Obsah (12)

§ 142§ 187§ 3111§ 407§ 367§ 468§ 163§ 174§ 138§ 139§ 144§ 175

Tsiviilasi nr 2-16-105334 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasja hind Hagi ese Pooled ja nende es

§ 142lg 2).

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (

§ 187lg 6).

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED

1. Osaühing Aktiva Finants esitas Tartu Maakohtule hagi A. O. vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 4finance OÜ ja kostja 22.10.2014 laenulepingu nr 9990625003, mille kohaselt anti kostjale üle laenusumma 500 eurot. Laenulepinguga kohaldatav intressimäär aastas on 608,33% aastas tulenevalt laenulepingu punktist 2 ja üldtingimuste punkti 1.2 alusel. Kostja kohustus tasuma intressi laenusumma tagastamisel summas 25,00 eurot. Kostja ei ole laenusummat 500,00 eurot ja intresse 25,00 eurot vastavalt kokkulepitud laenulepingu tagastamise tähtpäevale (laenulepingu punkt 2) tasunud. Tulenevalt laenulepingu punktist 2 ja üldtingimuste punktist 8.3 kohustub kostja tasuma tähtajaks tasumata tagasimakselt viivist vastavalt lepingujärgsele viivisemäärale 0,166% kalendripäevas iga tasumisega viivitatud päeva eest tasumata põhisummast. Hageja on arvestanud kokku viiviseid summas 462,31 eurot. 4finance OÜ loovutas 30.07.2015 kostja vastase nõude Osaühingule Aktiva Finants koos õigusega nõuda intressi, viivist ja muid kõrvalnõudeid. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 500,00 eurot, intress summas 25,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised summas 462,31 eurot, samuti viivised alates 06.05.2016 kuni põhinõude summas 500,00 täitmiseni lepingujärgse viivisemääraga 0,166% tasumata põhivõla summalt.
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 444 lõike 3 alusel märgib kohus käesolevas otsuses osaliselt põhjendava osa. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kättetoimetatud kostjale 09.06.2016

§ 3111lg 1, 3 kohaselt.

Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel 2 hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud.

1. Riigikohus on 30.10.
2. a otsuse nr 3-2-1-106-13 p-s 24 korranud, et kohus peab omal algatusel arvestama lisaks tüüptingimuste tühisuse arvestamisele ka muude tehingu tühisuse alustega. Käesolevas asjas leiab kohus, et pooltevaheline leping ei vasta headele kommetele. Riigikohus on 12.11.
3. a määruse nr 3-2-1-108-14 p-s 19 märkinud, et kui krediidilepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust väljas erakordselt suures ulatuses, õigustab see tehingu heade kommete vastaseks lugemist ka krediidisaaja sundolukorda (TsÜS § 86 lg-d 2 ja 3) hindamata. Sel juhul on võimalik laenulepingu tühisus tuvastada TsÜS § 86 lg 1 alusel (vt Riigikohtu 05.03.
4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13, p 22). Vähemalt eelduslikult on sellise olukorraga tegemist siis, kui krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda. Käesolevas asjas on krediidi kulukuse määr 37747% aastas (tl 25). Eesti Panga veebilehe kohaselt oli eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr
5. a oktoobris 32,95%. Seega ületab lepingus ettenähtud krediidi kulukuse määr Eesti Panga avaldatud määra 1145,6 korda. Eelnevast lähtudes on pooltevaheline laenuleping heade kommetega vastuolus ja TsÜS § 86 lg 1 alusel tühine, mistõttu ei ole hagejal õigus nõuda lepingus sätestatud määras intressi ega viivist. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
6. jaanuari ja
7. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kuna pooltevaheline leping on tühine, saab hageja nõuda intressi seaduses sätestatud määras, s.o 0,15% aastas. Seadusjärgne intress laenutaotluses märgitud perioodi eest on 0,01 eurot. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuivõrd laenuleping on tühine, saab hageja nõuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Seadusjärgne viivis põhivõlgnevuselt 500 eurolt perioodi 26.10.2014-05.05.2016 eest on 61,48 eurot. Hageja on esitanud ka edasiulatuva viivise nõude

§ 367alusel lepingujärgses määras.

Kuivõrd kohus leidis, et viivist puudutav tingimus on tühine, mõistab kohus

§ 367järgse viivise välja seadusjärgses määras.

5. Neil asjaoludel kuulub hagi

§ 407

lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega osalisele rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 561,49 eurot, millest 500 eurot on põhivõlgnevus, 1 sent intress ning 61,48 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. Samuti tuleb kostjalt mõista välja alates 06.05.2016 kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Lähtudes kohtupraktikast ei tohi viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega 61,48 eurot ületada põhivõlgnevuse 500 euro suurust. 3

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUD 6.

§ 163

lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt, jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldab hagi 60% ulatuses, mistõttu on põhjendatud menetluskulud jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, kostja kanda jääb 60% hageja menetluskuludest ning hageja kanda 40% kostja menetluskuludest. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus

§-dest 163 lg 1, § 173 lg 1, 4.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista riigilõiv summas 175 eurot ning õigusabikulud summas 198,13 eurot. Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid.

§ 138

lg-test 1, 2 ning

§ 139

lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 175 eurot. Kohtuväline kulu on

§ 144

p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Arvestades, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja poolte vahel ei olnud vaidlust, asi lahendatakse tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 60 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega 235 eurot. Kostjal asja materjalidest nähtuvalt menetluskulusid tekkinud ei ole. Seega tuleb kostjalt välja mõista menetluskulud summas (235 x 60%) 141 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kusjuures kohtupraktika kohaselt viivisenõue ei või ületada menetluskulu (141 eurot) nõuet. /allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik 4