← Eesti

1-14-8251/24

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. oktoober 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-8251 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
  2. augusti
  3. a määrus, karistuse täitmisele pööramine Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Sergei Zagorodni (isikukood 39510272225) kaitsja Vitali Denikin, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
  4. augusti
  5. a määrus muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. Sergei Zagorodni tunnistati Viru Maakohtu 05.11.2014 kohtuotsusega süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ja karistati 2-aastase vangistusega. KarS § 74 lg-te 1, 3 alusel jäeti karistus täitmisele pööramata ning S. Zagorodni allutati katseajale kestusega 18 kuud. Katseaja kestel pidi S. Zagorodni täitma KarS § 75 lg 1 p 1-6 ja lg 2 p-s 2 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi.
  7. Kuna süüdimõistetu rikkus alkoholi ja narkootikumide tarvitamise keeldu, pikendati Viru Maakohtu 29.12.2015 määrusega S. Zagorodnile Viru Maakohtu 05.11.2014 kohtuotsusega määratud katseaega 6 kuu võrra, s.o. kuni 04.11.2016, ja määrati täiendav kohustus – läbida sotsiaalabiprogramm „Eluviisitreening“.
  8. 10.06.2016 kriminaalhooldusosakonna erakorralise ettekande kohaselt S. Zagorodni ei allu talle määratud kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning seda järgnevalt: - 10.05.2016 teostas kriminaalhooldusametnik kontrolli indikaatorvahendiga, mille tulemus näitas amfetamiini tarvitamist S. Zagorodni poolt. S. Zagorodni ei olnud nõus nimetatud tulemusega, kuid tunnistas, et oli eelnevalt suitsetanud kanepit. 13.05.2016 saadi PPA Ida prefektuurist vastus päringule, millest selgub, et S. Zagorodnile on politseipatrulli poolt aadressil Jõhvi Kooli 2a teostatud indikaatorvahendiga narkootikumide tarvitamise kontroll, mille käigus tuvastati narkojoove (THC kannabinoidid) ning S. Zagorodnit karistati NPALS § 151 lg 1 järgi.
  9. 25.07.2016 vastuses kohtu päringule teatas kriminaalhooldusametnik, et saatis S. Zagorodnile kutse 15.07.2016, millele süüdimõistetu ei reageerinud. Ametnik püüdis korduvalt ühendust võtta nii S. Zagorodniga kui ka tema emaga, mis aga ei õnnestunud. Venna sõnul pidi S. Zagorodni olema Tallinnas kursustel, vend edastas kriminaalhooldusametnikule ka süüdimõistetu ja ema uued telefoninumbrid. Telefonivestluses S. Zagorodni ei osanud nimetada enda täpset asukohta Tallinnas ning teatas, et ei ole nõus minema sõltuvusvastasele ravile. Eelnevale tuginedes asus kriminaalhooldusametnik seisukohale, et S. Zagorodni rikub KarS § 75 lg 1 p-s 4 sätestatud nõuet, mille kohaselt tuleb saada kriminaalhooldusametnikult eelnevalt luba elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks. Samuti on S. Zagorodni rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi ning narkootikume. Kriminaalhooldusametnik taotles kohtult karistuse täitmisele pööramist. Kohtuistungil jäi kriminaalhooldaja ettekandes esitatud põhjenduste juurde, kuid ei taotlenud enam karistuse täitmisele pööramist, vaid süüdimõistetule määratud katseaja 4 kuu võrra pikendamist KarS § 74 lg 4 alusel kuni 04.03.2017 või süüdimõistetu suhtes elektroonilise valve kohaldamist. Ametnik selgitas, et ta tegi 25.07.2016 vastuse kohtu päringule kiirustades ning kuna hiljem küsis süüdimõistetu luba elukoha muutmiseks ja Tallinnas elamiseks, siis seda ei loe ametnik rikkumiseks. Ametniku seisukohalt rikkus S. Zagorodni vaid narkootikumide tarvitamise keeldu. Teisi õigusrikkumisi süüdimõistetul ei olnud.
  10. Maakohus asus seisukohale, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Samas ei nõustunud maakohus kriminaalhooldusametniku ettepanekuga katseaja pikendamise osas ning leidis, et S. Zagorodnile Viru Maakohtu 05.11.2014 kohtuotsusega mõistetud tingimisi vangistus tuleb pöörata täitmisele. Kohus luges tõendatuks, et S. Zagorodni ei täitnud KarS § 75 lg 2 p 2 alusel talle kohtu poolt määratud kohustust - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. 10.05.2016 indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtub, et 10.05.2016 tuvastati S. Zagorodnil positiivne reaktsioon narkootikumidele. Maakohtukohtu arvates on kriminaalhooldus S. Zagorodni suhtes ebaõnnestunud, kuna isik ei suutnud täita talle määratud kohustusi. S. Zagorodni ei ole küsinud kriminaalhooldusametnikult luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, rikkudes ka KarS § 75 lg 1 p 4 alusel talle määratud kontrollnõuet. Kuigi kriminaalhooldusametnik ei tuginenud oma taotluses sellele rikkumisele, leidis maakohus, et tagantjärgi antud nõusolek elukoha muutmiseks ei muuda rikkumist olematuks ning tegemist on käitumiskontrolli nõuete rikkumisega. S. Zagorodni suhtumisest kontrollnõuete ja kohustuste täitmisesse võib järeldada, et katseaja pikendamine või täiendava kohustuse määramine ei ole otstarbekas. MÄÄRUSKAEBUS
  11. Viru Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse S. Zagorodni lepinguline kaitsja V. Denikin. Määruskaebuses palutakse peatada
  12. augusti 2016 Viru Maakohtu poolt kriminaalasjas nr 1-14-8251 tehtud kohtumääruse täitmine kuni käesolevas asjas tehtava lahendi jõustumiseni, kuna
  13. augusti 2016 kohtumääruse edasise täitmisega võib kaasneda S. Zagorodni õiguste raske ja pöördumatu rikkumine; tühistada Viru Maakohtu
  14. augusti 2016 määrus kriminaalasjas nr 1-14-8251

(14240102070), millega pöörati Viru Maakohtu 05.11.2014 kohtuotsusega S. Zagorodnile mõistetud karistus 2 aastat vangistust täitmisele; teha uus määrus, millega kriminaalhooldusametniku erakorralise aruande alusel S. Zagorodnile karistuse täitmisele pööramisele asemel panna lisakohustusi KarS § 75 nimetud 2 2 käitumiskontrolli raames, arvestades S. Zagorodni poolt antud nõusolekuid tema suhtes elektroonilise valve kohaldamiseks ning sõltuvusravile allumiseks. Määruskaebuse väited on kokkuvõtlikult alljärgnevad.
  1. Kaitsja on seisukohal, et S. Zagorodnile mõistetud karistuse täitmisele pööramine ei ole antud juhul põhjendatud, vajalik ega mõõdukas vahend isiku seaduskuuleka käitumise stimuleerimiseks, sest puudub reaalne oht, et isik võiks toime panna uusi kuritegusid. Nimelt käesolevas menetluses ei ole tuvastatud, et isik oleks narkootikume käidelnud või kujutanud ohtu avalikkusele.
  2. Süüdimõistetu arvates on tekkinud inimlik arusaamatus Tallinnas viibimise ja kriminaalhooldusametnikuga kontakti hoidmise asjaolude osas. S. Zagorodni ei ole lahkunud elukohast Ida-Virumaal korraga enam kui 15 päevaks, viibides Tallinnas üksnes Eesti Töötukassa poolt korraldatud kursuste läbimise eesmärgil ning tema ühekordse visiidi kestvus korraga ei ületanud 15 päeva. Tegemist oli arusaamatusega ning vastava asjaolu avastamisel vormistati koheselt ka kõik vajalikud dokumendid. Arusaamatust võis tekitada ka see, et kriminaalhooldusametniku juurde määratud visiitide kuupäevad olid 07.07.
  3. a ja 27.07.
  4. a ja S. Zagorodni ei osanud oodata, et kriminaalhooldusametnik saadab temale vahepealsel perioodil mistahes kirja.
  5. Kohus ei ole hinnanud ega kontrollinud teiste võimaluste kasutamise võimalikkust ja kaalukust süüdimõistetu käitumise parandamiseks ning ei ole küsinud süüdimõistetult seisukohta tema poolt sõltuvusravi läbimise kohta. Käitumiskontrolli ning käesoleva menetluse raames ei tuvastatud, et mistahes rikkumine oleks S. Zagorodni poolt toime pandud kavatsetult, seda nii elukohast lahkumise keelu kui ka narkootikumide korduva tarvitamise osas. Kaitsja hinnangul aitab täiendavate meetmete kohaldamine tagada katseaja eesmärkide täitmist paremini kui karistusele täitmisele pööramine.
  6. Kaitsja hinnangul annab elektroonilise valve kohaldamine täiendava garantii isiku õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Seetõttu on välistatud võimalus süüdimõistetu poolt uue kuriteo toimepanemiseks. Lisaks on võimalik kohustada süüdimõistetut mitte viibima kohtu määratud paikades ega suhtlema kohtu määratud isikutega ning saata isik sõltuvusravile.
  7. Kaitsja viitab kõrvalepõikena, et karistusseadustiku § 75 lg 6 kohaselt kui süüdlane on katseajal vähemalt kuue kuu jooksul järginud karistusseadustiku § 75 lõigete 1–4 alusel määratud kontrollnõudeid ja täitnud talle pandud kohustusi, võib kohus vabastada süüdlase edasisest kontrollnõuete järgimisest ja talle käitumiskontrolli ajaks määratud kohustuste täitmisest. Sellisel juhul säilib süüdlasel katseaja lõpuni kohustus hoiduda uue kuriteo toimepanemisest. Süüdimõistetu ei ole küll sellist taotlust esitanud, kuid kaitsja arvates, arvestades eeltoodud regulatsiooni võimalusi, oleks vajalik, mõistlik ja süüdimõistetu huvides siiski seda süüdimõistetule võimaldada et suunata isik õiguskuulekale käitumisele ja distsiplineerida teda ühiskonnas kehtivatest reeglitest kinni pidama. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  8. Tartu Ringkonnakohus, tutvunud Viru Maakohtu 31.08.2016 määrusega ja esitatud määruskaebusega, asub seisukohale, et maakohtu lahend on seaduslik ja põhjendatud. Seetõttu võtab apellatsioonikohus seisukoha üksnes määruskaebuses esitatud väidete osas.
  9. Kaitsja väidab, et S. Zagorodni osas mõistetud karistuse täitmisele pööramine ei ole antud juhul põhjendatud, vajalik ega mõõdukas vahend isiku seaduskuuleka käitumise stimuleerimiseks, sest puudub reaalne oht, et isik võiks toime panna uusi kuritegusid, käidelda 3 3 narkootikume või kujutada ohtu avalikkusele. Kaitsja märgib, et käesolevas menetluses ei ole tuvastatud, et isik oleks narkootikume käidelnud või kujutanud ohtu avalikkusele. Ringkonnakohus selgitab, et käesolevas menetluses ei arutata küsimust, kas S. Zagorodni kujutab endast ühiskonnale uute kuritegude toimepanemise kaudu ohtu või ei. Selline küsimus võiks päevakorda tõusta näiteks sellisel juhul, kui otsustatakse isiku vahistamist kohtueelses menetluses KrMS § 130 järgi. Praeguses menetluses aga analüüsitakse küsimust, kas pöörata süüdimõistetule kohtuotsusega mõistetud karistus täitmisele. S. Zagorodni on juba süüdi mõistetud, tegemist on kohtuotsuse täitmise staadiumiga. KarS § 76 lg-s 7 sätestatud küsimuste vaagimisel on peamine küsimus selles, kuidas tagada kohtuotsuse täitmine ning kuidas parimal võimalikul moel süüdimõistetu tagasi õiguskuulekale teele suunata. Kas karistuse täitmisele pööramine on põhjendatud või ei, on kohtu diskretsiooniotsustus.
  10. Süüdimõistetu arvates on tekkinud inimlik arusaamatus Tallinnas viibimise ja kriminaalhooldusametnikuga kontakti hoidmise asjaolude osas. Süüdimõistetu hinnangul maakohus on hinnanud faktilisi asjaolusid ekslikult ja vääralt, kuna S. Zagorodni ei suutnud kohtuistungil kaitsja puudumise tõttu end nõuetekohaselt kohtule väljendada seoses Tallinnas viibimisega. Tallinnas viibis süüdimõistetu Eesti Töötukassa poolt korraldatud kursustel. Apellatsioonikohus leiab, et isegi kui arvestada Tallinnas viibimist inimlikuks eksituseks, esineb ikkagi alus S. Zagorodni karistuse täitmisele pööramiseks, kuivõrd isik on rikkunud korduvalt talle pandud kohustust mitte tarvitada narkootikume.
  11. Kaitsja on seisukohal, et kohus ei ole hinnanud ega kontrollinud teiste võimaluste kasutamise võimalikkust ja kaalukust süüdimõistetu käitumise parandamiseks ning ei ole küsinud süüdimõistetult seisukohta tema poolt sõltuvusravi läbimise kohta enne niivõrd rangete meetmete kohaldamist. Kaitsja ei vaidlusta iseenesest asjaolu, et S. Zagorodni on rikkunud talle määratud kohustust mitte tarvitada narkootikume. Kohus on seisukohal, et S. Zagorodni on tarvitanud narkootikume tahtlikult, sest kohtu küsimusele selle kohta, kuidas narkootikumid tema kätte sattusid, vastas S. Zagorodni: „kostitati, ei suutnud ära öelda“ (vt lk 184). Lisaks on süüdimõistetu korduvalt väljendanud mittenõustumist sõltuvusvastase raviga. Nii nähtub 31.08.2016 kohtuistungi protokollist ja 25.07.2016 kriminaalhooldaja vastusest maakohtu päringule, et süüdimõistetu on piisavalt selgelt ja arusaadavalt ennast väljendanud mittenõustumist. Kohtu küsimusele, miks S. Zagorodni keeldus ametniku pakkumisest läbida narkosõltuvusvastane rehabilitatsiooniravi, vastas süüdlane: „Ma ei arva, et ma sõltlane olen ja juba saan sellega hakkama“(vt lk 184, pöördel). Ringkonnakohus leiab seega, et kuna ravile allutamine eeldab süüdlase nõusolekut, mida aga ei olnud, ei saanud kohus sellist kohustust süüdlasele panna. Asjaolu, et S. Zagorodni on nõusoleku sõltuvusravi kohaldamiseks andnud ringkonnakohtus kaebuse menetlemise ajaks, maakohtu lahendi muutmiseks alust ei anna. Isiku allutamine ravile oleks ringkonnakohtu hinnangul otstarbekas siis, kui ta sõltuvusprobleemi tunnistaks. S. Zagorodni puhul sellist asjaolu täheldada ei saa. Märkimist väärib, et S. Zagorodnile juba anti üks võimalus oma probleemkäitumisega tegeleda, kui Viru Maakohtu 29.12.2015 määrusega pikendati katseaega 6 kuu võrra ning pandi S. Zagorodnile ka lisakohustus läbida sotsiaalprogramm „Eluviisitreening“. Maakohus märkis oma eelmises määruses, et S. Zagorodnile on selgitatud katseajal kehtivaid reegleid ja tal tuleb teha pingutusi neist kinnipidamiseks. Katseaja pikendamine ning sotsiaalprogrammis osalemine annab S. Zagorodnile veelkord võimaluse õigete järelduste tegemiseks (Viru Maakohtu 29.12.
  12. a määrus, lk 136). Ringkonnakohus märgib, et S. Zagorodni on vaatamata talle antud võimalusele kanda karistus tingimisi ning ka talle antud uuele võimalusele taas rikkunud katseaja tingimusi, tarvitades narkootikume ajal, mil ta juba osales 4 4 sotsiaalprogrammis. Seega ei oleks täiendava lisakohustusena sotsiaalprogrammi panemine mõttekas.
  13. Ehkki kaitsja hinnangul tagaks S. Zagorodni õiguskuuleka käitumise ka elektroonilise valve kohaldamine, leiab ringkonnakohus siiski, et kuna varasemalt on S. Zagorodni katseaega juba pikendatud, kuid see ei avaldanud positiivset mõju, siis tõenäoliselt ei anna soovitud tulemust ka elektroonilise valve kohaldamine. Elektrooniline valve kohaldamisega on võimalik kontrollida süüdimõistetu viibimiskohta, kuid ei saa jälgida tema tegevust, nt kas ta tarvitab narkootikume või mitte. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus määruses piisavalt analüüsinud võimalikke alternatiivseid mõjutusvahendeid ning jõudnud järeldusele, et kuna S. Zagorodni on korduvalt rikkunud kaitseaja tingimusi ning ei ole oma käitumist parandanud, siis on õigustatud karistuse täitmisele pööramine. On ilmselge, et S. Zagorodni ei ole suutnud talle kaitseaja kestel määratud kohustusi täita ning kohtutel on piisav alus järeldada, et süüdimõistetu ei asu ka tulevikus katseaja nõudeid täitma.
  14. Kaitsja viitab kõrvalepõikena, et karistusseadustiku § 75 lg 6 kohaselt kui süüdlane on katseajal vähemalt kuue kuu jooksul järginud karistusseadustiku § 75 lõigete 1–4 alusel määratud kontrollnõudeid ja täitnud talle pandud kohustusi, võib kohus vabastada süüdlase edasisest kontrollnõuete järgimisest ja talle käitumiskontrolli ajaks määratud kohustuste täitmisest. Apellatsioonikohus rõhutab, et kuna nii maa- kui ka ringkonnakohus on seisukohal, et S. Zagorodni osas tuleb karistus täitmisele pöörata, siis ei tõusetu küsimust kontrollnõuetest vabastamisest. Ilmselgelt ei ole käesoleval juhul põhjendatud süüdimõistetule kergemate tingimuste loomine kontrollkohustuste eemaldamise näol. S. Zagorodni on katseaja kestel korduvalt rikkunud narkootikumide ja alkoholi tarvitamise keeldu ning seega on õigustatud karistuse täitmisele pööramine.
  15. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 lg 1, 2, 3 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Mati Kartau Tiit Lõhmus 5 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.