KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. aprill 2016, Tallinn Kriminaalasja number 1-15-3050 (14270000276) Kohtukoosseis Urmas Reinola, Pavel Gont

§ 422

lg 1 järgi üldmenetluses Kriminaalasja lahendamise viis Kirjalik menetlus Apellatsiooni esitaja Lääne Ringkonnaprokuratuur, ringkonnaprokurör Aarne Pruus Teised apellatsioonimenetluse Süüdistatav Kristo Tikerpe, kaitsja vandeadvokaat Indrek Sirk, pooled kannatanud RP, KS, SR RESOLUTSIOON 1. Tühistada Pärnu Maakohtu 19. juuni 2015 otsus Kristo Tikerpe

§ 422lg 1 järgi õigeksmõistmises täies ulatuses.

Teha uus otsus: 2. Tunnistada Kristo Tikerpe süüdi

§ 422

lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 3 aastat vangistust.

§ 74

lg 1 alusel mitte pöörata mõistetud karistust täitmisele, kui Kristo Tikerpe 3 aastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks pandud

§ 75lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid.

Allutada Kristo Tikerpe katseajaks kriminaalhooldaja käitumiskontrollile.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta Kristo Tikerpelt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks 6 kuuks. Katseaja kulgemise alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev. KrMS § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel mõista Kristo Tikerpelt Eesti Vabariigi kasuks välja sundraha 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot; ekspertiisikuluna KS kohtuarstlike ekspertiiside maksumus 84 (kaheksakümmend neli) eurot ja 97 (üheksakümmend seitse) eurot, SR kohtuarstliku ekspertiisi maksumus 84 (kaheksakümmend neli) eurot, RP toksikoloogia ekspertiisi maksumus 77 (seitsekümmend seitse) eurot, Kristo Tikerpe toksikoloogia ekspertiisi maksumus 77 (seitsekümmend seitse) eurot ning liiklustehnilise ekspertiisi maksumus 457 (nelisada viiskümmend seitse) eurot - kokku 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot. KrMS § 423 ja KrMS § 417 lg 2 kohaselt tuleb menetluskulud tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Nordea Pank või EE873300333499990003 Danske Pank, makse tegemisel märkida viitenumber, mis edastatakse eraldi makseinfos ja selgitus „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-15-3050“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

1. KS ja SR tsiviilhagid rahuldada osaliselt. Välja mõista Kristo Tikerpelt 60 (kuuskümmend) eurot KS kasuks (arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXX) ja 101,20 (ükssada üks ja 20 senti) eurot SR kasuks (arveldusarvele Hamburger Sparkasse, konto omanik CR, IBAN: XXXXXXXXXXXXXXX BIC: XXXXXXXXXXXXXX).
2. Prokuratuuri apellatsioon rahuldada.
3. Apellatsioonimenetluses K. Tikerpe valitud kaitsjale makstud tasu 297,60 (kakssada üheksakümmend seitse ja 60 senti) eurot, s.h käibemaks 49,60 eurot jätta riigi kanda. Kannatanu RP apellatsioonimenetluses valitud esindajale makstud tasu summas 936 (üheksasada kolmkümmend kuus) eurot jätta riigi kanda. Maakohtu menetluses K. Tikerpe poolt kantud õigusabikulud jätta süüdistatava enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Pärnu Maakohtu
5. juuni 2015 otsusega üldmenetluses mõisteti Kristo Tikerpe süüdistuses

§ 422lg 1 järgi õigeks.

KS tsiviilhagi 461,50 euro, SR tsiviilhagi 1506,75 euro ja RP tsiviilhagi 2112,48 euro nõudes jäeti läbi vaatamata. Eesti Vabariigi eelarvest mõisteti Kristo Tikerpe kasuks välja 2781,60 eurot valitud kaitsjale makstud tasu hüvituseks.

1. K. Tikerpe oli antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema
2. juulil 2014 kella 13.27 paiku juhtides Rapla maakonnas Märjamaa vallas Märjamaa-Koluvere maantee
3. kilomeetril Koluvere suunas sõiduautot Mercedes Benz registrimärgiga XXX XXX, rikkus Liiklusseaduse § 14 lg 2, § 16 lg 1, § 45 lg 7 ja § 39 lg 1 nõudeid järgmiselt: kaldus vastassuunavööndisse ja lõi liiklusohtliku olukorra. Seetõttu oli vastassuunas liikunud sõiduauto Audi A 6 registrimärgiga XXX XXX juht RP hädaseisundis ja keeras ohtlikke manöövreid teinud K. Tikerpe poolt juhitud autost möödumiseks ja otsasõidu vältimiseks vastassuunavööndisse. Samal ajal keeras K.Tikerpe suunamärguannet andmata oma auto paremale, eesmärgiga oma suunavööndisse tagasi liikuda ja K. Tikerpe poolt Liiklusseaduse sätete rikkumise tulemusena toimus tema suunavööndis autode kokkupõrge. Selle tagajärjel said RP poolt juhitud autos viibinud KS ja SR raske tervisekahjustuse ning MM, JSR ja RP ise tervisekahjustusi, milledest paranemine kestis alla nelja nädala. K. Tikerpe tegevus on kvalifitseeritud KrS § 422 lg 1 ette nähtud kuriteona, mis seisnes Liiklusseaduse § 14 lg 2, § 16 lg 1, § 39 lg 1 ja § 45 lg 7 nõuete tahtlikus rikkumises, millega põhjustas teistele isikutele ettevaatamatusest raske tevisekahjustuse. 2

§ 422

lg 1 järgi süüdi ja karistada vangistusega 3 aastat, millist karistust

§ 74

lg 1 alusel mitte pöörata täitmisele juhul, kui K.Tikerpe 3 aastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid.

§ 50lg 1 p 1 alusel võtta K.

Tikerpelt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 1 aastaks 6 kuuks. Menetluskuludena palus apellant K. Tikerpelt välja mõista sundraha 585 eurot, ekspertiisikuluna KS kohtuarstlike ekspertiiside maksumus 84 eurot ja 97 eurot, SR kohtuarstliku ekspertiisi maksumus 84 eurot, RP toksikoloogia ekspertiisi maksumus 77 eurot, K. Tikerpe toksikoloogia ekspertiisi maksumus 77 eurot ning liiklustehnilise ekspertiisi maksumus 457 eurot, kokku 876 eurot ning kannatanute tsiviilhagid.

1. Tallinna Ringkonnakohtu
2. oktoobri 2015 otsusega jäeti Pärnu Maakohtu
3. juuni 2015 otsus muutmata ja prokuröri apellatsioon rahuldamata. Kokkuvõtvalt leidis ringkonnakohus, et nii maakohus kui apellant on liiklusõnnetuse asjaoludele õigusliku hinnangu andmisel eksinud, kuna K. Tikerpe ei põhjustanud autode kokkupõrget suunamärguande andmata jätmisega. Tulenevalt süüdistuse sisust ning tuvastatud asjaoludest tuleb aga maakohtu õigeksmõistev otsus jätta muutmata. Kohtuotsusega määrati riigieelarvest K. Tikerpe kasuks hüvitamisele apellatsioonimenetluse kaitsjatasu 297,6 eurot ja RP le 936 eurot.
4. Tallinna Ringkonnakohtu otsusele esitasid kassatsioonid Lääne Ringkonnaprokuratuur, K. Tikerpe kaitsja ja kannatanu RP esindaja.
5. Riigikohtu
6. märtsi 2016 otsusega (3-1-1-12-16) tühistati Tallinna Ringkonnakohtu
7. oktoobri 2015 otsus K. Tikerpe õigeksmõistmises

§ 422

lg 1 järgi ja saadeti kriminaalasi uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus. Riigikohus rahuldas prokuratuuri kassatsiooni, kaitsja kassatsiooni jättis rahuldamata ning RP esindaja kassatsiooni läbi vaatamata. Eesti Vabariigilt mõisteti K. Tikerpe kasuks välja 372 eurot kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks. Kokkuvõtvalt leidis Riigikohus, et K. Tikerpe suhtes koostatud süüdistusaktis on kirjeldatud nii tema auto kaldumist vastassuunavööndisse kui ka K. Tikerpe järsku pööret autoga tagasi enda suunavööndisse. Seega on süüdistusaktis nõuetekohaselt kirjeldatud need faktilised asjaolud, mis ringkonnakohtu hinnangul tooksid kaasa süüdistatava vastutuse

§ 422lg 1 järgi (p 9). Kohtupraktikas omaksvõetud arusaama kohaselt tuleneb ka Kr

MS § 306 lg 1 p-st 3 kohtu aktiivne roll materiaalõigusliku olukorra väljaselgitamisel (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. detsembri
2. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-99-15, p 35;
3. oktoobri
4. a otsus asjas nr 3-1-173-13, p 9 ja
5. märtsi
6. a otsus asjas nr 3-1-1-95-12, p 14.2). Eelnevast järeldub, et isegi kui süüdistuses ei ole nõuetekohaselt kirjeldatud blanketset koosseisutunnust sisustavaid sätteid, ei saa automaatselt järgneda süüdistatava õigeksmõistmist. Teisisõnu ei ole selle minetuse näol tegemist menetlustakistusega, mis muudaks tervikuna võimatuks kuriteosündmuse või kuriteo selgitamise või tõendamiseseme asjaolude tuvastamise. Praktikas kinnistunud arusaama kohaselt lasub sellisel juhul kriminaalasja lahendaval kohtul kohustus kontrollida teokirjeldust sisustava blanketse normi olemasolu (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
7. novembri
8. a otsus asjas nr 3-1-1-40-14, p 70). Riigikohus leidis, et K. Tikerpe süüdistuses sisaldusid piisava konkreetsusega liiklusõnnetuse põhjustamise tehiolud, mistõttu oleks ringkonnakohus saanud enda hinnangul õiget blanketset koosseisutunnust sisustavat sätet ise kohaldada. Kuna prokuratuur viitas LS § 33 lg 2 p-le 8 apellatsioonis, poleks ringkonnakohtu poolt sellele sättele tuginemine olnud süüdistatavale KrMS § 268 lg 6 tähenduses ka üllatuslik. Teisalt jääb ringkonnakohtu otsuse põhistustest 3

§ 422

järgi toimuvas kriminaalmenetluses on kannatanuks isik, kes sai süüdistatava poolt liiklusnõuete rikkumise tõttu raske tervisekahjustuse, mitte aga isik, kes kandis sama liiklusõnnetuse tagajärjel üksnes varakahju (nt hävis talle kuuluv mootorsõiduk). Seda seetõttu, et

§ 422kaitseb õigushüvena elu ja tervist, mitte omandit.

Seega ei vasta RP le põhjustatud kahju

§ 422

lg 1 koosseisu tagajärje kirjeldusele, milleks on raske tervisekahjustus ja järelikult ei ole RP selles kriminaalmenetluses kannatanu.

1. Tallinna Ringkonnakohtu
2. märtsi 2016 määrusega määrati prokuröri apellatsioon läbivaatamisele kirjalikus menetluses. Ringkonnakohtu poolt määratud tähtajaks esitas apellatsioonile kirjaliku seisukoha süüdistatava kaitsja I. Sirk. Kaitsja taotleb apellatsioonimenetluses võtta tõendina vastu riiklikult tunnustatud ekspert JL 31.03.2016 vastus, millest nähtuvalt on ekspertiisiga võimalik tuvastada K. Tikerpe ja RP sõidukite asukohad ajahetkedel, kui K. Tikerpe reageeris ohule ning määrata liiklustehnika ekspertiis, määrates eksperdiks riiklikult tunnustatud ekspert JL. Kaitsja põhjendab enda seisukohti sellega, et kriminaalasjas on K. Tikerpele etteheidetav tegu läbi erinevate kohtuastmete muutunud ning sisuliselt tuleb süüdistataval ja kaitsjal n.ö ridade vahelt otsida, milles täpselt K. Tikerped süüdistatakse. Senises menetluses on palju keskendutud liiklusõnnetuse teise osalise, RP võimalikule õigusvastasele tegevusele ning lõpuks on leidnud kinnitust, et RP tegevuses esineb õigusvastasust välistav asjaolu - hädaseisund. Seega tuleb taas pöörata suuremat tähelepanu süüdistatava tegevusele ja sellele õigusliku hinnangu andmisele. Kaitsja möönab, et vaieldamatult on K. Tikerpe kaldunud vastassuunavööndisse ning vahetult enne sõidukite kokkupõrke toimumist tagasi pööranud oma suunavööndisse, kus toimus kokkupõrge. Riigikohus on asunud seisukohale, et RP oli vastassuunavööndisse pöörates hädaseisundis ning hädaseisundi tõttu ei ole tema pööre vastassuunavööndisse õigusvastane. Samas ei ole senises menetluses ringkonnakohus ning Riigikohus hinnanud juba maakohtu poolt tuvastatud asjaolusid, et pidurdamine Audi juhi poolt toimus ohtlikult ja põhjendamatult hilja. Ei ringkonnakohus ega Riigikohus ei ole andnud hinnangut ka maakohtu poolt võimalikuks peetavale K. Tikerpe terviserikkele, mille mitteesinemist ei ole ümber lükatud. Prokuröri apellatsioonis esitatud seisukohad terviserikke võimatuse kohta on oletuslikud ning ei tugine kogutud tõenditele. Kaitsja arvates ei põhine ka kohtute varasemad seisukohad, et tagasipöörded pärisuunavööndisse olid K. Tikerpe tahtliku tegevuse tulemus, mitte ühelgi kriminaalasjas kogutud tõendil ega saa olla üldtunnustatud ja üldteadmistest tulenev asjaolu. 4

§ 422

lg 1 järgi õigeksmõistmises tuleb materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu tühistada ja prokuratuuri apellatsioon rahuldada.

1. Esmalt võtab kohtukolleegium seisukoha K. Tikerpe kaitsja seisukoha suhtes täiendava tõendi vastuvõtmise ja liiklustehnika ekspertiisi määramise kohta. Eksperdi kommentaar (31.03.2016) on kaitsjale esitatud peale Riigikohtu 3.06.2016 otsust asjas nr 3-1-1-12-16 ja taotlusest tulenevalt on ekspertiisiga võimalik tuvastada K. Tikerpe ja RP sõidukite asukohad ajahetkel, kui K. Tikerpe reageeris ohule. Samas on aga tõendatud, et otse vastuliikuva ja K. Tikerpe poolt juhitava autoga kokkupõrke vältimiseks tegutses RP hädaseisundis ning ka Riigikohtu hinnangul võis ta vabalt valida, kuhu ta oma sõiduki pöörab. Puudub vaidlus, et kokkupõrke hetkel olid nii K. Tikerpe kui RP poolt juhitavad sõidukid K. Tikerpe suunavööndis. Tulenevalt asjas kogutud materjalidest ei saanud RP kuidagi ette näha, et K. Tikerpe sooritab ekstreemse manöövri ja oli seetõttu sunnitud hädaseisundist tulenevalt sooritama avariiliku pidurdamise ja sellele järgnevalt suunduma vastassuunavööndisse ehk sõidukite kokkupõrke põhjustas just K. Tikerpe poolt sooritatud ootamatu ja ekstreemne manööver paremale vastassuunavööndisse. Seega ei oma juba tuvastatud asjaolude pinnalt tähtsust sõidukite paiknemine ajahetkel, kui K. Tikerpe reageeris ohule. Süüdistatava ütluste kohaselt ta liiklusõnnetuse asjaolusid ei mäleta, mäletab üksnes seda, et oli liiklusõnnetuse järgselt autost väljunud ja sõbrale helistanud. Seega ei ole K. Tikerpele etteheidetava teisi liiklejaid kahjustavale käitumisele hinnangu andmisel tähtsust asjaolul, milline oli tema poolt juhitud sõiduki asukoht tema poolt ohule reageerimise ajahetkel, kuna sõidukite kokkupõrke koht, sõidukite asend kokkupõrke hetkel ja muud olulised asjaolud on tuvastatud kaitsja enda poolt taotletud liiklustehnilise ekspertiisi tulemina. Seega tuleb kaitsja taotlus liiklustehnika ekspertiisi määramiseks eeltoodud põhjendustel jätta tähelepanuta ja riiklikult tunnustatud eksperdi kommentaar tõendina vastu võtmata. Käesolevas asjas pole tuvastatud asjaolusid, mis tingiKS d vajaduse selgitada faktilisi asjaolusid välja apellatsiooniinstantsis. Ka on Riigikohus lahendis nr 3-1-1-115-04 selgitanud, et uute faktiliste asjaolude tuvastamine ringkonnakohtus peaks kujunema erandlikuks ja seda eelkõige juhtudel, kui peale esimese astme kohtuotsuse tegemist on asjas ilmnenud täiendavaid tõendeid. Käesolevas asjas neid kohtukolleegiumi hinnangul ilmnenud ei ole. Apellatsioonimenetlus ei ole pelgalt sama asja teistkordne käsitlemine teises kohtukoosseisus, vaid eelkõige ikkagi esimese astme kohtu tegevuse kontrollimine apellatsioonkaebuse piires.
2. Kohtukolleegium ei nõustu maakohtu seisukohaga süüdistatava käitumises talle etteheidetava süüteo objektiivsete ja subjektiivsete koosseisuliste tunnuste tõendamatuse puudumises. K. Tikerped süüdistatakse Liiklusseaduse §-de 14 lg 2, 16 lg 1, 39 lg 1 ja 45 lg 7 nõuete tahtlikus rikkumises, mis seisnes
3. juulil 2014 kella 13.27 paiku tema poolt juhitava sõiduautoga Mercedes Benz reg nr XXX XXX Rapla maakonnas Märjamaa vallas Märjamaa-Koluvere maantee
4. kilomeetril vastassuunavööndisse kaldumises, sellega teistele liiklejatele liiklusohtliku olukorra loomises ning ootamatu tagasipöördega sooritamises oma suunavööndisse, kus põrkas kokku RP poolt juhitava sõiduautoga Audi A 6 reg nr XXX XXX, mille tagajärjel said RP juhitud sõiduautos viibinud kaasreisijad KS ja SR raske tervisekahjustuse ning MMR ja JSR ja RP lühiajalisi tervisekahjustusi, millest paranemine kestis alla nelja nädala. K. Tikerpe sõidustiili, s.t samal teelõigul korduvat vastassuunavööndisse kaldumist ja seejärel iga kord järsu tagasipöörde tegemist oma suunavööndisse, tõendavad tunnistajate AS ja LL ütlused.
5. Süüdistusaktis on kirjeldatud nii K. Tikerpe juhitud sõiduauto kaldumist vastassuunavööndisse kui ka tema poolt sooritatud järsku pööret autoga tagasi enda suunavööndisse. Seega kajastab süüdistusakt nõuetekohaselt neid faktilisi asjaolusid, mis toovad kaasa vastutuse

§ 422lg 1 järgi.

Kuigi ka maakohus möönis, et K. Tikerpe juhtimisel olnud auto liikumine süüdistuses märgitud teelõigul ei vastanud süüdistusaktis märgitud Liiklusseaduse nõuetele, s.t iga liikleja, 6

§ 16

lg 4 sätestatud kaudse tahtlusega ja kaldumisega vastassuunavööndisse toime teo

§ 12lg 2 mõttes.

1. Liiklusseaduse § 33 lg 2 p 8 sätestab, et juht peab enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid. Kuigi K. Tikerpele esitatud süüdistuses nimetatud Liiklusseaduse sättele viidatud ei ole, kuid mille nõudeid süüdistatav prokuratuuri hinnangul rikkus ja millele on apellatsioonis prokuratuuri poolt ka viidatud, saab ringkonnakohus enda hinnangul õiget blanketset koosseisutunnust sisustavat sätet ise kohaldada. Erinevalt süüdistuses kirjeldatud faktilistest asjaoludest ei ole prokuratuuri poolt nendele asjaoludele antud õiguslik hinnang kohtu jaoks siduv. KrMS § 268 lg 6 esimese lause kohaselt võib kohus kohtulikul uurimisel tuvastatud faktilistest asjaoludest lähtuvalt muuta süüdistuses esitatud õiguslikku hinnangut süüdistatava teole, kui süüdistataval on olnud küllaldane võimalus ennast sellise kvalifikatsiooni vastu kaitsta. Kohtupraktikas omaksvõetud arusaama kohaselt tuleneb ka KrMS § 306 lg 1 p-st 3 kohtu aktiivne roll materiaalõigusliku olukorra väljaselgitamisel (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. detsembri
3. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-99-15, p 35;
4. oktoobri
5. a otsus asjas nr 3-1-173-13, p 9 ja
6. märtsi
7. a otsus asjas nr 3-1-1-95-12, p 14.2). Eelnevast järeldub, et isegi kui süüdistuses ei ole nõuetekohaselt kirjeldatud blanketset koosseisutunnust sisustavaid sätteid, ei saa automaatselt järgneda süüdistatava õigeksmõistmist. Praktikas kinnistunud arusaama kohaselt lasub sellisel juhul kriminaalasja lahendaval kohtul kohustus kontrollida teokirjeldust sisustava blanketse normi olemasolu (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
8. novembri
9. a otsus asjas nr 3-1-140-14, p 70). 7

§ 27mõttes) vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju.

See tähendab, et kannatanu kahju ja kriminaalmenetluse eseme vahel on nõutav ka õiguslik seos. Kuriteokoosseis, mille järgi kriminaalmenetlus toimub, peab olema määratud kaitsma seda sama õigushüve, mille rikkumisest kannatanu kahju tuleneb. Riigikohus on lahendis 3-1-1-9710 märkinud, et näiteks

§ 422

järgi toimuvas kriminaalmenetluses on kannatanuks isik, kes sai süüdistatava poolt liiklusnõuete rikkumise tõttu raske tervisekahjustuse, mitte aga isik, kes kandis sama liiklusõnnetuse tagajärjel üksnes varakahju (nt hävis talle kuuluv mootorsõiduk). Seda seetõttu, et

§ 422kaitseb õigushüvena elu ja tervist, kuid mitte omandit.

Juhul, kui kuriteokoosseisu eesmärk, s.o põhjus, miks koosseisus kirjeldatud tegu on karistatavaks tunnistatud, ei hõlma isikul tekkinud kahju ärahoidmist, puudub ka alus isikut selle kuriteokoosseisu järgi toimuvas kriminaalmenetluses kannatanuks lugeda. Käesolevas asjas on tsiviilhagid õigusvastaselt tekitatud kahjude hüvitamiseks esitanud KS (kd I, lk 7) ja SR (kd I, lk 8) ning RP (kd I, lk 10), kes kohtuistungi protokollist nähtuvalt on haginõudest loobunud. VÕS § 1045 p 5 kohaselt on K. Tikerpe poolt kannatanutele tekitatud kahju õigusvastane ja K. Tikerpe süü kahju tekitamises tõendatud. KS ja SR hagiavalduste aluseks on 27.07.2014 kella 13.27 paiku toimunud liiklusõnnetuse tagajärjel neile tekkinud varaline kahju, vastavalt 461,45 eurot ja 1506,75 eurot. Nähtuvalt kannatanute kohtuistungil antud ütlustest on nende hagiavaldustes esitatud ravikulude 8

§ 422

lg 1 järgi süüdi, peab põhjendatuks mõista süüdistatavale karistus prokuröri poolt taotletavas karistusmääras. K. Tikerpe karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. K. Tikerped on eelnevalt karistatud väärteokorras 7-l korral NPALS-i ja LS nõuete rikkumiste eest, mistõttu tuleb kohaldada tema suhtes lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 1 aastaks 6 kuuks. Et käesolevas asjas on tuvastatud enne liiklusõnnetuse põhjustamist tema poolt veel vähemalt 4 liiklusohtliku olukorra tekitamist ja asjaolu, et tema poolt põhjustatud liiklusõnnetuse tagajärjel said 2 inimest raskeid ja 3 inimest lühiajalisi tervisekahjustusi, on põhjendatud mõista talle sanktsiooni keskmisest määrast mõnevõrra rangem karistus. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut, leiab kohtukolleegium, et K. Tikerpele mõistetud tähtajalise vangistuse ärakandmine tema poolt ei ole otstarbekas, mistõttu tuleb K. Tikerpe talle mõistetud karistusest tingimisi vabastada ja allutada ta katseajaks

§ 74lg 1 kohaselt käitumiskontrollile.

16. Et kohtukolleegium tühistab prokuratuuri apellatsiooni alusel maakohtu õigeksmõistva otsuse täielikult ja mõistab K. Tikerpe talle esitatud süüdistuse järgi süüdi, kannab KrMS § 185 lg 1 kohaselt menetluskulud riik. Käesolevas süüdistusasjas on nii K. Tikerpe kaitsja I. Sirk kui kannatanu RP esindaja A. Pilv taotlenud kaitsealusele ja esindatavale apellatsioonimenetluse kulude hüvitamist. Süüdistatava apellatsioonimenetluse kulu on kaitsja esitatud arve kohaselt 297,60 eurot, kannatanu RP esindaja kulu 1807 eurot. Kaitsja tasu suurust peab kohtukolleegium põhjendatuks ja vajalikuks. Kannatanu esindaja esitas enda seisukohad ringkonnakohtule antud tähtajast hiljem, taotledes tähtaja ennistamist. Ringkonnakohus leidis, et esindaja töökoormus ei tohi kahjustada esindatava õigust õigusabile ja sellest tulenevalt pidas võimalikuks tähtaeg ennistada. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 1 on menetluskulu valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu. Kohtukolleegiumi hinnangul ei saa KrMS § 175 lg 1 p 1 tähenduses lugeda põhjendatuks kannatanu esindaja arvetest tuleneva tasu suurust, mis ületab ca 6-kordselt süüdistatava kaitsja õigusabitasu suurust. Samas on nii kaitsja kui kannatanu esindaja seisukohad mahult mõlemad peaaegu võrdsed (ca 10 lk) ja tegemist oli vastustega prokuröri apellatsioonile, mida erinevalt kaitsjast kannatanu esindaja toetas. Kuigi kannatanu esindaja esitatud arvetes on toimingud ja nende ajaline maht märgitud, ei ole neist võimalik järeldada, millest sedavõrd suur ajakulu on tingitud: mõlemas arves on toiminguna nimetatud korduvalt kannatanu seisukoha koostamist kriminaalasjas. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et põhjendatud on menetluskulu arve nr 20150997 (kd I, lk 165), mis hõlmab tutvumist toimiku materjalide ja apellatsiooniga ning seisukohtade koostamist, kokku 6 tunni ulatuses, s.o 936 eurot. Seega jäävad apellatsioonimenetluses süüdistatava kaitsjale makstud tasu 297,60 eurot ja kannatanu RP esindajale makstud tasu summas 936 eurot riigi kanda. Maakohtu menetluses K. Tikerpe poolt kantud õigusabikulud tuleb jätta süüdistatava enda kanda. 9

§ 422lg 1 järgi süüdi ja mõistab talle karistuse.

Kannatanute KS ja SR tsiviilhagid rahuldab täielikult. /allkirjastatud digitaalselt/ Urmas Reinola Pavel Gontšarov Orvi Tali 10