lg 5 alusel allutada Juho Kontus katseajal
§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima
lg 1 p 1 -6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas XXXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 2 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 3. Kohaldada Juho Kontuse suhtes käitumiskontrolli ajal
lg 2 p 5 ja 9 sätestatud kohustusi: - pöörduda vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul psühhiaatri poole, läbida narkootiliste või psühhotroopsete ainete sõltuvusvastane ravikuur ning esitada kriminaalhooldajale sellekohane tõend; - alluda elektroonilisele valvele tähtajaga 3 (kolm) kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest.
järgi ja talle mõisteti karistuseks vangistus 3 kuud, samuti tunnistati ta süüdi
järgi ja talle mõisteti karistuseks vangistus 6 kuud, samuti tunnistati ta süüdi
järgi ja talle mõisteti karistuseks vangistus 2 kuud.
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendati mõistetavat liitkaristust 1/3 võrra ning liitkaristuseks mõisteti vangistus 4 kuud.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg.
lg 2 kohaselt suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 06.11.2013 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – üldkasulik töö 648 tundi, so 324 päeva ehk 10 kuud 24 päeva vangistust - võrra ning mõisteti liitkaristuseks vangistus 1 aasta 2 kuud 22 päeva. Karistuse kandmise alguseks arvati kohtuotsuse jõustumise aeg. Kohtuotsus jõustus 14.07.2015.a. Karistuse kandmise algus oli 16.03.2016.a ja lõpp on 07.06.2017.a. Juho Kontuse kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et individuaalne täitmiskava on talle koostatud 11.05.2016.a. Kinnipeetav ei ole veel tööhõives ega muudes taasühiskonnastavates tegevustes osalenud, kuid on motiveeritud kõigest osa võtma. Distsiplinaarkaristusi ei ole. Vangla toetab J. Kontuse tingimisi ennetähtaegset vabastamist. 3 Juho Kontuse kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et pärast vanglast vabanemist on Juho Kontusel võimalik elama asuda oma isale Eini Kontusele kuuluvasse eramusse, kus pere elab juba alates 1992.a. Elamistingimused on head. J. Kontuse vanemad andsid nõusoleku elektroonilise valve paigaldamiseks. Elamispind vastab elektroonilise valve kohaldamise nõuetele. Vabanemisel töökohta ei ole. Juho Kontus taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Elama asub vanemate juurde aadressil, Saue vald, Rohuaia talu. Töökohta vabanemisel ei ole, aga soovib selle leida. Vanemad on nõus elektroonilise valve seadme paigaldamisega. Kriminaalkorras on karistatud kolm korda, esimest korda vanglas. Kannab karistust liikluskuritegude eest, varasemalt on karistatud varguse eest. Kinnitab, et soovib taastada juhtimisõiguse ja alkoholijoobes rooli ei lähe. Leiab, et alkoholiga probleeme ei ole, suudab muuta ennast ja enda käitumist. On nõus elektroonilise valvega, lisakohustuste ja raviga. Abiprokurör Katrin Tron esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokurör, nõustudes vangla seisukohaga, toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Vangla iseloomustusest on näha, et Juho Kontus on motiveeritud kuritegelikust käitumisest loobumiseks, vangistuses olles mõtles oma tegudele ning püüab edaspidi rikkumistest hoiduda. Nõustudes vangla seisukohaga ning arvestades asjaoluga, et J. Kontus kannab karistust vanglas esimest korda, prokurör toetab Juho Kontuse ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Prokurör on seisukohal, et on otstarbekas allutada J. Kontus
sätestatud käitumiskontrollile ning vangla ja kriminaalhooldaja poolt taotletud lisakohustused on abiks kriminaalhoolduse läbimisel. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse, leiab, et Juho Kontuse võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Antud juhul peab kohus põhjendatuks vabastada kinnipeetav vangistusest tingimisi ennetähtaegselt koos elektroonilise valve kohaldamisega. J. Kontus kannab karistust vanglas teise astme kuritegude eest esimest korda. Kohus arvestab ka sellega, et kinnipeetaval puuduvad vangistuses distsiplinaarkaristused. Vangla ja prokurör toetavad J. Kontuse tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kohus usub, et praegune vangistus on pannud J. Kontuse mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kohtu hinnangul võimaldab J. Kontuse tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas talle võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse 4 kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Vanglamaterjalide kohaselt oli J. Kontusel kuriteo toimepanemise ajal tuvastatud narkojoobe seisund erinevatest rahustitest. Vangla hinnangul on uue kuriteo toimepanemise ohu ilmnemine kõige tõenäolisem muuhulgas ka siis, kui isik kuritarvitab rahusteid. Kohus lähtub ennetähtaegsel vabastamisel kinnipeetava poolt kohtuistungil avaldatud valmisolekust sõltuvusprobleemiga tegelemiseks ning soovi pöörduda vastavale ravile ning paneb talle vabanemisel kohustuseks läbida narkootiliste või psühhotroopsete ainete sõltuvusvastane ravi. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam sõltuvusainete kahjulikkusest ning tahe neid edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Pärast vabanemist on J. Kontusel olemas kindel elukoht ning kriminaalhoolduse ja kohaldamisega on nõustunud ka süüdimõistetu, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus juhindub
MS §-dest 426, 432, 383, 384. Eha Popova Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.