Obsah (6)

§ 177§ 142§ 407§ 438§ 138§ 144

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Mõtsnik Otsuse tegemise aeg ja koht 20. mai 2016.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-120901 Tsi

§ 177lg 4).

6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Edasikaebamise kord Hageja võib kohtuotsuse peale esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse ärakirja kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib tagaseljaotsusele esitada kaja menetluse taastamiseks tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustikus (

) § 416 sätestatud nõuetele. Kajalt tuleb kautsjonina tasuda summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (

§ 142lg 1, 2).

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaalis. Asjaolud ja kohtu põhjendused Osaühing Aktiva Finants esitas 30.09.2015 kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XXXX vastu võlgnevuse saamiseks. Kohus tegi 08.10.2015 makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku tähtaja jooksul kätte toimetada. Kohtunikuabi andis 26.11.2015 määrusega asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses 27.11.2015 kohtumäärusega kohustas kohus Osaühingut Aktiva Finants esitama oma nõue hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma täiendavalt riigilõivu. 10.12.2015 esitas Osaühing Aktiva Finants hagi XXXX vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja nõuab põhinõude kõrval viiviste tasumist summas 88,63 eurot ning viiviste arvestamisel on aluseks võetud lepinguline viivise määr 0,15% päevas. Menetluskuludena palub hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 75 eurot ning lepingulise esindaja kulud 159,78 eurot. Hagiavaldus on kostjale kätte toimetatud 16.04.2016, kuid kohtu poolt antud tähtaja jooksul pole kostja omapoolseid seisukohti kohtule esitanud.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Riigikohus on selgitanud, et tüüptingimuse tühisuse tuvastamine on kohtu kohustus, sest see on õiguse kohaldamine

§ 438lg 1 järgi.

Kui pooled vaidlevad tüüptingimuste üle, peab kohus kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-109-11, nr 3-2-1-56-08, nr 3-2-1-106-13). Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-25-16 asunud seisukohale, et selgelt ülemäärast ja tarbijat (kostjat) ebamõistlikult kahjustavat viivisemäära saab pidada tühiseks. Viivise "mõistlik määr" tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Hagiavaldusele lisatud teenuste kasutamise üldtingimuste punktis 7.

1. (tlk 33) on määratud viivise määraks 0,15% võlgnetavalt summas päevas. Kohus on seisukohal, et antud juhul on tegemist tüüptingimustega ning kostjaks on tarbija. Riigikohtu praktikast tuleneb, et ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-66-05). VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni 2 kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
2. jaanuari ja
3. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kuivõrd teenuste kasutamise üldtingimuste punkt 7.8 on eeltoodust tulenevalt tühine kokkulepitud viivise määra osas, siis kohaldab kohus lähtudes VÕS § 113 lg 1 ja Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-25-16 viivise määra 0,06% päevas tasumata põhinõudelt. Eeltoodut arvesse võttes (88,68x0,06%x953). loeb kohus põhjendatud viivise suuruseks 50,71 eurot

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama sätte lõige 2 järgi on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 144

lg 1 p 1 järgi on kohtuvälised kulud muuhulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja on menetluskulude kindlaksmääramise avalduses palunud välja mõista lepingulise esindaja kulu summas 159,78 eurot. Selle kohta on esitatud arve nr 1902605 ning arvel pole märgitud käibemaksu. Osaühingu Aktiva Finants käibemaksukohustuslase number on EE100639313 (alates 01.02.2016). Kohus leiab, et näidatud kulu pole põhjendatud. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega ning dokumentide hulka ja sisu arvestades saab põhjendatud ajakuluks lepingulise esindaja toimingute teostamisel lugeda 1,5 h. Kohus loeb lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu määraks 60 eurot ilma käibemaksuta. Kuivõrd hageja on registreeritud käibemaksukohustuslasena ning hageja lepingulise esindaja arvel pole märgitud käibemaksu, siis jätab kohus käibemaksu menetluskulude hulgast välja. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 90 eurot ja mõistab vastavas summas lepingulise esindaja kulud välja kostjalt. Ülejäänud osas rahuldab kohus hageja nõuded võlgnevuse ja menetluskulude väljamõistmiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik 3