Obsah (6)

§ 121§ 141§ 64§ 68§ 761§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 5. oktoober 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-9703 Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk Kohtukoosseis Vai

§ 121

järgi 2 kuu vangistusega ning

§ 141

lg 2 p-de 1, 6 järgi 6 aasta vangistusega.

§ 64lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõisteti liitkaristuseks 6 aastat vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust 1/3 võrra ja karistuseks loeti 4 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel loeti karistusest kantuks 1 päev eelvangistust ning kandmisele kuulus karistus 3 aastat 11 kuud 29 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algus 21.07.2014 ja lõpp 20.07.

2. Viru Maakohtu 16.09.2016 määrusega jäeti S.K. vabastamata. vangistusest tingimisi ennetähtaega 2.
3. Kuigi S.K. kannab karistust mh I astme tahtliku kuriteo eest, siis on välistatud tema suhtes

§ 761

lg 2 kohustusliku vabastamise kohaldamine.

§ 761

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane, esimese astme tahtliku kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Eelnimetatud eeldustel ning tingimustel isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine on kohtu kaalutlusotsustus. 2.

1. S.K. i käitumine vanglas ei ole olnud seaduskuulekas ja isikul on 26 kehtivat distsiplinaarkaristust. Maakohus oli seisukohal, et kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. Oluline on ka märkida, et käesoleval ajal kohaldab vangla S.K. i suhtes isiku käitumise pärast täiendavaid julgeolekumeetmeid. 2.
2. Tegemist on kinnipeetava esimese kriminaalkaristusega, väärteokorras on teda karistatud 5-l korral. Seega ei ole õigusrikkumiste toimepanemine olnud juhuslik. Soodusteguriks on psüühika- ja käitumishäired, grupi mõju ja sõltuvusainete tarvitamine. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav asuks vabanemisjärgselt elama MTÜ Aktiviseerimiskeskuse Jõhvi majutusüksusesse, kus talle võidakse võimaldada Jõhvi Sotsiaalmajas oma tuba. Institutsioon on Jõhvis alles alustamas oma tegevust. Maakohtu hinnangul ei ole see aga samastatav kindla elukoha olemasoluga, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Nooremate laste turvalisuse huvides ei võimalda kinnipeetava ema S.K. ile elukohta enda juures. Enne vangistust elas S.K. EELK Peetri Kiriku Sotsiaalkeskuses, kuid ka sinna ei ole tal võimalik uuesti tagasi elama asuda, kuna tal olid seal käitumisprobleemid ja seal kardetakse teiste laste ohutuse ja turvalisuse pärast. Oluline on ka see, et ema sõnul on S.K. viimasel ajal suhelnud temaga ebaviisakalt ja ülbelt, samas on ta valmis poega oma võimaluste piires rahaliselt toetama tingimusel, et S.K. ei ela tema juures. 2.
3. Positiivne on asjaolu, et kinnipeetav on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening õigusrikkujatele“, „Sotsiaalsete oskuste treening“, isik lõpetas individuaalõppes
4. klassi, osales vestlustel kriminaalhooldusametnikuga sõltuvusainete tarvitamise, perekonnaväärtuste (kaardistati probleemid) teemadel ning on olnud hõivatud vanglas majandustöödel, kusjuures töökohustustesse suhtus kohusetundlikult. 2.
5. Kinnipeetaval puudub vabanedes töökoht. Isikul on ka vähene haridus (8 klassi) ja puudub eriala. Samuti puudub S.K. il töökogemus ja -harjumus, seega on tema konkurentsivõime tööturul problemaatiline. Vangla hinnangul on isik motiveeritud omandama põhihariduse ja abikoka eriala. Vabanemisel on tal võimalik jätkata õpinguid Kohtla-Järve Täiskasvanute Gümnaasiumis. 2.
6. S.K. il on probleeme alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega, isik mõistab ainult osaliselt, millised on sõltuvusainete tarvitamise tagajärjed ja mõju ning pisendab probleemide tõsidust. Eeltoodu on maakohtu hinnangul uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriteks. Ka on tal diagnoositud psüühika- ja käitumishäired ning vanglas saab ta regulaarset psühhiaatrilist ravi, mis ei pruugi jätkuda isiku vabaduses viibides (isik ei pruugi jätkata ravimite võtmist olukorras, kus keegi teda selles osas ei kontrolli). Suurem osa kinnipeetava sõprus- ja suhtlusringkonnast 2 on probleemse käitumisega ning tähelepanu saamiseks on S.K. kergesti mõjutatav. Ka otsib kinnipeetav pidevalt teravaid elamusi. Vangla iseloomustuse kohaselt võib S.K. tähelepanu saamise eesmärgil ohustada abituid inimesi, endast väiksemaid ja nõrgemaid. Ta ei tunnista oma probleeme ja tal puuduvad adekvaatsed probleemide lahendamise oskused. Kinnipeetavale on iseloomulik impulsiivne käitumine, ta on pidevalt rahutu ja tal on raskusi järjepidevuse säilitamisega. Määruskaebus
7. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes palub kaaluda maakohtu määruse muutmist ja S.K. i vabastamist määruskaebuses toodud motiividel. Kaitsja nõustub, et S.K. i minevik on olnud kuritegelik, kuid süüdimõistetu on oma süüd tunnistanud ning kahetsenud. Ta on vanglas püüdnud igapäevaselt teha kõik selleks, et muutuda ja näidata seda ka ühiskonnale. Maakohus ei ole lahendit tehes piisavalt arvesse võtnud S.K. i isikut, tema käitumist karistuse kandmise ajal, elutingimusi ja võimalusi vabanemisel. Liigselt on keskendutud süüdimõistetu varasemale elukäigule. Kantud karistus on oma eesmärgi täitnud. Vajalik oleks vabastada S.K. riigipoolse järelevalve alla. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
8. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et S.K. i vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ning lisab omalt poolt vastuseks määruskaebusele järgnevat.
9. Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu kaitsja määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja süüdimõistetu ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks, sest määruskaebuses ei ole välja toodud uusi asjaolusid, millele maakohus ei oleks tähelepanu pööranud või mis omaks olulist kaalu maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale asumiseks. Maakohus analüüsis põhjalikult nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid ning kuna ringkonnakohus nõustub selle analüüsiga, siis ei pea kohtukolleegium vajalikuks seda üle korrata. Vastuseks süüdimõistetu määruskaebusele peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et määruskaebuses toodud väide, et maakohus ei ole piisava põhjalikkusega analüüsinud kõiki asjaolusid kogumis, on alusetu. Kuidagi ei saa nõustuda ka kaitsja seisukohaga, et maakohus ei võtnud lahendi tegemisel arvesse süüdimõistetu isikut, tema käitumist karistuse kandmise ajal, elutingimusi ja võimalusi vabanemisel. Süüdimõistetu käitumine vangistuse jooksul peegeldab selgelt, et S.K. ei ole võimeline alluma reeglitele. Määruse tegemise aja seisuga on süüdimõistetul 16 kehtivat distsiplinaarkaristust ning tema suhtes on kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid. Süüdimõistetu ei suuda oma käitumist viia kooskõlla kehtivate normidega. Ka ei esine süüdimõistetu suhtes kogumis asjaolusid, mis räägiksid tema ennetähtaegse vabastamise kasuks.

§ 76lg 4 asjaolusid tuleb hinnata kogumis ja need on iga isiku puhul individuaalsed.

Kõik

§ 76

lg 4 sätestatud asjaolud ei ole ühe kaaluga ning juhul, kui positiivseid asjaolusid esineb arvuliselt isegi rohkem, ei ole automaatselt tagatud kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabanemine. Lisaks peab ringkonnakohus vajalikuks ka märkida, et lisaks karistuse individuaalsele õigustusele tuleb silmas pidada selle sotsiaalpoliitilist eesmärki, mis lähtub asjaolust, et riik peab vastutama selle eest, et rahuldada ühiskonna arusaamu õiglusest. Käesoleval juhul riivaks S.K. i ennetähtaegne vabastamine oluliselt ühiskonna õiglustunnet.

1. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks, milles taotleb tasu summas 72 eurot, sh käibemaks 12 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus selles ulatuses ei ole põhjendatud ning kuulub rahuldamisele üksnes osaliselt, kuna 3 määruskaebus kordab üle suures osas maakohtu määruses väljatoodud asjaolud. Põhjendatud on rahuldada taotlus 2 pooltunni ulatuses, s.o 48 eurot, sh käibemaks 8 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel tuleb S.K. il hüvitada M. Reinsalu kaitsjatasu 48 eurot.
2. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu
3. septembri 2016 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Mati Kartau 4 /allkiri/ Maarika Kuusk