Obsah (14)

§ 637§ 62§ 442§ 444§ 5§ 230§ 231§ 367§ 173§ 162§ 174§ 138§ 144§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 07.06.2016.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number

) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud

§ 637

lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (

§ 62lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud AS XXXX (hageja) esitas 29.12.2015 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XXXX(kostja) vastu 434,11 euro nõudes. Kohus koostas 06.01.2016 makseettepaneku, milles tegi võlgnikule ettepaneku tasuda avaldajale põhinõude 257,18 eurot, viivise summas 176,93 eurot, riigilõivu 45 eurot ning menetluskulu 20 eurot. XXXX esitas vastuväite makseettepanekule. Vastuväite kohaselt tunnustas XXXX nõuet osaliselt summas 120 eurot. 10.03.2016 Harju Maakohtule esitatud hagiavalduse ning 31.03.2016 esitatud täpsustuse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 18.07.2013 tüüptingimustega liitumislepingu nr. XXXX. Lepinguga liitus kostja XXXX paketi teenustega (internet, kaabel tv ja telefon) aadressil XXXX. Pooled sõlmisid 18.07.2013 seadme kasutamise lepingu, millega kostja rentis hagejalt teenuse kasutamiseks vajaminevad seadmed. Vastavalt kostja ja hageja vahel 18.07.2013 sõlmitud lepingutele esitati kostjale igakuiselt arveid, mis kostja on jätnud õigeaegselt tasumata. Hagiavalduse aluseks on järgmised kostja poolt tasumata arved: - 01.03.2014 esitatud arve nr 21326928 summas 27,10 eurot; - 01.04.2014 esitatud arve nr 21431857 summas 23,74 eurot; - 01.05.2014 esitatud arve nr 21536465 summas -17,41 eurot; - 01.06.2014 esitatud arve nr 21640526 summas 0,00 eurot; - 01.07.2014 esitatud arve nr 21743862 summas 223,75 eurot. Kokku on kostjale esitatud arveid summas 257,18 eurot. 2 Kuna Harju Maakohus on kostjalt 26.02.2016 kohtumäärusega välja mõistnud hageja kasuks põhinõude summas 120 eurot, siis on hageja hagiavalduse esitamisel nimetatud summa mahaarvestanud ning kostja põhivõlgnevuseks hageja ees on 137,18 eurot. Hageja loeb kohtu poolt 26.02.2016 väljamõistetud summa 120 eurot arve nr 21326928 summas 27,10 eurot, arve nr 21431857 summas 23,74 eurot, arve nr 21536465 summas -17,41 eurot, arve nr 21640526 summas 0 eurot ja arve nr 21743862 summas 86,57 eurot katteks. Kostja põhivõlgnevus summas 137,48 eurot koosneb (arve nr 21743862): - kampaania reeglite rikkumine (lastekanalite eest) 8,03 eurot (täissumma 12,79 eurot); - kampaania reeglite rikkumine (spordikanalite eest) 9,34 eurot; - digi Sport kampaania reeglite rikkumine (muusikakanalite eest) 9,34 eurot; - kampaaniareeglite rikkumine summas (renditasu 2,49 eurot x 12 kuud) 29,88 eurot; - mittetagastatud modemi väärtusega 19,11 eurot; - mittetagastatud digiseade (XXXX-XXXX) väärtusega 49 eurot; - mittetagastatud digikaart (XXXX) väärtusega 12,78 eurot. Hageja ütles kostjaga sõlmitud lepingud üles 08.04.2014 võlgnevuse tõttu. Tüüptingimuste punkti 12.

1. kohaselt kohustub klient hüvitama võlgnevuste sissenõudmisega seotud kulud, sealhulgas ka sidekulud, õigusabi ja inkassoteenuste kulud. AS XXXX teenuste kasutamise üldtingimuste punkti 5.13 järgi oli poolte vahel kokku lepitud viivise määraks 0,15% tasumata põhisummalt kalendripäevas. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid kokku summas 124,08 eurot. Kostja on tasunud Julianus Inkasso OÜ kohtuvälise menetluse raames 24,95 eurot 06.02.2015 ja 09.03.2015, seega kokku summas 49,90 eurot. Hageja on arvestanud nimetatud summa sissenõutavaks muutunud viiviste summas 124,08 eurot katteks. Seega on kostja sissenõutavaks muutunud viiviste võlgnevus hageja ees summas 74,18 eurot. Tuginedes eeltoodule palus hageja kostjalt välja mõista põhinõudena 137,18 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 74,18 eurot ning viivise põhinõudelt 0,15% päevas kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 63 eurot. Kostja vastus Kostja vaidles hagile vastu, väites, et maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväites kirjeldas ta asja nii nagu see oli ja maksab seda summat, mida ta reaalselt võlgneb. Menetluse käik Maksekäsu kiirmenetluses esitas kostja 18.01.2016 vastuväite, milles tunnustas nõuet osaliselt summas 120 eurot. Vastuväites märkis kostja, et hageja ei täitnud omapoolset kohustust kliendi ees. Kostja liitus teenusega
2. 2014 kevadel kolis kostja vanalt aadressilt uuele ja läks hageja esindusse, et leping ümber tõsta, mida nad ei teinud, sest uus korter, mille kostja sai, oli neile võlgu. Kostja tahtis peatada teenuse osutamist, mida nad ka väidetavalt tegid, aga tegelikult mitte. Seadmete tagasiviimisel nende tagasivõtmisest keelduti. 26.02.2016 määrusega koostas kohus XXXX poolt tunnustatud nõude osas, s.o põhinõue 120 eurot osas, maksekäsu. Kohtu põhjendused 3
3. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras 16.05.2016 määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Poolte seisukohad on välja selgitatud kirjalikus vormis ja pooled ei ole taotlenud ärakuulamist. 2. Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes

§ 442lg 7 ja § 444 lg 1.

Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel.

§ 444

lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. 3. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. 4.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-st 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
2. Vaidlust ei ole järgnevates asjaoludes ning kohus loeb need asjaolud

§ 231

lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks: - Hageja ja kostja sõlmisid 18.07.2013 tüüptingimustega liitumislepingu nr XXXX, millega kostja liitus XXXX paketi teenustega (internet, kaabel tv ja telefon) aadressil XXXX (tlk 30). - Hageja ja kostja sõlmisid 18.07.2013 seadme kasutamise lepingu, millega kostja rentis hagejalt teenuse kasutamiseks vajaminevad seadmed (tlk 31). - Hageja on kostjale esitanud 01.03.2014 arve nr 21326928 summas 27,10 eurot; 01.04.2014 arve nr 21431857 summas 23,74 eurot; 01.05.2014 arve nr 21536465 summas -17,41 eurot; 01.06.2014 arve nr 21640526 summas 0,00 eurot; 01.07.2014 arve nr 21743862 summas 223,75 eurot (tlk 32-36).

1. Kostja poolt maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväitest nähtuvalt ei ole kostja nõus tasuma teenuse eest, mida ta ei ole reaalselt kasutanud. 4 Tulenevalt poolte vahel sõlmitud lepingust kinnitas kostja oma allkirjaga, et on tutvunud liitumislepinguga ja selle lahutamatuks osaks olevate tüüptingimuste ja hinnakirjaga, tingimused on talle arusaadavad, ta nõustub nimetatud tingimustega ja kohustub neid täitma. Samuti on kostja kinnitanud, et liitumisel kampaaniaga on ta tutvunud kampaania tingimustega (tlk 30). AS XXXX tüüptingimuste p 5.3 kohaselt toimub maksete tasumine, kas ühekordse maksena ja/või iga jooksva kuu eest, arvel näidatud tähtajaks ning Teenusja/või üüritasu ning osamakse tasumise kohutus ei sõltu sellest, kas klient on Teenust ja/või Seadet reaalselt kasutanud või ei (tlk 44). Lepingu sõlmimisega kohustus kostja seega talle osutatud teenuste eest tasuma õigeaegselt ning vastavalt esitatud arvetele. Kohtu hinnangul ei oma tähtsust asjaolu, et kostja mingil perioodil reaalselt teenust ei kasutanud, vaid tähtsust omab asjaolu, et kostja oli teenusega liitunud (vt ka AS XXXX tüüptingimuste p 5.3). Hageja on 31.03.2016 esitatud dokumendis kinnitanud, et hageja ütles kostjaga sõlmitud lepingud üles 08.04.2014 võlgnevuse tõttu. Kostja ei ole nimetatule vastuväiteid esitanud ega ka tõendanud, et leping oleks varem lõppenud. Samuti ei ole kostja esitanud tõendeid selle kohta, et kostja oleks pöördunud hageja poole teenuse peatamiseks või lepingu ümbertõstmiseks. Kostja sellekohased vastuväited maksekäsu kiirmenetluses on jäänud paljasõnalisteks. Samuti märgib kohus, et kostja valis endale liitumislepingu sõlmimisel kampaania raames paketi, millega kaasnes 12.kuuline tarbimiskohutus ja millele esimesed 6 kuud kehtis soodustus (tlk 30). Seadme kasutamise lepingu alusel sai kostja endale õiguse digiTV vaatamiseks kasutada digiseadmeid 12.kuuks (tlk 31). Kostjaga sõlmitud lepingud öeldi üles enne tarbimiskohustuse lõppu. Teenuspaketi tingimuste kohaselt , kui klient ei täida õigeaegselt lepingus ja selle lisades endale võetud kohustusi hageja ees, siis kampaania kehtivus lõpeb ning klient maksab paketi täishinna ja kampaania raames saadud teenuse maksumuse vahe teenuse kasutamise perioodi eest ning samuti maksab tasuta saadud kasutusele seadmete eest trahvi aastase seadmete renditasu ulatuses vastavalt kehtivale hinnakirjale (tingimuste p 3.3, p 3.9, p 4.2; tlk 37) Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja põhinõue summas 137,18 eurot on põhjendatud ja tõendatud. Hageja on osutanud kostjale teenust, esitanud lepingu kohaselt kostjale arveid, kuid kostja on jätnud teenuse eest tasumata. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid nõutava põhivõla suuruse arvestuse osas ega väitnud, et esitatud arved oleksid tasutud, seega mõistab kohus nimetatud summa kostjalt välja.
2. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka viivise. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja palub kohaldada lepingujärgset viivisemäära. Hageja teenuste kasutamise üldtingimuste punkti 5.13 järgi oli poolte vahel kokkulepitud viivise määraks 0,15% tasumata põhisummalt kalendripäevas. Kokku moodustab 5 viivisvõlgnevus seisuga 10.03.2016.a. 74,18 eurot. Kohtu hinnangul on viivisenõue põhjendatud. Kostja ei ole võlgnevust hageja ees õigeaegselt likvideerinud, seega on kostja tasumisega viivituses. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid viivise suuruse osas. Seega tuleb kostjalt välja mõista viivis 74,18 eurot.

§ 367

järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis alates 11.03.2016.a kuni põhinõude kohase täitmiseni, kuid hageja taotlusel mitte rohkem kui 63 eurot. 9. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 137,18 eurot, viivis 74,18 eurot ning edasiulatuv viivis 0,15% päevas põhinõudelt alates 11.03.2016 kuni põhinõude kohase täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 63 eurot. Menetluskulud 10.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus rahuldab hagi, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. 11.

§ 174

lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on

§ 138

lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 75 eurot ja õigusabikulud 198,13 eurot (s.h käibemaks 33,02 eurot) (tl 28). Riigilõivu tasumine nähtub kohtutoimikust (tl 2 ja tl 54). Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele. Õigusabikulude osas märgib kohus järgmist.

§ 174

lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja ei ole kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Samuti nähtub äriregistrist, et hagejal on kehtiv käibemaksukohustuslase number. Seega tuleb õigusabikulud kostjalt välja mõista ilma käibemaksuta. Kohus on seisukohal, et hageja õigusabikulud 165,11 euro ulatuses on põhjendatud. 6 10.03.2016 esitas hageja kohtule hagiavalduse koos lisadega (tl-d 24-54, hagi sisuline osa on kokku 4 lehekülge, hagi lisad, tõendid kokku 27 lehekülge). Hagi koostamiseks on vajalik analüüsida tõendeid ja koostada hagiavaldus. 165,11 euro suurune õigusabikulu on kohtu hinnangul osutatud teenusele mõistlik. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud kokku summas 240,11 eurot (so 75 + 165,11). 12.

§ 177

lg 4 alusel kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse kohtule hagiavalduses esitanud. Seetõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (240,11 eurolt) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) Liisi Vernik kohtunik 7