Obsah (10)

§ 142§ 187§ 3111§ 413§ 422§ 235§ 468§ 162§ 174§ 138

Tsiviilasi nr 2-16-7545 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasja hind Tartu Maakohus Heiki Kolk 27.

§ 142lg 2).

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (

§ 187lg 6).

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

1. T. T. esitas Tartu Maakohtule hagiavalduse Dreamline Arvutikeskus OÜ vastu 949 euro nõudes. Hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt ostis hageja 24.04.2015 kostjalt interneti teel sülearvuti LenovoY50-70 ostuhinnaga 949 eurot. Hageja esitas 03.11.2015 lepingust taganemise avalduse, kuna ebaõnnestus ostetud arvuti parandamine. Samuti ebaõnnestus ka arvuti asendamine, asemele antud arvutil esinesid jätkuvalt defektid. Hageja soovib müügilepingu taganemisel arvuti tagastada ning kostjalt arvuti ostusumma 949 euro väljamõistmist.
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 444 lõike 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Kohtuistungile ei ole ilmunud kostjat, kellele on kohtuistungi toimumisest kohtukutsega teatatud, kusjuures kostjat on kohtukutses hoiatatud, et kui ta kohtuistungile ei ilmu, siis võib kohus teha kohaloleva poole nõudmisel tagaseljaotsuse kostja kahjuks. Kohtukutse on kostjale kättetoimetatud

§ 3111lg 3 sätestatud korras 18.08.2016 (tl 64).

Seega on kostja teadlik kohtuistungi toimumise ajast.

§ 413

lg 1 kohaselt, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. 3. Kostja saatis kohtule 29.08.2016 e-kirja, milles teatas, et tema esindaja ei saa tervislikel põhjustel 12.09.2016 toimuvale istungile ilmuda. Kohus selgitas 30.08.2016 kirjas kostjale kohtuistungilt puudumise õiguslikke aluseid ja märkis, et ainuüksi paljasõnaline väide haigusest ei ole kohtuistungilt puudumise mõjuvaks põhjuseks. Kostja täiendavaid andmeid väidetava haiguse kohta ei esitanud. 2

§ 422

lg 1 on mõjuvaks põhjuseks kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Selle sätte sõnastusest tulenevalt pole selles antud mõjuvate põhjuste loetelu ammendav. Seega võib kohus asjaolude kohaselt lugeda mõjuvaks ka mõne muu põhjuse, miks kostja kohtuistungile ei ilmunud.

§ 422

lg 1 mõtte kohaselt saab kohtuistungile ilmumata jätmise põhjust lugeda mõjuvaks, kui see on objektiivse iseloomuga. Selliseks põhjuseks saab olla sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ei saa ise vahetult mõjutada.

§ 422

lg 2, 3 kohaselt oma haiguse põhistamiseks, mis takistas kohtuistungile ilmumast, tuleb menetlusosalisel esitada kohtule tõend, millest nähtub, et haigust saab lugeda takistuseks kohtuistungile ilmumast. Tõendi vormi ning selle väljaandmise tingimused ja korra kehtestab sotsiaalminister määrusega. Nimetatud tõendi puudumine või puudlikkus ei välista haiguse põhistamist muude tõenditega. Põhistamine tähendab

§ 235kohaselt kohtule väite usutavaks tegemist.

Selleks võib põhistamiseks kasutatud isik kasutada kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Eeltoodut arvestades kohus leiab, et kostja ei ole põhistanud

§ 422

sätestatud korras mõjuva põhjuse olemasolu kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja takistuste esinemisel sellest kohtule teatamast. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendit, millest nähtub, et kostja esindaja haigust saab lugeda takistuseks kohtuistungile ilmumata jätmiseks, kostja ei ole kohtuistungile ilmumata jätmist põhistanud ka muude tõenditega. Seega kohus leiab, et kostja taotlus ei ole põhistatud ning taotluses esitatut ei saa lugeda

§ 422lg 1 mõttes kohtuistungile mitteilmumise mõjuvaks põhjuseks.

Hageja taotles istungil tagaseljaotsuse tegemist. Kohus leiab, et ei esine ka teisi

§-s 413 lg 3 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Neil asjaoludel lahendab kohus

§-de 410, 413 lg 1 sätteid arvestades asja tagaseljaotsusega. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) §-de 100; 116 lg 1; 189 lg 1; 217 lg 1; 218 lg 1; 223 lg 1 alusel. 4.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUD 5.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus, rahuldades hagi kostja kahjuks, jätab

§-de 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Vastavalt

§ 174

lg-le 1 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on hageja menetluskulud riigilõiv hagiavalduse esitamisel 175 eurot. 3

§ 138

lg 1, 2; § 139 lg 2 tulenevalt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 175 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk kohtunik 4