 kohaselt võtab kohus loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
lg 3 sätestab, et kui § 152 lg 1 punktides 1 või 3-5 sätestatud asjaolud ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata.
Eeldatavat kolmandat isikut ei ole kohus menetlusse kaasanud. 7. Seega lõpetab kohus haldusasja nr 3-16-1696 menetluse. 8.
Kuivõrd kohus ei pidanud vastustajalt seisukoha küsimist vajalikuks ning isegi menetluskulude olemasolul ei oleks nende väljamõistmine kaebajalt põhjendatud, jäävad menetluskulud poolte endi kanda. 9.
lg 6 p 2 sätestab, et kui tasutud riigilõivu suurus ületab 31,94 eurot, tagastatakse pool asjas tasutud riigilõivust, kui kaebaja loobub kaebusest. Kaebaja on tasunud riigilõivu 60 eurot (maksekorraldus tl 64). Riigilõivuseaduse § 60 lg 1 ja lg 6 järgi tuli kaebajal tasuda nii kaebuse kui esialgse õiguskaitse taotluse eest 15 eurot.
lg 1 kohaselt tasutakse mitme nõude esitamisel riigilõiv suurima lõivuga nõudelt, mitte igalt nõudelt nagu sätestas varem kehtinud seadus. Kuna riigilõivu regulatsiooni läbivaks põhimõtteks on riigilõivu tagastamine olukorras, kus avaldus, mille eest lõiv tasutakse, jääb sisuliselt lahendamata, ei saa kaebaja riigilõivu tagasi nõuda lahendatud esialgse õiguskaitse osas (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 21.03.2011 määrus 3-31-9-11 p 10). Kuivõrd kaebuselt tasutud riigilõiv on väiksem
lg-s 6 nimetatud summast, ei ole ka kaebuselt riigilõivu tagastamine põhjendatud. Kaebajale tuleb tagastada 30 eurot enamtasutud riigilõivu
Riigilõiv tagastatakse lõivu tasunud advokaadibüroo arveldusarvele. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Maimann kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.