← Eesti

2-13-61894/84

Obsah (14)§ 429§ 428§ 168§ 174§ 177§ 477§ 175§ 433§ 178§ 410§ 413§ 5§ 436§ 162

KOHTUOTSUS E E S TI V A B A R I I G I NI M E L Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Mati Maksing Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 14. juuni 2016. a, Tallinn, kohtu kantsel

) § 429 lg 1 alusel vastu võtta ning tsiviilasja menetlus kostja III vastu esitatud hagis lõpetada.

§ 429

lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Ka

§ 428lg 1 p 3 kohaselt on hagist loobumine menetluse lõpetamise alus.

11. Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, siis kannab ta

§ 168

lg 4 kohaselt kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Käesolevas asjas ei ole kostja III hageja nõuet rahuldanud. Seega jäävad kostja III menetluskulud hageja kanda.

§ 174

lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 177

lg 1 p 1 kohaselt võib kohus määrata menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 8 näeb ette, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades

5. jaos sätestatud erisusi.

§ 477

lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt

§ 175

lg-le 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus leiab, et menetluskulude nimekiri on kooskõlas tsiviilasja käiguga. Siiski ei ole kostja III esindaja ajakulu tema kvalifikatsiooni ja vaidluse keerukust arvestades kõigis positsioonides põhjendatud. Kostja III esindaja tasumäär on 180 eurot tunnis koos käibemaksuga (150 eurot käibemaksuta). Riigikohtu senises praktikas on peetud mõistlikuks advokaadist esindaja tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt

  1. oktoobri
  2. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13;
  3. oktoobri
  4. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13;
  5. novembri
  6. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13 ja
  7. detsembri
  8. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-13). Riigikohus on hilisemas lahendis pidanud põhjendatuks tasuks ka 147,49 eurot koos käibemaksuga (vt
  9. märtsi
  10. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-21-182-15 p 14). Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (Riigikohtu
  11. veebruari
  12. aasta määrus tsiviilasjas nr 32-1-115-14, p 14 teine lõik). Käesolevas asjas ei ole kostja III esindaja nimetatud tasumäär põhjendatud. Kohtu hinnangul ei vasta see asja sisule ja keerukusele. Samuti arvestab kohus, 4

(8)2-13-61894 et kostja III lepinguline esindaja ei ole advokaat. Tuginedes kostja III esitatud dokumenditele leiab kohus, et põhjendatud ja vajalik tasumäär on 60 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks 20% summas 12 eurot, st kokku 72 eurot.
  1. Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on poole kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja III kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Seega arvestab kohus hüvitatavate menetluskulude summa kindlaksmääramisel õigusabikulu summa koos käibemaksuga.
  2. Kohtu hinnang kostja III esindaja vajalikule ja põhjendatud ajakulule on järgmine: Nr Kuupäev Toiming ja ajakulu taotluses 1 09.01.16 2 03.02.16 kliendiga nõupidamine Hageja vastuväited 1:05 põhjendatud ja vajalik ajakulu on 30 min Kohtu seisukoht põhjendatud ja vajaliku ajakulu kohta kohus nõustub 0:30 hageja vastuväidetega 0:40 kõigis kostja III kuluna nimetatud positsioonides ja peab tervikuna põhjendatuks esindaja ajakulu 1 t ja 25 min vastavalt tabelis toodud jaotusele hagi 3:45 kostja III esindaja on materjalidega samas asjas varasemalt tutvumine, esindanud teisi kostjad vastuse ja vastus hagile vastab koostamine hagile suures osas sõna-sõnalt varasematele kostja hagivastustele, seega põhjendatud ajakulu dokumentidega tutvumiseks asja uuel läbivaatamisel on 30 min ja hagi vastuse koostamise ajakulu on 10 min 3 04.02.16 menetluse 0:15 arvestades määruse sisu 0:05 uuendamise ja mahtu on määrusega põhjendatud ajakulu tutvumine 5 min 4 30.06.16 kohtuistungiks 0:20 arvestades, et hageja 0:10 ettevalmistamine loobus enne istungit hagist kostja III vastu, siis on põhjendatud üksnes see ajakulu, mis kulus hagist loobumise tutvumisele - 10 min Kokku 5:25 Kokku 1:25 (tund:minut) (tund:minut) (tundides) 5,42 (tundides) 1,42 Kohus määrab kostja III vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks eelneva põhjal 102,24 eurot (lepingulise esindaja tasu 1,42 tunni eest tasumääraga 72 eurot tunnis). Rahuldamata jääb kostja taotlus 872,76 euro saamiseks õigusabikulude osas ( = 975 – 102,24). Kohus leiab, et selles ulatuses kulude hüvitamine on asja sisu ja menetluslikku käiku arvestades põhjendatud. 14.

§ 433

lg 1 alusel võib esitada loobumise vastuvõtmisele määruskaebuse hageja ja kostja III.

§ 178lg-d 1, 2 ja 4 näevad ette, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks 5

(8)2-13-61894 määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Tulenevalt sellest saab menetluskulude jaotusele esitada määruskaebuse vaid kostja III. II 15. Kohus leiab, et kostja II suhtes tagaseljaotsuse tegemise menetluslikud eeldused on täidetud, aga hagi kostja II vastu tuleb jätta rahuldamata selle õigusliku põhjendamatuse tõttu. Kõnealuse nõude menetluskulud jäävad hageja kanda. 16.

§ 410

näeb ette, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile, sh eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. Kostja II istungile ei ilmunud ja hageja taotles istungil kostja II osas tagaseljaotsuse tegemist. Kohus sedastab, et hageja taotluse rahuldamise peamine menetluslik eeldus ehk kostja II istungilt puudumine on täidetud, sest kostja II on kohtukutse kätte saanud, aga ei ole nõustunud kirjaliku menetlusega ega asja läbivaatamisega ilma temata. Hageja avaldas istungil, et tema esimese alternatiivina esitatud nõue on mõista võlgnevus välja solidaarselt ja teise eelistusena osavõlgnevusena. Seetõttu kontrollib kohus täiendavalt, kas menetluslikus mõttes tagaseljaotsuse tegemine on lubatav. Olukorras, kus hageja on esitanud nõudeid üksteist välistavatel alustel, võib olla otstarbekam ning hageja huve rohkem arvestav jätta tagaseljaotsus tegemata ning lahendada asi sisuliselt (vt Riigikohtu 16. aprilli 2014. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-6-14 p 14). Riigikohus leidis hilisemas lahendis, et tagaseljaotsuse võib kohus teha alternatiivsete nõuete korral, juhul kui need nõuded ei ole üksteist välistavad (17. detsembri 2014. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1129-14 p 16). Käesoleval juhul ei ole hageja alternatiivsed nõuded teineteist sel viisil välistavad, et neis ei saaks teha tagaseljaotsust. Seega saab kohus kontrollida hageja nõudeid tagaseljaotsuse tegemisel. Siiski ei tulene eelnevast, et kohus peaks hagi kostja II vastu rahuldama. Nimelt sätestab

§ 413

lg 1, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Käesoleval juhul tähendab kostja II vastamata jätmine ja istungilt puudumine menetluslikult eelkõige seda, et kohus saab lugeda hageja esitatud faktilised väited kostja II poolt omaksvõetuks. Tagaseljaotsuse tegemise menetluslikus olukorras tuleb aga kontrollida, kas need asjaolud võimaldavad esitatud hagi õiguslikku rahuldamist. 17.

§ 5

lg 1 näeb ette, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltevahelise õigussuhte kvalifitseerimine on

§ 436lg 7 ja § 438 lg 1 järgi kohtu ülesanne.

Kohus ei ole asja lahendamisel seotud poolte esitatud õiguslike väidetega, vaid kohaldab seadust ise. Kvalifitseerimisel on kohus seotud nende hagi aluseks olevate asjaoludega, millele pool on viidanud (vt nt Riigikohtu

  1. septembri
  2. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-08, p 11). Hageja tõi hagi alusena esile otsuse p-des 5 ja 6 märgitud asjaolud, millest kohus saab eespool p 16 neljanda lõigu järgi lähtuda nõuete lahendamisel. Sisuliselt väidab hageja, et elamu 6

(8)2-13-61894 haldajana tegi ta
  1. aprillist 1997 kuni
  2. detsembrini 2010 kulutusi suuremas summas, kui need kajastusid korteriomanikele esitatud arvetel. Need asjaolud võimaldavad nõuete lahendamist kas lepingulise või lepinguvälise nõudena. Kuigi hageja on avaldanud, et ta ei soovi tugineda lepingulist vastutust reguleerivatele normidele, siis ei ole hageja seisukoht õiguse kohaldamise osas kohtule siduv.
  3. Ajaliselt saab hageja nõudele kohaldada erinevaid õigusnorme. Enne
  4. aasta
  5. juulit reguleeris korteriomandi valitsemisel tehtud kulutuste kandmise kohustust toonase korteriomandiseaduse § 10 lg 3, mis nägi ette, et (elamu) mõtteliste osade majandamise kulutused kannavad korteriomanikud võrdeliselt neile kuuluvate mõtteliste osade suurusega, aga korteriomanik ei vastuta kulutuste eest, mis ületavad mõtteliste osade korrapärase korrashoiu ning remondi vajadused ja millega ta ei ole nõustunud. Alates
  6. juulist 2001 tuleneb sama põhimõte kehtiva korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg-test 1–
  7. Lisaks näeb KOS ette, milliste reeglite järgi toimub korteriomandite valitsemine kolmanda isiku poolt, eelkõige säilitab valitseja korteriomanike vara muust varast eraldi (§ 21 lg 4 esimene lause) ning koostab iga-aastase majanduskava, mis mh kajastab kaasomandi eseme korrashoiuks remondifondi tehtavate maksete suurust (§ 22 lg 1 p 4 ja lg 3). Üldnormidena reguleerisid poolte võlasuhet enne
  8. juulit 2002 Eesti NSV Tsiviilkoodeksi (TsK) sätted ja sellest kuupäevast alates VÕS. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 järgi saab hageja nõude alus olla VÕS normistikus, sest hageja ei väida nõude tekkimist enne
  9. juulit
  11. Kohus leiab, et hageja ei saa nn endise valitseja rollis nõuda korteriomanikult sellise remondifondi summa tasumist, mida hageja ei ole kajastanud igakuistel arvetel ega muul viisil teinud korteriomanikule selgelt arusaadavaks enne elamu majandamise ühistule üleandmist. Eelkõige ei ole korteriomanikul kohustust kanda selliseid kulutusi, mida korteriomanikud ei ole elamu valitsemise kuluna otsustanud või heaks kiitnud. Hageja ei ole toonud esile asjaolusid, mis võimaldaks järeldada elamu korteriomanike tahet teha elamule kulutusi suuremas summas, kui need rahalised vahendid, mis elanikud andsid hageja käsutusse ja mida tuli hagejal hoida oma muust varast eraldi.
  12. Lepingulisel alusel rahalise nõude rahuldamine eeldab, et kostjal oleks kas poolte kokkuleppest tulenev kohustus maksta hagejale teatav rahasumma (varem TsK § 224, kehtiva õiguse järgi VÕS § 108 lg 1) või oleks ta lepingu rikkumisega põhjustanud hagejale kahju (TsK § 222 lg 1, VÕS § 115 lg 1). Hageja ei väida, et ta oleks kostjaga II sõlminud lepingu, mis kohustanuks kostjat II enamaks kui esitatud arvetel märgitud rahasumma tasumiseks. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, milles seisneb kostja II lepingurikkumine ja hageja kahju olukorras, kus hageja ei heida kostjale II ette igakuiste arvete tasumata jätmist. Hageja esile toodud asjaoludel ei ole võimalik nõuda raha kostjalt II ka muudel lepingulistel alustel ega kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitisena. Sarnaselt on Tallinna Ringkonnakohus samas asjas tehtud otsuse p-s 30 leidnud, et hageja ei toonud esile lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid.
  13. Samuti ei saa hagi rahuldada käsundita asjaajamise sätete alusel. VÕS § 1018 lg 1 p-d 1-3 sätestavad, et kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal sama seaduse §-des 1019–1023 sätestatud õigused ja kohustused, kui soodustatu kiidab asjaajamise heaks, asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või 7
(8)2-13-61894 eeldatavale tahtele või asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigeaegselt täitmata soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või on asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes huvides oluline. Hageja ei ole hagi alusena tuginenud, et kostja II on andnud oma heakskiidu hageja poolt tehtud kulutustele või, et asjaajamisele asumine vastas kostja II huvile või tahtele. Samuti ei nähtu hagi alusest, et asjaajamisele asumata jätmise korral oleks jäänud õigeaegselt täitmata kostja II seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või on asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes huvides oluline.
  1. Lõpuks kontrollib kohus hagi rahuldamise võimalust alusetu rikastumise normide järgi. VÕS § 1028 lg 1 ja lg 2 p-d 1–3 näevad ette, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Üleandja ei või saajalt saadut tagasi nõuda, kui üleandmisega täideti mittetäielik kohustus, õigus nõuda kohustuse täitmist oli üleandmise hetkeks aegunud, tühise tehingu täitmisena saadu tagasinõudmine oleks vastuolus tehingu tühisust ettenägeva sättega või sellise sätte eesmärgiga. Kirjeldutud alusel ei ole hagi samuti võimalik rahuldada. VÕS § 1028 mõtte kohaselt kuuluvad selle sätte alla juhtumid, kui kohustus langeb ära tagasiulatuvalt. Hageja esitatud asjaoludest nähtub, et ta osutas ja vahendas korteriomanikele elamu haldus- ja hooldusteenust, sh teostas remonditöid. Hageja ei ole tuginenud asjaolule, et tema kohustus on ära langenud tagasiulatuvalt. Kuna hageja ei ole alusetu rikastumisest tuleneva saadu tagasiandmise nõude aluseks olevaid asjaolusid esile toonud, ei kuulu hagi ka alusetu rikastumise sätete alusel rahuldamisele.
  2. Kuivõrd hageja ei ole hagi aluseks toonud esile selliseid asjaolusid, mis annaksid aluse hageja nõude rahuldamiseks kostja II osas, siis tuleb jätta hagi rahuldamata. 24.

§ 162lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus jätab kostja II osas hagi rahuldamata, siis jäävad vastavad menetluskulud hageja kanda. Kostja II menetluses ei osalenud, seega määrab kohus kindlaks, et kostjale II hüvitatavad menetluskulud puuduvad. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing kohtunik 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.