1-15-6768/23

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-6768 Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. septembri 2016 määrus süüdimõistetu Kalev Pehapi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Kalev Pehap (isikukood 38708012723), määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Tartu Maakohtu
4. septembri 2016 määrus jätta muutmata.
5. Süüdimõistetu Kalev Pehapi määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Harju Maakohtu 24.08.2015 kohtuotsusega karistati Kalev Pehapit KarS § 424 järgi 1 aasta 3 kuu vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 18.11.2014 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – vangistus 1 aasta 6 kuud 26 päeva – võrra ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 9 kuud 26 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 23.08.2015 ja lõpp 18.06.
7. Maakohtu määrus
8. Tartu Maakohtu 14.09.2016 määrusega jäeti K. Pehap vangistusest tingimisi ennetähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. 2.
9. Korduvalt kriminaalkorras karistatud K. Pehap kannab kolmandat reaalset vangistust liitkaristusena kolme kohtuotsuse alusel mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Varasemalt on teda lisaks joobes juhtimisele karistatud varavastaste kuritegude, kehalise väärkohtlemise ja alaealisena toime pandud Eesti Vabariigi riigilipu maha rebimise ja rüvetamise eest. 2.
10. Positiivne on, et K. Pehapil on olemas toetav sotsiaalvõrgustik, mis koosneb emast, poolvennast ja kahest poolõest. K. Pehapi ema sõnul on omavahelised suhted head. K. Pehapil on ka pikaaegsest kooselust, mis on käesolevaks ajaks lõppenud ning suhted katkenud, 2 alaealist last. Samas ei suhtle K. Pehap enda lastega tihti. Kuigi süüdimõistetu lähivõrgustik on toetav, kuulusid K. Pehapi suhtlusringkonda enne vangistust ka alkoholilembesed isikud, kelle seas oli ka kriminaalkorras karistatuid. Alkoholi tarvitamine on K. Pehapi jaoks probleem, kuigi ta ise sõltuvust ega alkoholi kuritarvitamist ei tunnista. Alkoholi tarvitanuna ei suuda ta oma käitumist kontrollida ning võib muutuda agressiivseks ja kasutada vägivalda. Arvestades, et K. Pehap ise ei näe seoseid alkoholi tarvitamise ja kuritegeliku käitumise vahel, hoolimata sellest, et on alkoholijoobes olles ka katseajal kuritegusid toime pannud, on võimatu hinnata, kas ta suudab tulevikus oma käitumist korrigeerida ja alkoholi tarvitamist sellisel määral kontrollida, et ei jätka alkoholi tarvitanuna kuritegude toimepanemist. 2.
11. Arvestamata ei saa jätta sedagi, et K. Pehapil puudub vabanedes elukoht, kus oleks võimalik elektroonilist järelevalvet kohaldada. Samuti puudub tal garanteeritud töökoht. Tal on küll võimalik elama asuda oma poolvennale kuuluvasse eramusse Pärnumaal, kuid kodu on hooldamata ning ei sobi korraliku välisukse ja valveseadme paigaldamiseks vajaliku stabiilise koha puudumise tõttu elektroonilise valve rakendamiseks. MTÜ Lootuse Küla asukohta ei saa pidada kriminaalhoolduse jaoks vajalikuks elukohaks. Enne vangistust ametlikult liivapritsijana ja kopajuhina töötanud ning samuti juhutöid teinud K. Pehapil ei ole vabanedes garanteeritud töökohta. Töökoha ja stabiilse sissetuleku puudumist tuleb aga varem ebastabiilse ja juhusliku sissetulekuga K. Pehapi puhul pidada riskifaktoriks, kuivõrd tal on varem ka tööalase hõivatuse korral olnud probleeme toimetulekuga. Samuti on ta pannud toime varavastaseid kuritegusid. Riski realiseerumise tõenäosust suurendab veelgi asjaolu, et tal on tasumata nõudeid üle 2900 euro ning vabanemisfondis vaid natuke üle 270 euro. Arvestades tema varasemat elukäiku, tasumata nõuete suurust ning perekonna võimetust pakkuda materiaalset tuge võib töökoha puudumine viia uute kuritegude toimepanemiseni. 2.
12. Sellele, et K. Pehap ei pruugi olla suuteline vabaduses kehtivaid norme järgima ja seaduskuulekalt elama, annab alust ka kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu. Mitmed distsiplinaarkaristused näitavad ilmekalt, et K. Pehap ei ole ka range kontrolli tingimustes võimeline enda käitumist kehtiva korraga vastavusse viima ning õiguskuulekalt käituma. Määruskaebus
13. Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu, kes leiab, et maakohtu määrus on tehtud ebamääraselt ja eirates fakte. K. Pehap märgib, et tal on olemas garantiikiri MTÜ Lootuse külla elama asumiseks. Süüdimõistetu toob välja, et ta peab alkoholi probleemiks ja seetõttu soovib ta ka MTÜ Lootuse külla pöörduda. Lootuse külas on tal lisaks võimalik töötada. Prokuröri arvamus toetub vangla poolt esitatud valedele faktidele ning oma endise elukaaslasega suhtleb K. Pehap laste teemal jätkuvalt. K. Pehap ei saa aru, miks üldse antakse võimalus ennetähtaegselt vabaneda, kui see toetub vanglapoolesetele ebaõigetele faktidele, lahendus on ette teada ning ei anta võimalust ennast tõestada, et kinnipeetav suudab elada seadusekuulekat elu. K. Pehapi soov on vabanedes vabaneda võlgadest riigi ees ning olla toeks laste kasvatamisel. Süüdimõistetu toob veel välja, et ta kahetseb siiralt ja südamest oma varasemat elu ja soovib elus keerata uut lehekülge. K. Pehapi sõnul ei kanna ta kolmandat karistust joobes juhtimise eest, vaid esimest. 2 Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
14. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et K. Pehapi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ei ole põhjendatud ning selle põhjendatusele ei viidata ka esitatud määruskaebuses.
15. Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks, kuna maakohtu otsustus jätta K. Pehap enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamata, tuginedes isikust tulenevatele asjaoludele ja tema poolt toime pandud kuriteo iseloomule ning mõistetud karistusele, oli põhjendatud ning põhjalikult analüüsitud. Arvestades süüdimõistetu varasemat elukäiku ning korduvalt mõistetud karistusi, mis ei ole mõju avaldanud, sh ebaõnnestunud kriminaalhooldus, puudub ka ringkonnakohtul veendumus, et just nüüd tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel elektroonilise valve kohaldamisega suudaks K. Pehap käituda õiguskuulekalt. Süüdimõistetu määruskaebus jääb edutuks.
16. K. Pehap märgib, et vangla on toetunud ebaõigetele faktiväidetele. Ringkonnakohus sellega ei nõustu, sest süüdimõistetu poolt esitatud määruskaebus ei lükka ümber ei vangla koostatud iseloomustuses ega ka maakohtu määruses väljatoodud asjaolusid. Isegi kui leida, et süüdimõistetul oleks ennetähtaegse vabanemise korral olemas elukoht, mis vastaks elektroonilise valve kohaldamise tingimustele, ei kaalu see üles muid süüdimõistetu suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid. Ka on ebaõige K. Pehapi väide, et ta ei kanna karistust kolmanda joobes juhtimise eest, vaid esimese. Süüdimõistetut on varasemalt 3-l korral karistatud KarS § 424 järgi kriminaalasjades nr 1-15-6768, nr 1-14-9021 ja nr 1-13-
18. KarS § 76 lg 4 asjaolusid tuleb hinnata kogumis ja need on iga isiku puhul individuaalsed. Kõik KarS § 76 lg 4 sätestatud asjaolud ei ole ühe kaaluga ning juhul, kui positiivseid asjaolusid esineb arvuliselt isegi rohkem, ei ole automaatselt tagatud kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabanemine. Ringkonnakohus peab veelkord vajalikuks rõhutada, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Maakohus kaalus kõiki asjaolusid, mis tulevad isikust ja mida näeb ette seadus ning jõudis põhjendatult järeldusele, et K. Pehapi vabastamine ei ole põhjendatud.
19. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu 14.09.2016 määrus muutmata ning süüdimõistetu määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Maarika Kuusk 3 /allkiri/ Aarne Sarjas