Obsah (8)

§ 330§ 331§ 657§ 654§ 171§ 175§ 190§ 179

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Reet Allikvere, Gaida Kivinurm, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 27. aprill 2016, Tallinn Tsiviilasja number 2-14-536

§ 330lg-ga 1 pärast kirjalikku menetlusse üleminemist taotluste esitamise tähtaega.

Maakohus andis küll tähtaja kuni 13.10.2015 lõplike avalduste ja seisukohtade esitamiseks, kuid märkis, et uued taotlused, avaldused või täiendavad seisukohad, mis võivad põhjustada asja lahendamise venimise, on kohtul õigus jätta tähelepanuta. Kostja esitas 13.10.2015 kohtule selgitused, taotlused ja tõendid, kuid kohus jättis need ebaõigesti arvesse võtmata ja jättis samas kostja seisukohtadega tõendamatuse tõttu arvestamata. Seejuures jättis kohus arvesse võtmata ka varem esitatud asjaolusid selgitavad väited. 21. Kostja viitas oma 13.10.2015 menetlusdokumendis, et kokkulepe võib olla tühine TsÜS § 86 lg 3 alusel ja palus kostja vande all üle kuulata, et teha kindlaks, kuidas ta sai tehingust aru, kuidas ja kellega tegelikult arutelu ja kokkuleppe sõlmimine käis ning milles kokkulepe seisnes. 22.

§ 331

lg 1 mõtte kohaselt ei ole hilinenult esitatud tõendi vastuvõtmine muutunud olukorras takistatud, vaid pigem lubatud ja seda eriti siis, kui otsus võidakse teha tõendi esitamist taotleva poole kahjuks tõendamatuse tõttu (3-2-1-137-07). Maakohus ei teinud kohtuistungil selgeks, et kui pooled nõustuvad kirjaliku menetlusega, siis ei saa rohkem ühtegi dokumenti esitada vaid ainult viidata juba toimikus olemasolevatele (3-2-1-40-14). Kostja oli seega viidud kohtu 06.10.2015 kirjast eksitusse. Vastus apellatsioonkaebusele 23. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht 4 24. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta

§ 657lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

25. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Maakohus ei rikkunud apellatsioonkaebuses viidatud menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Kohus on oma seisukohti piisavalt põhjendanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja

§ 654lg 6 alusel neid ei korda.

Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

1. Maakohus ei pidanud lähtuma otsuse tegemisel üksnes kostja väidetest, nagu kostja apellatsioonkaebuses leiab. Kuna pooltel oli vaidlus selle üle, kui suure rahalise kohustuse kostja hageja ees 14.11.2013 kokkuleppega võttis, pidi kohus VÕS § 29 alusel lepingut tõlgendama. Ringkonnakohtu hinnangul tõlgendas maakohus lepingut õigesti. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusetega, et kostja tunnistas vaidlusaluses kokkuleppes 21.11.2006 suulisest laenulepingust tulenevat 81 039,97 euro suurust laenukohustust hageja ees ja kokkuleppe eesmärgiks oli reguleerida vaid 35 000 euro suuruse laenuosa tagastamist kokkuleppes sätestatud tingimustel. Kostja võttis kokkuleppega endale kohustuse tasuda kogu 21.11.2006 laenulepingujärgne summa (s.o 81 039,97 eurot), kui ta viivitab kas või ühe 14.12.2013 kokkuleppe järgse osamakse tasumisega.
2. Selline tõlgendus on kooskõlas ka poolte käitumisega pärast kokkuleppe sõlmimist (VÕS § 29 lg 5 p 3). Hageja saatis kostjale 17.04.2014 võlanõude, milles ta märkis, et kostja ei ole täitnud lepingust tulenevate osamaksete tasumise kohustust, kogu laen muutus kokkuleppe p 2 alusel sissenõutavaks alates 02.04.2014 ja 17.04.2014 seisuga on kostjal täitmata rahaline kohustus põhisummas 80 239,97 eurot, mille hageja palus kostjal tasuda 10 päeva jooksul (I kd lk 19,20). Kostja kinnitas 06.08.2014 vastuses, et avaldus on talle selge ega vaja täiendavat põhjendust, kostja ei soovi hoiduda kõrvale lepingust tulenevate kohustuste täitmisest, kuid tal on ajutised materiaalsed raskused, mis on raskendanud võla tasumist (I kd lk 136, 137). Seega nähtub kostja vastusest selgelt, et ta tunnistas kogu 21.11.2006 suulisest laenulepingust tuleneva laenusumma tasumise kohustust. Lepingu tekst ja poolte käitumine ei võimalda teha kostja soovitud järeldust, nagu oleks pooled kokku leppinud üksnes 35 000 euro tagastamises.
3. Kogu laenusumma tagastamise nõudmine ühelt solidaarvõlgnikult ei ole ebamõistlik ega vastuolus hea usu põhimõttega, nagu kostja leiab. Samuti ei ole 14.11.2013 kokkulepe tühine TsÜS § 86 alusel, sest see ei ole vastuolus heade kommetega. Hagejalt saadud laenu tunnistamine ja kohustuse võtmine selle tagastamiseks ei tähenda seda, et vastastikuste kohustuste väärtus oleks heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, nagu kostja leiab. Kostja väidetav haigus kokkuleppe sõlmimise ajal ei ole iseenesest kokkuleppe tühisuse aluseks TsÜS § 86 lg 3 järgi, nagu kostja leiab.
4. Asja materjaliga ei ole kooskõlas kostja väide, nagu oleks maakohus piiranud seadusevastaselt tema võimalusi tõendite esitamiseks ja viinud kostja eksitusse. Maakohus määras 05.03.2015 määrusega eel/kohtuistungi aja 15.04.2015 kell 14.00 ja kohustas pooli esitama lõplikud taotlused ja seni esitamata tõendid hiljemalt 07.04.
5. Kohus märkis, et hilisemalt esitatud tõenditega tegeletakse üksnes siis, kui nende vastuvõtmine ei venita menetlust (I kd lk 169). Seega selgitas maakohus piisava põhjalikkusega, milliseks tähtajaks tuleb kõik avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited esitada ning millised tagajärjed on nende õigeaegse esitamata jätmise korral. Kostja esitas oma seisukohad, taotlused ja tõendid kohtu määratud tähtajaks 07.04.2015 (I kd lk 177). Kohus võttis kostja esitatud tõendid vastu ja lahendas taotluse kolmanda isiku kaasamiseks. Poolte nõusolekul lõppes 15.04.2015 istungimenetlus ja asja läbivaatamist jätkati kirjalikus menetluses (I kd lk 194). 5
6. Kohus andis pooltele 06.10.2015 kirjas tähtaja lõplike avalduste ja seisukohtade esitamiseks hiljemalt 13.10.
7. Kohus märkis, et pooled ei saa enam esitada uusi asjaolusid ega tõendeid, vaid üksnes õiguslikke seisukohti ja kui pooled esitavad uusi taotlusi, avaldusi või täiendavaid seisukohti, mis võivad põhjustada asja lahendamise venimise, on kohtul õigus jätta need tähelepanuta (II kd lk 139).
8. Kostjal oli

§ 330

lg 1 järgi õigus ja võimalus esitada taotlus enda vande all ülekuulamiseks ja arstitõendite vastuvõtmiseks istungimenetluses enne eelmenetluse lõppemist, s.o kohtu määratud tähtajaks 07.04.2015 või hiljemalt 15.04.2015 eel/kohtuistungil. Kuna kostja seda ei teinud, oli maakohtul õigus jätta kostja 13.10.2015 menetlusdokumendis esitatud väited ja taotlus ning sellele lisatud tõendid

§ 331lg 1 alusel menetlemata.

Kostja uute väidete, taotluse ja tõendite menetlemine oleks põhjustanud uue istungimenetluse läbiviimise, seega ka menetluse lahendamise viibimise. Kostja ei põhistanud, et tal oli hilinemiseks mõjuv põhjus. Kohus ei viinud kostjat 06.10.2015 kirjaga eksitusse. Kostja leiab ebaõigesti, et pärast istungimenetluse lõppemist tuli talle jätkuva kirjaliku menetluse tõttu anda uus tähtaeg avalduste, taotluste, tõendite ja vastuväidete esitamiseks. Menetluskulud 32. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad kaebuse menetlemise kulud

§ 171lg 1 alusel kostja kanda.

1. Hageja palus kostjalt välja mõista apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulude hüvitamiseks 800 eurot (käibemaksuta) esindaja 10 töötunni eest (apellatsioonkaebuse analüüs ja nõupidamine kliendiga 3 tundi, vastuse koostamine apellatsioonkaebusele 5 tundi, kohtuistungiks ettevalmistamine 1 tund ja kohtuistungil osalemine 1 tund). Esindaja töötunni hind on 80 eurot.
2. Ringkonnakohus leiab, et hageja taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja esindaja toimingud on vajalikud ja põhjendatud ning nende tegemisele kulunud aeg on mõistlik. Samuti on esindaja tunnihind 80 eurot (käibemaksuta) mõistliku suurusega. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks

§ 175

lg 1 alusel välja mõista põhjendatud ja vajalike õigusabikulude hüvitamiseks apellatsioonimenetluses 800 eurot. 35. Tallinn Ringkonnakohus rahuldas 05.01.2016 määrusega kostja menetlusabi taotluse ja vabastas ta apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 1200 euro tasumisest. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb kostjalt

§ 190

lg 4 alusel välja mõista riigilõiv 1200 eurot riigituludesse.

§ 179

lg 5 järgi peab kostja täitma riigilõivu tasumise kohustuse lahendi jõustumisest 15 päeva jooksul. Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tal tasuda viivist menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 179lg 9).

Reet Allikvere /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav /allkirjastatud digitaalselt/ 6