Obsah (5)

§ 444§ 174§ 138§ 144§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 31. mai 2016.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-121617 Tsivi

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue

1. augustil 2014.a. sõlmisid OÜ Koduliising ja XXXX laenulepingu nr. XXXX, mille kohaselt väljastas laenuandja laenusaajale laenu 428,99 eurot, XXXX OÜ-lt kauba ostmiseks. Laenuleping sõlmiti tagastamise lõpptähtajaga
2. aprill 2017.a., intressimääraga 25 % aastas. Laenu tagastamise graafiku kohaselt pidi laenu ja intresside tagastamine toimuma 15.11.2014.a. kuni 15.04.2017.a. iga kuu
3. kuupäeval summas 23 eurot 99 senti. Kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Laenusaajal on tasutud graafikujärgsed osamaksed kuni 15.12.2014.a. 15.01.2015.a. osamakse on tasutud summas 1 euro 02 senti. Alates 15.02.2015.a. on osamaksed tasumata. 02.03.2016.a. seisuga on XXXXvõlgnevus laenu põhiosa tasumisel 411 eurot 63 senti. Võlgnevus intressi tasumisel on 132 eurot 21 senti. Hageja on saatnud kostjale ka mitu võlgnevuse meeldetuletust, kuid vaatamata sellele jätkas kostja lepingu rikkumist. Laenulepingu üldtingimuste p.1.3.
4. kohaselt, kui laenusaaja ei täida lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt ja sellest tulenevalt saadab laenuandja laenusaajale kirjaliku teate lepingu rikkumise kohta, on laenuandjal õigus nõuda iga vastava teate saatmisel menetluskulu kuni 30 eurot. Hageja saatis kostjale kolm teadet – 21.01.2015.a. saadetud teate eest nõuti menetluskulu 5 eurot; 03.06.2015.a. saadetud teate eest 30 eurot ja 01.09.2015.a. saadetud teate eest 30 eurot, kokku 65 eurot. Kostja menetluskulu tasunud ei ole. 01.09.2015.a saatis hageja laenusaajale kirjaliku meeldetuletuse (ülesütlemishoiatuse), milles hoiatati kostjat, et juhul kui 11.09.2015.a ei ole jooksev võlgnevus tasutud, on laenuandjal õigus laenuleping erakorraliselt üles öelda. Vaatamata hoiatusele, kostja võlgnevust ära ei tasunud. 2 22.09.2015.a. saatis hageja laenusaajale kirjaliku ülesütlemisavalduse, mille kohaselt öeldi laenuleping nr. XXXX üles alates
5. oktoober 2015.a. Selleks kuupäevaks palus hageja laenusaajal tasuda kogu võlasumma (laenujääk, intressid, viivised, menetluskulu).
6. oktoobriks 2015.a. kostja võlgnevust ära ei tasunud. Laenulepingu üldtingimuste p.1.
7. järgi, kui laenusaaja ei tee lepingu alusel saadud laenu tagasimakseid tähtaegselt, siis on laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt viivist lepingus ettenähtud intressimäära ulatuses. Kui lepingus on intressimäär 0%, siis on viivis VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Laenulepingu p.3.
8. kohaselt on seega viivisemääraks 25 % aastas ehk 0,068 % päevas. Seisuga 02.03.2016.a. on viivis 50 eurot 46 senti. Hageja palub kostjalt XXXXhageja OÜ KODULIISING kasuks välja mõista võlgnevus kokku 659,30 eurot, millest 411,63 eurot põhivõlgnevus, intress summas 132,21 eurot, kahju summas 65 eurot ja 02.03.2016.a seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 50,46 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning mõista kostjalt välja hageja kasuks menetluskuluna riigilõiv summas 125 eurot. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja on palunud kostjalt menetluskuludena välja mõista 125 eurot, mille moodustab menetluse käigus tasutud riigilõiv. Kohus peab kulutusi riigilõivule põhjendatud ning vajalikuks kuluks. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 125 eurot.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik 3