← Eesti

2-15-6587/25

Obsah (7)§ 172§ 144§ 152§ 175§ 659§ 592§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-15-6587 Määruse tegemise aeg ja koht 27.07.2016, Tallinn Kohtukoosseis Margo Klaar (eesistuja), Ulvi Loonurm ja Reet Allikvere UN 21.04.201

§ 172

lg 8 esimese ja teise lause kohaselt hüvitatakse hagita menetluses vajalikud kohtuvälised kulud menetlusosalistele samadel alustel tunnistajale makstava hüvitisega. Sellisele seisukohale on asunud ka Riigikohtu tsiviilkolleegium 20.10.2010 kohtumääruses kohtuasjas nr 3-2-1-89-10. Kohtuväliste kulutuste hüvitamist saab nõuda üksnes juhul, kui kohus jätab need mõne menetlusosalise kanda.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud muu hulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 152järgi makstakse tunnistajale tunnistajatasu.

Kohus määrab tunnistajatasu tunnimäära Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud tunnitasu alamja ülemmäära piires. Vabariigi Valitsus 22.12.2005.a määrusega nr 322 on kehtestanud Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra. Vabariigi Valitsuse 22.12.2005.a määruse nr 322 § 7 lg 3 järgi tunnistajatasu tunnitasumäär määratakse tunnitasu alam- ja ülemmäära piires, mis on 1–10-kordne Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud tunnipalga alammäär. 8. Tsiviilasja menetlustoiming tehakse toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi ning menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada ka sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha. Tsiviilasja 2-15-6587 menetlus kohtus toimus ajavahemikul 02.04.2015 – 19.10.2015. Kohtule määruskaebuse esitamise ajal 2

(4)(21.04.2015) kehtis palga alammäära osas Vabariigi Valitsuse 28.11.2013.a määrus nr 166, mille § 1 p-st 2 tulenevalt oli alates 01.01.2015 töötasu alammääraks tunnis 2,34 eurot. Tunnitasu ülemmäär on 23,40 eurot (10 x 2,34 = 23,40). Arvestades menetluse käiku ja õigusteenuse osutaja poolt osutatud õigusabi vajalikkust ja põhjendatust, võttis maakohus menetluskulude kindlaksmääramisel tunnistajatasu tunnitasu ülemmäära. Seega sissenõutav kohtuväline kulu on 196,56 eurot (7 tundi x 23,40 eurot + käibemaks 32,76 eurot = 196,56 eurot), mis kuulub UN-lt SE kasuks väljamõistmisele. Määruskaebus ja selle põhjendused
  1. Puudutatud isik SE esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse ja uue määrusega rahuldada tema taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks.
  2. Riigikohus on maakohtu viidatud tsiviilasjas nr 3-2-1-89-10 väljendatud seisukohta muutnud tsiviilasjas nr 3-2-1-58-13 (p 14). Riigikohus leidis, et varasem seisukoht ei võimalda kohtutel menetluskulude väljamõistmisel arvestada hagita asjade erinevat iseloomu. Mõnda liiki hagita menetlust iseloomustab menetlusosaliste vahel vaidlusmenetlus, kuid teistes on tulenevalt seadusest kohtutel endil kohustus asjaolud välja selgitada ning vaidlust eraõiguslike isikute vahel ei ole. Menetluskulude kindlaksmääramisel ei pruugi

§ 172lg 8 esimese lause kohaldamine tagada vajalike ja põhjendatud kulude hüvitamist.

Riigikohtu arvates tuleb ka hagita asjades üldnormina kohaldada

§ 175lg-d 1-31 ja lähtuda esindajakulude väljamõistmisel nende põhjendatusest.

Eeltoodud Riigikohtu seisukohast tulenevalt leiab kaebaja, et menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel tuleb lähtuda tavapärasest õigusabi osutaja tunnihinnast.

  1. Määruskaebuse esitaja vaidlustab maakohtu poolt teenuse osutamise ajakulu vähendamise ja leiab, et toimingud, mida maakohus luges 2,25 tunni hulka, mis ei kuulu hüvitamisele (õigusanalüüs, kirjavahetus kliendiga jms), olid vajalikud teenuse osutamiseks. Menetluse edasine käik
  2. Avaldaja UN vaidleb määruskaebusele vastu.
  3. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
  4. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebusega ja tsiviilasja toimikus olevate dokumentidega, leiab, et

§ 659

ja § 657 lg 1 p 21 alusel tuleb maakohtu määruse põhjendusi osaliselt muuta, jättes maakohtu määruse resolutsiooni muutmata.

  1. Maakohus ei ole ületanud menetluskulude suuruse kindlaks määramisel diskretsioonipiire ja on oma seisukohti piisavalt põhjendanud. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
  2. Kolleegium nõustub maakohtu hinnanguga puudutatud isiku lepingulise esindaja poolt teenuse osutamiseks kulunud aja kohta. Puudutatud isik kaasati määruskaebuse menetlusse maakohtu poolt 26.05.2015 sama määrusega, millega jäeti UN 3

(4)määruskaebus rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt on puudutatud isiku esindaja osalenud menetluses piiratud aja jooksul ning maakohus on seda arvestades õigesti vähendanud esindaja tegevustega seonduvat ajakulu. 17.

§ 172

lg 8 sätestab, et vajalikud kohtuvälised kulud hüvitatakse hagita menetluses menetlusosalistele samadel alustel tunnistajale makstava hüvitisega. Kohtuväliste kulutuste hüvitamist saab nõuda üksnes juhul, kui kohus jätab need mõne menetlusosalise kanda. Maakohus on vaidlustatud määruses tuginenud Riigikohtu poolt tsiviilasjas nr 3-2-1-89-10 tehtud lahendile. Õige on kaebuse väide, et Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-58-13 (p 14) oma seisukohta muutnud ja sedastanud, et varasem tõlgendus ei võimalda kohtutel menetluskulude väljamõistmisel täiel määral arvestada hagita asjade menetluste erinevat iseloomu, mida Riigikohus on lähemalt kirjeldanud nt 09.05.2011 tsiviilasjas nr 3-2-1-25-11 tehtud määruse p 26 teises lõigus ja 17.05.2010 tsiviilasjas nr 3-2-1-42-10 tehtud määruse p-des 18–20. Mõnda liiki hagita menetlust iseloomustab nende lahendite kohaselt sisuline vaidlusmenetlus menetlusosaliste vahel. Näiteks on see nii avalikult kasutatavale teele juurdepääsu ja tehnorajatiste talumise asjades. Mõne hagita menetluse liigi korral aga täidab kohus riigilt talle üle kantud avalikku ülesannet ise asjaolud välja selgitada ning vaidlust eraõigussuhtes osalevate isikute vahel ei ole (nt lapsendamise asjad). Seega ei pruugi

§ 172

lg 8 esimese lause kohaldamine tagada iga liiki hagita menetluses isiku kasuks vajalike ja põhjendatud esindajakulude väljamõistmist. Seda puudust ei korva täies ulatuses ka hagita menetluses kehtiv uurimispõhimõte. Eeltoodu tõttu oli Riigikohus seisukohal, et üldnormina on võimalik ja tuleb hagita menetlustes esindajakulude väljamõistmisel kohaldada

§ 175lõikeid 1–31.

Põhiliseks kriteeriumiks on

§ 175lg 1 järgi lähtuda esindajakulude korral nende vajalikkusest ja põhjendatusest.

18. Ringkonnakohtu arvates ei anna Riigikohtu poolt tsiviilasjas nr 3-2-1-58-13 tehtud määruse p-s 14 toodud selgitus alust maakohtu määruse muutmiseks. Ringkonnakohus leiab, et

58. peatükis sätestatud registriasjad on hagita menetlused, milles reeglina ei esine sisulist vaidlust. Seaduses sätestatud registreid peab Tartu Maakohus ja nende pidamise kord on sätestatud

§ 592lg 1 järgi seaduses.

Äriseadustiku II osa järgi on registriosakonnal kohustus kontrollida kandeavalduste ja muude neile esitatud dokumentide vastavust seadusele ja ametiülesannete korras registri kannete õigsust. Seega registriasjas täidab kohus talle riigi poolt pandud avalikku ülesannet. Eeltoodu tõttu leiab ringkonnakohus esindajakulude vajalikkust ja põhjendatust kaaludes, et puudutaud isiku kohtuväliste menetluskulude hüvitamisel tuleb lähtuda

§ 172lg 8 esimesest lausest ja maakohtu sellekohane järeldus on õige.

19.

§ 178

lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud menetluskulusid. Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.