Obsah (10)

§ 142§ 187§ 322§ 407§ 367§ 468§ 174§ 138§ 139§ 162

Tsiviilasi nr 2-16-4701 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasja hind Hagi ese Pooled ja nende esin

§ 142lg 2).

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (

§ 187lg 6).

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED

1. Rävala Laenud OÜ esitas Tartu Maakohtule hagi Egle Luige ja Rõõmupallid OÜ vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt tuleneb nõue lepingust ja käendusest. Nõudest on täitmata lepingu tagatise müügist rahuldamata jäänud nõue. Hageja ja Rõõmupallid OÜ vahel on 05.09.2014.a. sõlmitud Laenuleping 004.0414.TA muudatus number
2. Hageja ja Kostja I vahel on 05.09.2014.a. sõlmitud Käendusleping. Kostja II jättis Lepingust tuleneva laenumaksete tasumise kohustuse täies ulatuses pahauskselt täitmata. Kostja II laenu võtmise eesmärgiks oli äritegevuseks võetud laen. Kostja II tegevusalaks oli Hagejale teadaolevalt mängutuba lastele. Mängutubasid oli Hagejale teadaolevalt Võru linnas avatud Kostja II nimele 2 tükki. Kostja oli teadlik täitmata kohustusest, kuna on sõlminud Lepingu omakäeliselt, ühtlasi on Kostjale teatavaks tehtud kõik Lepingust tulenevad õigused ja kohustused ning Lepingu mittetäitmisega seotud võimalikud sanktsioonid. Hageja püüdis korduvalt leida Kostjaga kontakti ja suunata teda täitemenetluse välisele nõude rahuldamisele. Hageja saatis Kostjale teatise Lepingu ülesütlemise kohta. Teade lepingu ülesütlemise kohta andis Kostjale võimaluse Hagejaga 14 kalendripäeva jooksul kokku leppida võlgnevuse tasumise tingimused. Kuna Kostja Hagejaga ei kontakteerunud, luges Hageja Lepingu üles öelduks alates 17.02.2015.a. Avaldus täitemenetluse alustamiseks saadeti kohtutäiturile ja 12.05.2015.a. kohtutäitur alustas tagatise sundmüüki. Hagejale kanti 29.12.2015.a. vara müügihinna arvelt 20.723,00 eurot. Hageja nõue vara müügist saadud vahendite arvelt vähenes, kuid seda ei rahuldatud Kostja poolt kogu ulatuses. Hageja nõue Kostjate (solidaarvõlgnikud) vastu seisuga 05.02.2016.a. on 8105,21 eurot, millest 4789,58 eurot põhivõlgnevus ja 3315,63 eurot sissenõutavaks muutunud viivis seisuga 05.02.
3. Samuti palub hageja kostjatelt välja mõista alates 06.02.2016 viivise 25% põhinõudelt aastas kuni nõude täieliku tasumiseni. 2
4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 444 lõike 3 alusel märgib kohus käesolevas otsuses osaliselt põhjendava osa. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjatele kätte toimetatud

§ 322lg 1 kohaselt 11.05.2016.

Kostjad, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostjad ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 145 lg-le 1 vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Lõike 2 järgi vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-8-13 p-s 12 selgitanud, et käenduslepingus märgitud piirsumma kaitseb käendajat üksnes tagatud võla suurenemise eest, mitte aga nt käendaja enda viivitusest tekkivate nõuete, eelkõige viivisenõude või menetluskulunõuete vastu, st need saab võlausaldaja käendaja vastu esitada ka piirsummat ületavas osas. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 1, 6, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui VÕS §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tulenevalt

§-st 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja taotleb välja mõista viivis 25% aastas alates 06.02.2016.

§ 367

sõnastusest tulenevalt võib taotleda viivise väljamõistmist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, seega alates hagiavalduse esitamisest. Vastuhagi on kohtule esitatud 02.03.2016, seega mõistab kohus

§-s 367 nimetatud viivise välja alates 02.03.

2. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostjate poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel 3 kuulub hagi

§ 407

lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista 8105,21 eurot, millest 4789,58 eurot on põhivõlgnevus ning sissenõutavaks muutunud viivis 3315,63 eurot. Samuti tuleb kostjatelt solidaarselt mõista välja alates 02.03.2016 kuni tagastamata põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni viivis 25% tagastamata põhivõlgnevuselt aastas. Lähtudes kohtupraktikast ei tohi viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega 3315,63 eurot ületada põhinõude 4789,58 euro suurust.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUD 4. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus

§-dest 162 lg 1, § 173 lg 1, 4.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista riigilõiv summas 550 eurot

§ 138

lgtest 1, 2 ning

§ 139

lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 550 eurot. Tulenevalt

§ 162lg-st 1 tuleb jätta menetluskulud summas 550 eurot kostjate kanda solidaarselt.

/allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik 4