← Eesti

3-15-2484/57

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Otsuse tegemise aeg ja koht 03. juuni 2016, Tallinn Haldusasja number 3-15-2484 Haldusasi Matoam Electronic OÜ kae

§ 41), tuleb kaubale käibemaks selle müümise korral müüja poolt lisada.

Kasutatud kaup ei ole jäätmed. Maksuotsuse sisuks ei ole jäätmete maksustamisel seaduse rikkumine, vaid maksuotsuse faktiliseks aluseks on, et kaupa (mitte jäätmeid) ei olnud olemas ja olid üksnes arved jm dokumendid.

  1. Tehingute toimumist kinnitavad ka kaebaja seletused maksumenetluses (vastustaja lisad nr 7, 9, 10 ja 8). Kaup on kajastatud kaebaja laoarvestuses ja raamatupidamises (vastustaja lisa nr 102, 103 105, 108, 111, 112, 113, 133, 134, 137, 138, 139, 148, 162, 162 (vaatluse_pildid: nendest nähtub vastavalt faili nimetusele alljärgnev - SAM1148 kaal materjali kaalumiseks; SAM1149, 1184-87, 89 analüsaator materjalide sisalduse määramiseks; SAM 1164-76 tööprotsess; materjal - SAM1162 5 serverist või blokist detail, SAM1155 el.blokk, 1181 mälukaart (ISL mälukaartide kollane riba oli laiem).
  2. R. K. kinnitas, et temaga võttis ISL Partners OÜ-st ühendust I. S.-L.; et ISL Partners OÜ omab laopinda Tallinnas P. Pinna 2, mis asub ida-politsei hoone vastas; et käis seal mitu korda kohapeal kaupa üle vaatamas peale seda, kui I. helistas ja ütles, et tal on kaupa. ISL Partners OÜ-st tõi kauba kaebajale alati D. A. äriühingust Ivazo Transport. Arvete alusel saadud kaup oli alati olemas (R. K. ütlused). R. K. kinnitas, et tutvus I. S.-L. seoses vaidlusaluste tehingutega. R. K. kirjeldas kohtus ISL Partners OÜ laoruumi, kus käis tooteid üle vaatamas, ning kinnitas, et servereid oli seal laos 2 või 3, käis seal mitu korda, täpselt ei mäleta, moodulid vaatas kõigepealt üle, siis pakkus hinna. Tunnistaja I. S.-L. kinnitas 25.01.2016 kohtuistungil, et perioodil juuli - september 2014 tegi tehinguid OÜ-ga Baltfer; müüs neile servereid jm; et arved on allkirjastatud tema enda poolt; et parandas deklaratsiooni, sest öeldi, et valesti on näidatud käive; et tasus kõikide toodete eest sularahas.
  3. I. S.-L. kinnitas kohtus vande all, et tema ega ISL Partners OÜ ei ole andnud laenu R. K., OÜle Baltfer ja R. I.; Samuti, et väiksemad asjad tõi ta oma autoga. Revidendi Varje Männiste ütlused 26.01.2016 kohtuistungil kinnitavad, et I. S.-L. oli MTA poolt peal tugev surve. Revidendid käisid ilusalongis kohapeal 17.12.2014, et isikule kätte toimetada korraldust. Teda ei olnud seal kohapeal. Männiste selgitas, et 18.12.2014 küsitlemise juures tõlki ei viibinud. Isik ise ei soovinud tõlgi kaasamist. Tegelikkuses I. S.-L. eesti keelt piisavalt ei oska. Kuna I. S.-L. olid MTA-le eelnevalt korraldused ja dokumendid andmata, hakkas MTA revident V. Männiste kinnitusel uurima, kus need on ja revidentidel oli plaan I. S.-L. kaasa minna, et ta annaks dokumendid revidentidele kohe üle. Raamatupidajale helistasid I. S.-L. juuresolekul ja see ütles, et tema on need üle andnud, tema käes ei ole ja siis revidendid ütlesid, et tulevad I. S.-L. kohe koju neid dokumente võtma. Selgitati, et hakatakse vastuolusid selgitama, et tema väidetav tarnija ei kinnitanud neid tehinguid jne. Peale seda ütles I. S.-L. väidetavalt, et tehinguid ei olnud ja tegelikult ta andis R. (ei saa aru millisele) laenu. Ka kohus märkis, et oleks vaja salvestada maksumenetluses isikutelt seletuste võtmist. Kui kaebaja või kohus juhtis V. Männiste ütlustes olevatele vastuoludele, siis vastas V. Männiste, et pearevident selles asjas oli A. Meier ja teda ei kaasatud kõikidele toimingutele. Samuti selgus, et pärast 18.12.2014 teisi seletusi jäeti I. S.-L. rahule. MTA järeldus on, et tehinguid kaebaja ja ISL Partners OÜ vahel ei toimunud, sest kui ei ISL Partners OÜ ei ostnud, siis ei saanud ka müüa. Tegelikkuses revident istungil kinnitas, et tehingud toimusid, aga paralleelselt toimus laenu tagasimakse; ja kui küsiti V. Männistelt kauba olemasolu kohta, siis viidati jälle, et tema ei olnud pearevident ja ta ainult protokollis. Samas V. Männiste kinnitas, et kui ta kaebaja laos vaatlusel osales, oli seal palju kaupa. Revident ei mäleta, et oleks pakkunud, et tulumaksu ei määraks kui KMD-d ära muudetakse jm. Samuti ei suutnud revident põhjendada, miks ei määratud maksu kaebaja müüjatele, kes ei suutnud enda ostutehinguid MTA hinnangul nõuetekohaselt tõendada. Seejuures kinnitas I. S.-L., et ostis kauba füüsilistelt isikutelt kuigi oli selle deklareerinud kui soetuse Domanus OÜ-lt. Kaebaja kogemus näitab, et kui isik ei soovi protokolli midagi lisada, siis ta ei loe seda läbi või ei saa sellest aru. Revident kinnitas ka R. K. küsimusele vastates, et nägi laos, kuidas tehakse analüüse, kullatud detaile (värvi järgi kuld), protsessi, kuidas kulla eraldamine käib ja et erinevad serverid olid vaatlusel ja töömehed eraldi ruumis toimetasid.
  4. Tunnistaja D. A. (Ivazo Transport OÜ) selgitas kohtus perioodi juuli-september transporditeenuse sisu. Kinnitas, et R K. transportis ta mingeid suuri kappe, mille võttis peale Lasnamäelt politsei maja lähedalt esimeselt korruselt, keegi naisterahvas tegi ukse lahti ja näitas, mida võtta. Veo tellis R. K. ja ta vedas neid kappe mitu korda. OÜ Baltfer pakkus alati klientidele, et vedu on nende hinnas sees ja see oli konkurentsi eeliseks teiste kokkuostjate ees. Kauba viis D. A. Maardusse lattu, kus kaup võeti tõstukiga maha. Kaupa võttis vastu üks või kaks inimest, teadis nendest Konstantini. Kappe oli umbes 20 (tegelikult ISL puhul 15 suuregabariidilist serverit või elektroonikablokki ), täpsemalt ei osanud öelda. Autosse mahtus korraga maksimaalselt kuni 5 kappi. Käis I. S.-L. laos P. Pinna tänaval 4-5 korda. Kaubik, millega kaupa vedas, oli valge, mida kinnitasid ka teised tunnistajad. Teistele müüjatele Ivazo Transport vedusid ei teinud. 6
  5. Dokumentaalsetest tõenditest kinnitavad kauba olemasolu ja tehingute toimumist vastustaja lisad nr 80, 81 (ostu-müügileping nr 01-02/06/2014_Baltfer_ISL Partners (sh I. S.-L. ID-kaardi koopia, äriregistri väljatrükk, krediidiinfo väljatrükk 4.07.2014, mis kinnitab tehingute toimumist); nr 81 (arve nr 02/07/14-1_ja akt 263_ISL Partners (üleandmise akt 263 pistikud 6 kg (kontoris kaalus R. K. täppiskaaluga +/- 1-2 grammi) koos I. S.-L. koostas akti ja see allkirjastati; KMKR numbri otsing 15.07.2014 kontrolliti enne maksmist KMKR registreeringut (nähtub järgmisel leheküljel olevale arvele kantud raamatupidaja märkest arvele 719 15.07.14); nr 82 (arve nr 02/07/14-2_ja akt 264_ISL Partners – D. tõi serverid ja I. tuli kontorisse ja allkirjastati akt 264; nr 83 (arve nr 03/07/14-1_ja akt 265_ISL Partners – D. tõi serverid 4tk ja I. tuli kontorisse ja allkirjastati akt 265); nr 84 (arve nr 03/07/14-2_ja akt 266_ISL Partners mälukaardid tõi I. ise kohale ja allkirjastas akti 266 koha peal); nr 85 (arve nr 04/07/14_ja akt 261_ISL Partners - blokid tõi D. kohale ja I. käis allkirjastamas akti; KMKR kontroll 11.07.14); nr 86 (arve nr 08/07/14_ja akt 262_ISL Partners; pistikud ilmselt D. tõi või; OÜ Baltfer tasus ülekandega, mida tõendab viimase pangakonto väljavõte (nr 74, nr 100 ja nr 125); nr 78 (müügiarved_välisklient_Baltfer - koostoimes vastustaja lisaga 8 nähtub ISL Partners OÜ kauba lammutamisest saadud kulla 781 g, 743,7 g, 1514 g müük T. G.le (invoice 07/2014-003; 07/2014-001; 07/2014-002+ DHL saatmise ja kaalumise andmed materjali koguse kohta); nr 59 (Ivazo Transport_saateleht (20140912 e-kirja lisa); nähtub veo teostamine Ivazo Transport OÜ poolt OÜ Baltferile 2,3,4, 8 juuli, mis vastab ISL Partners OÜ arve kuupäevadele); nr 67 (Pearaamatu vv_km ostmisel); nr 70 (vv_müük_kauba liigid Näitab seadmete ja materjali müüki juulis 2014; nr 72 (vv_ladu_kauba hind, liik (materjalid laos müügiks. Serverid jm ei ole materjal mida müüa vaid kaup); nr 76 (Müügiarved_eesti kliendid_Baltfer - Nähtub lammutamisel saadud värvilise (Grandmet) ja musta metalli (Baltfer Recycling OÜ) edasimüük (kauba olemasolu, sest see saadi lammutamisest); nr 140 (Arve nr 03/09/14_ja akt 280_ISL Partners OÜ pistikud 6 kg ISL tõi Fosforiidisse kohale. Maksmisel KMKR kontroll; nr 141 (arve nr 09/09/14_ja akt 281_ISL Partners OÜ - serverid 2 tk, D. A. tõi ja ISL Parners OÜ allkirjastas akti. Maksmisel KMKR kontroll); nr 142 (arve nr 11/09/14_ja akt 282_ISL Partners); nr 143 (arve nr 14/09/14_ja akt 283_ISL Partners; nr 144 (arve nr 19/09/14_ja akt 285_ISL Partners); nr 145 (arve nr 24/09/14_ja akt 286_ISL Partners. Nr
  6. Arve nr 04/08/14_ja akt 271_ISL Partners); nr 116 (arve nr 05/08/14_ja akt 272_ISL Partners); nr 117 (arve nr 07/08/14_ja akt 273_ISL Partners); nr 118 (arve nr 08/08/14_ja akt 274_ISL Partners); nr 119 (arve nr 09/08/14_ja akt 275_ISL Partners); nr 120 (arve nr 11/08/14_ja akt 276_ISL Partners); nr 127 (maksekorraldus_tasumine ISL Partnersile); nr 164 (selgituste ptk_ISL Partners OÜ); nr 181 (selgituste ptk_ISL Partners); nr 187 (ekiri_I.S.-L.-lt_skm); nr 191 (e-kiri_I.S.-L._maksustamisest); nr 193 (laekumised Baltfer-ilt_ISL Partners saadetud); nr 205 (selgituste ptk_I.S._L. I. S.-L. soovis MTA-st vabaneda ja mõtles ise või revidentide kaasabil välja ütlused (lisa nr 202), mida ta kohtus eitas ja nende ütluste andmine päästis ta ostu tõendamise kohustusest ning talle ei järgnenud mingeid tagajärgi, kuigi maksude tasumata jätmises on põhjust kahelda).
  7. Tunnistaja K. M. kinnitas, et lattu toodi palju halli värvi metallist kappe. Lammutamisega tegeles D. ja ka R. K. R K. võttis osa lammutamisest, M. ei süvenenud sellesse, mida ta tegi. Nägi inimesi, kes tõid kaupa lattu. Teab neid nägupidi, nimesid ei tea. Tavaliselt toodi kaupa valge kaubikuga. Kaupa toodi ka musta BMW X5ga, sellega sõitis tumeda peaga mees, tõmmum (R. M. oli saatjana kaubikuga kaasas X5-ga). X5ga toodi väiksemaid kaste. Kui elektroonikat toodi, siis me helistasime R., et ta oleks kohal kauba vastu võtmisel. Tunnistaja kinnitas, et J. K. (näidati fotot) tõi ka elektroonikat, vist valge autoga. Nime ja firmat ei mäleta. Ta käis mõned korrad kaupa toomas. Samuti kinnitas tunnistaja, et teda ei ole instrueeritud esindaja poolt („Ma ei ole M. Angerjärve varem näinud“). Tunnistaja ei ole kuulnud inimesest nimega A. G.
  8. Tunnistaja A. D. kirjeldas, kes tõi elektroonikat; teab firmat Ivažo, D. sellest firmast; tema tõi printereid (parandas „servereid“) ja kappe. Elektroonikat oli palju, ei mäleta mitu kappi oli. Tundis isiku ära fotolt. D. Ivazo OÜst tõi kasutatud kappe, firma Siemens vist, täpselt ei mäleta. Kapid olid väljast ühesugused, aga seest erinevad. Pisielektroonika detaile tema ei toonud, neid tõi R. Ivazo 7 Transport arve ja saatelehed, millelt nähtub, et augustis vedas ISL Partners OÜ kaupa 4, 5 ja 7.08.2014 (vaatluse fotod SAM1154, 56-58 server ISL server; 1159, 1160 ISL el.blokk). Tunnistaja kinnitas, et pildil olev isik (J. K.) tõi servereid. J. K. tõi valge bussiga elektroonikat. Vaatluse fotolt SAM1161 nähtub Complex Eesti el.bloki osa. Kaebuse lisast 6 kirjavahetus Complex Eesti OÜ-ga seoses tehinguga nähtub lepingueelsete suhete algus 13.07.2014 kell 15:35 e-kirjast ja kauba olemasolu (fotol näha; osaliselt sama tõend kui vastustaja lisa nr 255). 14.07.2014 OÜ Baltfer ekirjast nähtub, et hind sõltus kaubast, s.o tegemist ei olnud üksnes arvete väljastamisega nagu MTA väidab. Tunnistaja kirjeldas, et kaupa toodi ka sõiduautoga, maasturiga. Maastur oli tume. Juht oli väikest kasvu. Toodi ka kohvreid, neid tõi džiibiga mees. Mäletab, et džiibiga mees käis ühe korra. Tehingute toimumist tõendab ka vastustaja lisa nr 146: ostu-müügileping nr 0112/09/2014_Baltfer_Troia Grupp sõlmiti 12.09 leping ja käis kaks korda kohal - korra kontoris ja korra tõi kaupa; vastustaja lisa nr 147 arve nr 009-002/2014_ja akt 284_Troia Grupp - 2 serverit, R. oli kohal allkirjastas serverid, krediidiinfo ja äriregistri väljatrükid 18.09.2014, tasumine toimus pangaülekandega (vastustaja lisa nr 125).
  9. R. K. kinnitas kohtus vande all, et ühendust võttis juhatuse liige J. K.; selgitas lepingu sõlmimist ja müügi toimumist; kinnitas, et ei tea, kust J. K. kauba sai; ning, et neil oli ainult tööalane suhe. R. K. kinnitas ka, et ei tea sellist isikut nagu A. G. ega OÜ-d Novadetail.
  10. Tunnistaja J. K. kinnitas 26.01.2016 kohtuistungil, et müüs Baltfer OÜ-le erinevaid asju erineva suurusega - väiksed ühenduspistikud, elektroonikamoodulid ja servereid; ta ei tea, kas tooted olid uued või kasutatud, see ei olnud tema jaoks oluline; kauba võttis ise G. laost Männikul ja kasutas A. kaubikut; viis kauba ise otse Novadetail OÜ laost Baltfer OÜ lattu; et müüja andis täpse arvu, palju tooteid oli ja Baltfer OÜ kontoris kontrolliti üle; kõigepealt tõi kauba lattu, siis koostati akt ja selle alusel tegi tema arve; Baltfer maksis ülekandega; tema tasus Novadetail OÜ-le sularahas, kuna A. palus nii; deklaratsiooni esitas raamatupidaja M. K. ja tunnistaja teada peaks olema müügikäive Baltfer OÜ-le deklareeritud (puuduvad vastupidised tõendid); G. tundis umbes aasta või pool aastat enne elektroonikatehingu tegemist; G. ei suhelnud otse K. või Baltfer OÜ-ga. Tunnistaja ei mäletanud, kas sõlmis lepingu Baltfer OÜga, kuid see sõlmiti ja olemas on ka tema juhilubade koopia – vastustaja lisa nr 87 Ostu-muuguleping_nr 01-15-07-2014_ComplexEesti_Baltfer; Leping 15.07.2014 (vastustaja lisad nr 230-233), juhiloa koopia ja äriregistri väljatrükk 15.07.14 kuupäevaga kell 10:20 (J. K. oli siis seal). Seega ID kaart, mis on väljastatud 22.07.2014, ei oma tähtsust; Complex Eesti OÜ kinnitas tehingute toimumist Baltferiga nii maksumenetluses (vastustaja lisad nr 228, 254) kui kohtumenetluses (26.01.2016 J. K. ütlused). Tasumine toimus pangaülekandega (vastustaja lisad nr 229, 63, 64, 73, 74, 100, 88, arve 210714_ja akt 267_ComplexEesti konnektorid 10000, akt 267 J. K. tõi kauba ja allkirjastas akti; kiri raamatupidaja T., et koosta akt 10 000 konnektori kohta; J. K. e-kiri (Coeesti@gmail.com) kas soovid osta ja pilt komponente (konnektorid); 18.07.2014 väljatrükk äriregistrist ja krediidiinfost, KMKR; vastustaja lisa nr 89: arve 240714_ja akt 268_ComplexEesti server 4tk, akt 268 21.07.14 server 4 tk; vastustaja lisa 90: arve 310714_ja akt 270_ComplexEesti 30 moodulit J. K. tõi ja allkirjastas akti; raamatupidamisregistrid vastustaja lisad nr 234-V
  11. Pearaamatu vv_kassa_Complex Eesti; ostja müügi arved ja aktid vastustaja lisad nr 236-247; 264-267 (akt lisa nr nr 270_Complex Eesti_Baltfer on pooltel erinev, sest kauba puhul peab R. K. käsitsi akti pealkirja muutma ja tegi vea, et jättis muutmata ning allkirjastamisel ja uuesti trükkimisel on vale akti koopia allkirjastatud. Pole eluliselt usutav, et selline asi saaks dokumentide sihilikul võltsimisel juhtuda, et siis saaks MTA sellele vastuolule osundades maksusumma määrata).
  12. Samuti tõendavad tehinguid kassaorderid (vastustaja lisad nr 248-250; 268) ja osaliste seletused maksumenetluses (vastustaja lisad nr 254-255; 269; 270-272, 274, 279-280; Novadetail OÜ-l ettevõtluse olemasolu tõendavad dokumentaalsed tõendid vastustaja lisad nr 294-297 ning A. G. seletused vastustaja lisad nr 279-280 (5.11.2014 e-kirjas kinnitab A. G. tehingu toimumist ja kauba olemasolu). A. G. seletused näitavad, et selgelt on probleemid tema poolt kauba soetamisel, kuid MTA ei kontrolli isikut ega sanktsioneeri tema tegevust. 8
  13. Koostoimes teiste tõenditega sh ostu-müügileping 15.07.2014 (vastustaja lisa nr 230); ostumüügileping 14.07.2014 (lisa nr 231-233; 270-272); pearaamat lisa nr 234-235; konnektorite arve lisa nr 236 (Complex Eesti ostab Novadetaililt kogus 10 000 tk); kauba vastuvõtmise akt 17.07.2014 Complex Eesti OÜ ja Novadetail OÜ vahel lisa nr 237; müügiarve OÜ-le Baltfer 21.07.2014 sh KM 3200 eurot (10 000 tk connectoreid) V238; kauba üleandmise-vastuvõtmise akt 18.07.2014 Complex – Baltfer; Complex Eesti OÜ poolt Novadetail OÜ-le tasumine lisa nr 248; Baltfer OÜ poolt Complex Eesti OÜ-le tasumine ülekandega lisa nr 269; isikute ütlused kohtuistungil ning seletused maksumenetluses kinnitavad, et tehingud leidsid aset dokumentides kajastatud viisil ning kaup oli olemas. Kokku esitas Complex Eesti OÜ Baltferile 21.07.14 (10 000 konnektorit), 24.07.14(4 serverit), 31.07.14 (moodul). Vastustaja lisa nr 121: arve nr 080814_ja akt 277_Complex Eesti
  14. R. K. kinnitas, et firma esindajaks oli R.; selgitas, milline näeb R. välja; kinnitas, et kontrollis ka tema isikut äriregistrist ja krediidiinfost; et Troia Grupp OÜ ja Complex Eesti OÜ ei ole talle ega Baltfer OÜ-le raha andnud. Revident käis laos ja nägi seal olevaid tooteid ja kuidas toimub demonteerimine. Nad tegid ka pilte ja vaatasid kõik üle. R. K. kinnitas, et ei tunne A. L. ja pole talle midagi (raha) andnud ega temalt saanud (06.04.2016 kohtuistung). Troia Grupp andis maksumenetluses seletused, mis kinnitasid tehingute toimumist; tasuti ülekandega (vastustaja lisa nr 299 selgituste ptk_Troia Grupp, lisa nr 301 maksekorraldused_Troia Grupp_Baltfer). Mingid arusaamatused Lätis ja Leedus mitu astet kaugemal kui Baltfer ei puuduta Baltferi ja Baltfer ei tea nende tehingute kohta midagi. Baltfer ei ostnud kruvikompressoreid. VASTUSTAJA SEISUKOHT
  15. Vastustaja kaebusega ei nõustu ja palub jätta selle rahuldamata. Kaebaja raamatupidamisdokumentidest nähtuvalt ostis kaebaja kontrollitavatel perioodidel erinevas sortimendis elektroonikatooteid osaühingutelt ISL Partners, Complex Eesti ja Troia Grupp kokku summas 219 760 eurot, s.h. käibemaks 36 626,67 eurot, kuid maksuhalduri kogutud tõendid tehingute toimumist kaebaja ja kõnesolevate äriühingute vahel ei kinnita. Maksuhalduri versiooni kohaselt kasutas kaebaja osaühingute ISL Partners, Complex Eesti ja Troia Grupp nimel väljastatud arveid üksnes selleks, et tekitada alusetult sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust, mis võimaldas kaebajal vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksusummat ning viia ettevõtlusest välja raha ilma makse maksmata. Maksuhalduri kahtlused põhinevad kontrollimisel kogutud tõenditel, mida on põhjalikult kirjeldatud kontrollaktis ja millest maksuhaldur järeldas, et kõikidel juhtudel toimusid väidetavad tehingud kaebaja kontrolli all ehk siis kaebaja määras hinna, vormistas lepingud ja kauba üleandmisevastuvõtmise aktid, mille põhjal väidetav kauba müüja vormistas arve, kusjuures dokumentide allkirjastamine toimus kõikidel juhtudel kaebaja kontoris. Tähelepanuväärne on ka see, et kui maksuhaldur küsitles kaebajale väidetavalt kaupu müünud äriühingute esindajaid, siis ilmnesid olulised vastuolud kaebaja seadusliku esindaja R. K. poolt antud seletustega tehingute toimumise osas või ei mäletanud seletusi andnud isikud tehinguga seotud asjaolusid sootuks ning põhjendatud on maksuhalduri järeldus, et sellised seletused on ebausaldusväärsed ega tõenda tehingute toimumist dokumenteeritud kujul.
  16. Määravaks on kaebaja juhatuse liikme R. K. kinnitus selle kohta, et kõikidel maksuotsuses käsitletud juhtudel määras soetatud kauba hinna elektroonikatootes väärismetalli sisaldus, mitte kauba tehnilised näitajad ega töökõlblikkus. R. K. 21.04.2014 maksuhaldurile antud seletuse kohaselt (lk 5) lähtus ta kauba soetamisel sellest, kui palju kulda, hõbedat jm muud realiseeritavat metalli ta konkreetsest elektroonikatootest saab ning kui palju ta selle müügist võib raha saada. Samuti kinnitused selle kohta, et kaebaja poole ei ole mitte keegi pöördunud eesmärgiga müüa kvaliteetset kasutuskõlblikku elektroonikakaupa. Vaatamata sellele on kaebaja raamatupidamisdokumentidest nähtuvalt soetanud erinevas sortimendis elektroonikatooteid ning viited sellele, et tegelikult oli soetuse eesmärgiks elektroonikatoodetes sisalduva väärismetalli soetus, puuduvad. 9
  17. Kaebajal oli kohustus rakendada kõikide maksuotsuses käsitletud tehingute puhul

§ 41

¹ sätestatud erikorda juhul, kui tehingud dokumenteeritud kujul oleks tõepoolest aset leidnud. Kuna erikorrast lähtuvalt tulnuks kaebajal kauba soetamisel deklareerida nii tasumisele kuuluv käibemaksusumma kui ka sisendkäibemaksusumma samal maksustamisperioodil, kui ta arvestab käibemaksusumma enda tasutava käibemaksuna, poleks kaebajal reaalselt tagastamisele kuuluvat käibemaksu tekkinud. Seega ainuüksi asjaolu, et kaebajal

§ 41

¹ sätestatud erikorda eiras ning kajastas oma raamatupidamises arved, mis tehingu tegelikku sisu ei kajastanud, viitab sellele, et kaebaja sooviks oli varjata tegelikke tehinguid eesmärgiga saavutada maksueelis seeläbi, et vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu vaidlusaluste äriühingute nimel väljastatud arvetel näidatud käibemaksu ulatuses kokku summas 36 626,67 eurot. 37. R. K. on ise maksuhaldurile kinnitanud, et kauba hinna määras tema peale seda, kui oli hinnanud kaubas sisalduva väärismetalli kogust ning pidi seega olema teadlik sellest, et ta soetab tegelikult

§ 41

¹ lg 2 punktis 4 nimetatud kaupa, mitte elektroonikaseadmeid, nagu see nähtub vaidlusalustelt arvetelt. Seega olukorras, kus kaebaja ise andis müüjale algandmed arve väljastamiseks, pidid arvetel kajastuma kaebaja poolt prognoositud väärismetalli kogused, mitte aga kaup, millel iseseisev väärtus puudus ja mida on jaatanud ka R. K. maksuhaldurile seletust andes. Tulenevalt eelnevast on ekslik ka kaebaja kinnitus selle kohta, et kasutatud elektroonikatooted ei ole jäätmed, vaid kaup, kuna

§ 41

¹ lg 2 p 4 reguleerimisalaks ongi kaup, mis iseseisvat väärtust ei oma, kuid mis sisaldab väärismetalli ja selline kaup võõrandatakse jäätmeluba mitteomavale maksukohustuslasele. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja jäätmeluba ei omanud ning soetas aegunud ja moraalselt vananenud elektroonikatooteid üksnes demonteerimise eesmärgil ja selleks, et eraldada selles sisalduvad väärismetallid ning need edasi müüa tulu teenimise eesmärgil.

  1. Kahtlust ei ole selles, et vaidlusaluseid tehinguid kontrollis täielikult kaebaja ise, olles teadlik ka sellest, et väidetavate tehingute sisuks oli väärismetalli sisaldavate jäätmete, mitte elektroonikatoodete soetus. Eelnevat kinnitab muuhulgas R. K. seletus selle kohta, et soetatud kujul kaebaja elektroonikatooteid ei müünud, vaid kõik elektroonikatooted demonteeriti ja müüdi selles sisalduv väärismetall, mille kohta R. K. esitas maksuhaldurile dokumendi pealkirjaga „Komplekteerimine“. Tulenevalt eelnevast on ainetud kaebaja arutlused, nagu piisaks tehingute toimumise tõendamiseks üksnes vormikohastest arvetest ja pangakonto väljevõttest, kust nähtub arve eest tasumine, kuna üldteada on asjaolu, et maksupettuste puhul jõuavad ostja poolt müüjale kantud summad varem või hiljem ülekande teinud isikule tagasi, mida kinnitab muuhulgas ISL Partners OÜ juhatuse liige I. S.-L., kes kinnitas maksuhaldurile, et andis ISL Partners OÜ pangakontole kaebaja poolt kantud summad R. K. tagasi.
  2. Arusaamatu on ka kaebaja etteheide, nagu tulnuks maksuhalduril enne tulumaksu määramist läbi viia hindamine väitega, et kõik andmed selleks olid olemas. Vastustaja ei mõista, mil moel saanuks hindamist läbi viia kauba osas, mida vaidlusalustel arvetel on kirjeldatud sõnadega „mälukaart, serverid, elektroonika blokid, pistikud“ jne ning mille kohta mistahes täpsustavad andmed puudusid. Samas on ebaselge seegi, kas ja millises koguses kaebaja üldse mingeid elektroonikaseadmeid soetas. Kummastav on väide, nagu puuduks alus tulumaksu määramiseks põhjusel, et maksuhaldur luges tehingud mittetoimunuks. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on kontrollitavatel perioodidel teinud vaidlusalustele äriühingutele väljamakseid kokku summas 219 760 eurot ning ei ole tõendanud, et soetas kauba arvetel näidatud isikutelt. Nimelt on kohtupraktikas asutud seisukohale, et olukorras, kus maksukohustuslane oli teadlik, et tema raamatupidamises kajastatud müüja ei ole tegelik müüja, ei ole iseenesest tähtsust sellel, kas maksukohustuslane järgis äris tavapärast hoolsuskohustust. Kui ostja teadis, et raamatupidamisdokumentides kajastatud müüja ei ole tegelik müüja, kuulub sellise tehingu eest väidetavalt tasutud summa maksustamisele TuMS § 51 lg 1 ja lg 2 p 3 alusel ettevõtlusega mitteseotud kuluna.
  3. Vastustaja möönab, et maksuotsuses on tõesti valesti märgitud maksukohustuslase aadress ja maksuotsuse kuupäev. HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes 10 põhjusel, et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumine ei mõjuta asja otsustamist. Käesoleval juhul ei ole vaidlust haldusakti edasikaebe tähtaja osas ega kättetoimetamise osas, mis võiks nimetatud vorminõuete rikkumiste puhul mõjutada asja otsustamist. Arvestades eeltoodut palun kohtul lugeda õigeks maksuotsuse andmise kuupäevaks 06.07.2015 ning maksukohustuslase aadressiks Fosforiidi
  5. Kaebaja on oma kaebuses (p. 49) esitanud väite, et maksuarvestus maksuotsuses on ebaõige. Vastustajale jääb arusaamatuks, milles maksuarvestuse ebaõigsus võiks seisneda, kuna kaebaja oma väidet täpsustanud ei ole ega ka põhistanud. Seega ei saa vastustaja kaebaja eelnimetatud väitele omapoolset seisukohta anda.
  6. Vastustaja on andnud kaebajale piisava aja (27 päeva) eriarvamuse esitamiseks. Seda enam, et tegemist on olukorraga, kus esindaja on juba varasemalt maksumenetluse käigus materjalidega tutvunud. Kaebaja oleks saanud kasutada eriarvamuse tähtaja pikendamata jätmise otsustele vaidlustamise aja jooksul (alates 16.06.2015-06.07.2015) eriarvamuse esitamist olulistes küsimustes kontrollaktile, mis oleks välistanud kaebuses väidetava ebaõige maksuotsuse andmise ja uurimisprintsiibi rikkumise.
  7. Kaebaja on kaebuse lisana nr 5 esitanud 11.-12.11.2014 kirjavahetuse ISL Partners OÜ ja MTA vahel (venekeelsena, tõlget juurde lisamata). Esitatud kirjavahetusega seoses on kaebaja oma kaebuses märkinud, et MTA on ise hinnanud tehinguid korrektselt maksustatuteks (kaebuse lisad 4 ja 5). Kaebaja märgib oma kaebuses, et nii on revident asunud ühele seisukohale ja MTA nõustajad teisele. Vastustaja märgib siinkohal, et kaebaja järeldus on antud juhul ilmselgelt meelevaldne. Kaebusele lisatud kirjavahetusest (lisa 4) nähtub, et kaebaja ei ole esitanud küsimust selgelt ning ei ole puudutanud oma küsimuses võimalikku „ maksustamise erikorda“. Nii ongi MTA nõustaja vastanud üldisele küsimusele üldises formaadis. MTA nõustamise korras esitatud seisukoht ei ole samane MKS § 911 siduva eelotsuse mõistes, see ei ole õiguslikult siduv. Seega ei ole esitatud lisadel MTA nõustamise osas tõendamisel kaalu, kuna on antud vastusena üldsõnalisele, ilma asjas olulisi fakte kajastamata küsimustele.
  8. Kaebuse lisana nr 6 esitatud kirjavahetuse osas kaebaja ja Comlex Eesti OÜ-ga jääb vastustajale arusaamatuks, mida käesoleva tõendiga kaebaja lõppkokkuvõttes tõendada on soovinud.
  9. Vaidlustatud maksuotsuses on piisavalt tõendatud, et kaebaja tegevus maksuotsuse aluseks olnud tegevustes oli teadlik. Kaebaja läbiv seisukoht, et maksuhaldur on vaidlustatud maksuotsuse koostanud põhjendatud kahtluse alusel, et kaebaja ei olnud maksupettusest teadlik vaid heauskne, on jäänud nii vaide, kui kohtumenetluses paljasõnaliseks ning ei vasta tegelikkusele.
  10. Riigikohtu halduskolleegiumi seisukoha järgi tuleb MKS § 102 lg 1 p-s 2 sisalduvat piiravat tingimust uue asjaolu või tõendi arvestamisel maksukohustuslase tahtluse või hooletuse puhul käsitleda kui kaasaaitamiskohustuse rikkumise tagajärge. Teiste sõnadega kui maksukohustuslane jätab maksumenetluses tõendid ja teabe esitamata vähemalt hooletusest, kuulub kohaldamisele MKS § 102 lg 1 p 2 ja hilinenult esitatud tõendid loetakse asjakohatuks. Eeltoodust tulenevalt on määrava tähtsusega küsimus, kas kaebajad jätsid maksumenetluses kohtumenetluses esitatud teabe tahtlikult või hooletult esitamata. Kaebaja ei ole esitatud tõendeid, et vastustaja oleks Matoam Electronic OÜ maksumenetluse käigus kaebajate kaasaaitamiskohustuse täitmist takistanud või keeldunud mõne tõendi/teabe vastuvõtmisest. Eeltoodust tulenevalt ei ole kaebajate poolt tõendite ja teabe esitamata jätmine maksumenetluses olnud seotud haldusorgani tegevusega ning kaebajatel oli korduvalt võimalik teave maksumenetluses esitada. Vastustaja on seisukohal, et haldusorgan on teinud omalt poolt kõik, et kaebajal oleks võimalik olnud maksumenetluses uute tõendite ja teabe esitamine ning olukorras, kui neid ei esitatud, sai nimetatud olukord tekkida üksnes kaebaja enda tahtlusest või hooletusest. Kaebaja ei ole taotlenud maksumenetluses K. M., A. D. ja D. A. ülekuulamist. Taotlust ei ole esitatud ka vaidemenetluses. Kaebuses ei ole toodud põhjendusi, miks isikute ülekuulamist on taotletud alles kohtumenetluses. A. D. on kaebaja küll maininud oma ütlustes 11 maksumenetluses, kuid kaebaja selle isiku poole ütluste andmise võimalusele ei ole tuginenud. Isiku korrektseid andmeid kaebaja esitanud ei ole. Kaebaja poolt taotletud tunnistajad I. S.-L. ja J. K. on maksumenetluses andnud seletusi, mistõttu nende kohtus antud ütlused ei ole usutavad ning tuleb jätta asja lahendamisel tähelepanuta.
  11. Logiraamat on maksuhalduri sisemine töödokument, kus maksumenetlust läbi viiv revident kajastab kõiki tegevusi igal tööpäeval kellaajaliselt. Nimetatud dokumendi koostamise eesmärgiks on informatsiooni andmine revidendi vahetule juhile tööaja otstarbeka kasutamise kohta, samuti revidendile endale maksumenetluses läbiviidud tööde ja toimingute kohta olukorras, kus tema läbi viia on samaaegselt mitmed maksumenetlused. Kuna seadusest ei tulene revidendile kohustust pidada logiraamatut, ei ole Maotam Electronic OÜ maksumenetluses seda ka peetud.
  12. Nagu nähtub kohtule esitatud maksumenetluse toimikust, ei olnud ISL Partners OÜ, Complex Eesti OÜ ja Troia Grupp OÜ ainsaks tehingupartneriteks OÜ Baltfer tegevusajal. Seda, et vaatlusel tuvastatud ja fotografeeritud kaup on vaidlustatud tehingute raames soetatud kaup, tõendatud ei ole. Antud juhul on kinnitust leidnud, et kaebaja ei soetanud identifitseeritavat kaupa. Maksuhaldur ei ole leidnud maksumenetluses, et kaebajal puuduks reaalne majandustegevus. Vaatlusel fikseeriti kaup, kuid ei ole kinnitust leidnud, et tegemist oli vaidlusalustes tehingutes kajastatud kaubaga. R. K. on oma 21.10.2014 maksumenetluses antud seletuses 21.10.2014 selgitanud, „..et kui pakutakse kaupa, mis kvalifitseerub jäätmeks, siis ostab Baltfer Recycling, sest temal jäätmeluba olemas….mina OÜ-Baltfer Recycling ei tööta, käin hindamas, kuna tööd vähe, tasu ei saa. Nt Eesti Telefon müüb telefonijaamu, siis konkursil osaleb Baltfer Recycling, mitte OÜ Baltfer. Mina käin küll nende telefonijaamade ehk jäätmetega tutvumas ja hindamas“. Samas kinnitas R.K. kohtuistungil vande all, et muutis OÜ Balfer nime seetõttu, et ei kahjustaks Baltfer Recycling OÜ mainet (kellega isikul varasem seotus). Vastustaja leiab, et arvestades kaebaja esitatud vastuolulisi seletusi, lisaks kinnitust, et OÜ Baltfer kasutas Baltfer Recycling OÜ-d nö oma kokkuostjana (kuna viimane omas jäätmeluba) ja nende äriühingute vahelisi seoseid ning Balfer OÜ-l reaalne majandustegevus ka toimus, võis Baltfer OÜ-l tegevuskohas kaup olla ja toimuda ka edasimüük, kuid ei ole tuvastatud, et tegemist oli vaidlustatud tehingutes kajastatud kaubaga. Kaebaja ei ole tõendanud, et tegu oli sama kaubaga. Vastustaja on ka juba varasemalt vaideotsuse punktis 32 selgitanud, et vaidlusaluste tehingute kohta puudusid kaebajal mistahes täpsustavad andmed ning seetõttu ei saanud läbi viia kauba osas hindamist.
  13. Riigikohtu halduskolleegium on selgitanud 05.05.2003 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-39-03 p-s 12, et osavõtt maksupettusest võib seisneda eelkõige selles, et tehingu teise poole majandustegevust korraldavad isikud tegutsevad kas käibemaksu tagastamist taotleva äriühingu juhatuse liikme juhiste alusel, nende kontrolli all, eelneval kokkuleppel või teadmisel. Vastustaja leiab, et antud juhul on tõendatud, et väidetavad tehingud toimusid kaebaja juhiste alusel ja kontrolli all. R. K. poolt 25.01.2016 kohtuistungil vande all antud seletusi ja kohtuistungitel 25.01.2016, 26.01.2016 ja 08.02.2016 ülekuulatud tunnistajate antud ütlusi ei saa pidada usaldusväärseks, sest need on vastuolus asjas kogutud tõenditega ja varasemalt antud ütlustega. Kaebuse õigeks lahendamiseks peaks kohus hindama maksumenetluses kogutud tõendeid ja arvestama sellega, et maksuotsuse motiveerimise nõue ei hõlma seda, et maksuotsuse põhjendustes tuleks analüüsida maksukohustust vähendavaid asjaolusid, mida maksukohustuslane ei ole maksumenetluses esile toonud ja mille olemasolu ei pea maksuhaldurile olema muul viisil äratuntav.
  14. Tallinna Ringkonnakohus on 07.11.2008 lahendis haldusasjas nr 3-07-7875 asunud seisukohale, et „käibemaksu tasumise kohustuse ja tasutud sisendkäibemaksu maksustatavast käibest mahaarvamise õiguse tekkimise eelduseks on käibe tegelik toimumine“. Seega on maksude objektiks reaalsed majanduslikud sooritused. Käibemaksu objektiks peab olema teenuse käive kui majanduslik sooritus. Arve väljastamine ja raha liikumine väidetavale müüjale ei kinnita veel käibe toimumist ega ka käibemaksukohustust. Sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus tekib

§ 31

lg 1 kohaselt teiselt maksukohustuslaselt kaupade ja teenuste soetamisel, mitte ainuüksi arve esitami12 sest. Käibe tekkimise aluseks ning sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse tekkimiseks on seega vajalik asjaolu, et üks käibemaksukohustuslane ostab teiselt käibemaksukohustuslaselt kaupa. Ka taolisel juhul peab kaebaja sisendkäibemaksu mahaarvamise õigsuse tõendamiseks esitama tõendeid selle kohta, kas ja millal ta on kätte saanud ettevõtluses kasutatava kauba. Sellised tõendid antud asjas aga puuduvad ning esitatud tõendid ei ole veenvad.

  1. Kui käibemaksukohustuslane ei suuda tõendada tehingute toimumist ning tehingute tegelikku teist poolt, siis puudub tal käibemaksu mahaarvamise õigus (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-73-10, p 10). Seega, kui arvel näidatud müüja pole tegelikult kaupa müünud ja maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et ostja osaleb käibemaksupettuses ning ostja ei esita selle kahtluse kõrvaldamiseks täiendavaid tõendeid (usaldusväärseid), siis puudub tal käibemaksu mahaarvamise õigus. Riigikohus on leidnud, et kui maksuhaldur on maksuotsuses asjaolude ja tõendite kogumile tuginedes mõistlikult ning eluliselt usutavalt põhjendanud kahtlust maksukohustuslase osalemisest maksupettuses, viidates seejuures maksukohustuse tekkimise õiguslikele alustele, läheb tõendamiskoormus MKS § 150 lg 1 järgi üle maksukohustuslasele (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-65-14, p 9). Eeltoodust tulenevalt leiab vastustaja, et maksuhaldur on maksukohustuse tuvastanud hinnates maksumenetluses kogutud andmeid nende kogumis ja vastastikuses seoses ning arvestades väljakujunenud kohtupraktikat.
  2. Kuna tehingu pooled olid mõlemad muukeelsed, kaebaja koostas aga lepingud eesti keeles, kinnitab see maksuhalduri põhjendatud kahtlust, et tegelikkuses tehinguid poolte vahel ei toimunud. KOHTU PÕHJENDUSED
  3. Hinnanud poolte seisukohti ja väiteid ning nende kinnituseks esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses, leiab kohus, et kaebus on põhjendamatu ja tõendamata ning tuleb jätta rahuldamata. Menetlusosaliste menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda. MTA 06.07.2015 maksuotsus nr 12.2-3/026907-17 on õiguspärane, nõuetekohaselt motiveeritud ja kooskõlas seadusega, mistõttu puudub alus selle tühistamiseks. Kohus nõustub maksuotsuses, MTA 02.06.2015 kontrollaktis nr 12.2-3/026907-16 (edaspidi kontrollakt) ja 28.08.2015 vaideotsuses nr 6-1/2948-2 toodud põhjendustega ega pea vajalikuks neid käesolevas otsuses korrata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 2). Maksukorralduse seaduse § 150 lg 1 kohaselt kui maksuotsus on nõuetekohaselt motiveeritud, siis läheb tõendamiskoormus üle maksukohustuslasele. Maksuotsuses on märgitud, et selle lahutamatuks osaks on kontrollakt. Kohus leiab, et Matoam Electronic OÜ-le tehtud maksuotsus ja selle osaks olev kontrollakt vastavad ülalmärgitud tingimustele ning vaidlusaluses asjas on esitatud ja kogutud piisavalt dokumentaalseid tõendeid. Peamised põhjendused ja tõendite analüüs sisaldub kontrollaktis, see on hästi loetav ja loogiline. Kohus ei näe maksumenetluses ei uurimispõhimõtte rikkumist ega vastuoluliste või väärate järelduste tegemist.
  4. Maksuhaldur on heitnud kaebajale ette esiteks seda, et tehinguid ISL Partners OÜ-ga, Complex Eesti OÜ-ga ja Troia Grupp OÜ-ga faktiliselt ei toimunud (kuna kaupa kas ei olnud või vähemalt ei ole võimalik kaupa identifitseerida), ning teiseks seda, et kaebaja on põhimõtteliselt arvestanud käibemaksu valesti, eirates

§ 411

sätestatud erikorda (viimased etteheited sisalduvad kontrollaktis ja vaideotsuses). Kohtu hinnangul on kõige olulisem põhjendus kaebajale käibemaksu määramiseks just

§ 411sätestatud erikorra eiramine.

  1. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja jäätmeluba ei omanud. Kohtu hinnangul kinnitavad aga asjas kogutud tõendid, et kaebaja soetas kasutatud elektroonikatooteid üksnes demonteerimise eesmärgil ja selleks, et eraldada nendes sisalduvad väärismetallid ning need edasi müüa. Asjaoludest nähtuvalt puudus kaebajal soov müüa elektroonikatooted edasi nende sihtotstarbelise kasutamise eesmärgil. Kaebuses esitatud väide, et vaidlusaluse kasutatud elektroonika müük õnnestub kaebajal suhteliselt hästi ja suur osa ostetud elektroonikast kasutatakse samal otstarbel, ei vasta tõele ja on kaebaja enda muude väidetega vastuolus. Kaebaja juhatuse liige R. K. kinnitas nii maksuhaldurile 13 antud seletuses kui kohtuistungil, et kõikidel maksuotsuses käsitletud juhtudel määras soetatud kauba hinna elektroonikatootes väärismetalli sisaldus, mitte kauba tehnilised näitajad ega töökõlblikkus. Ühestki tõendist ei nähtu, et kaebaja oleks tundnud huvi selle vastu, kas kasutatud elektroonika ka töökorras oli ning mis marki see oli.
  2. Kokkuvõtlikult põhineb järeldus, et kaebaja ostis kasutatud elektroonikat kokku vaid selles sisalduva väärismetalli realiseerimiseks, järgmistel asjaoludel ja tõenditel: 1) R. K. 24.09.2014 maksuhaldurile antud seletuse kohaselt (lk 5) lähtus ta kauba soetamisel sellest, kui palju kulda, hõbedat ja muud realiseeritavat metalli ta konkreetsest elektroonikatootest saab ning kui palju ta selle müügist võib raha saada. 21.10.2014 ja 05.11.2014 selgitustes kinnitas R. K., et elektroonikatoote hinna määrab Baltfer OÜ toote väärismetalli sisalduse järgi (21.10.2014 ja 05.11.2014 seletuste protokollid, lk 5, 4); 2) R. K. 24.09.2014 maksuhaldurile antud selgitustes kinnitas ta, et Baltfer OÜ tegeles elektroonika kokkuostuga ja üritas elektroonikat tervikuna maha müüa. Kui see ei õnnestunud kuni kuu ajaga, tegeles Baltfer OÜ elektroonika demonteerimisega. 21.10.2014 kinnitas R. K., et Baltfer OÜ põhitegevuseks on elektroonikatoodete töötlemine ning 05.11.2014 kinnitas ta, et 24.09.2014 selgitustes öeldud kuu aega on liialdusega öeldud (24.09.2014; 21.10.2014; 05.11.2014 R. K. seletuste protokollid lk 1, 1, 6); 3) 21.10.2014 selgitustes kinnitas R. K., et tema poole ei ole pöördunud keegi eesmärgiga müüa kvaliteetset kasutamiskõlblikku elektroonika kaupa (21.10.2014 seletuste protokoll, lk 2); 4) elektroonikatoodetel puudusid kasutusjuhendid; 5) ostetud elektroonikatoodete üle peeti arvestust kohati ka kilo kaupa; 6) kaebaja ei ole isegi väitnud, veel vähem tõendanud, et teda oleks üldse huvitanud, kas kasutatud elektroonikatooted oleksid ka töökorras, kaebaja ei teinud midagi nende töökorra kontrollimiseks ja tal puudusid ka vastava pädevusega töötajad; 7) tehinguosalisi ei huvitanud ja keegi ei pidanud arvestust selle üle, kes oli elektroonika tootjafirma; 8) elektroonika veo ja ladustamise viis (ühes hunnikus, füüsilisi ja ilmastikukahjustusi vältimata) oli omane jäätmetele, mitte kasutuskorras elektroonikale; 9) R. K. kinnitas maksuhaldurile 21.04.2014, et soetatud kujul kaebaja elektroonikatooteid ei müünud, vaid kõik elektroonikatooted demonteeriti ja müüdi selles sisalduv väärismetall, mille kohta R. K. esitas maksuhaldurile dokumendi pealkirjaga „Komplekteerimine“; 10) MTA tõi kontrollaktis välja, et kontrolliperioodil on Baltfer OÜ esitatud müügiarvete kohaselt müünud erinevat vanametalli, väärismetalli (kuld, hõbe), (metall) riiuleid, laastude kuivatamise seadmeid ja Baltfer OÜ põhivara (ehitussoojak, sõiduauto ja mööblikomplekt). Elektroonikatooteid Baltfer OÜ kontrolliperioodil müünud ei ole; 11) kaebaja teadis täpselt, kui palju väärismetalli erinev elektroonika sisaldab, kaebajal olid välja töötatud mehhanismid selle väärismetalli elektroonikast kätte saamiseks ja kaebajal olid eraldi töötajad, kelle ülesandeks see oli; 12) kui 15.07.2014 ostu-müügilepingu p 1 kohaselt ostis Baltfer OÜ Complex Eesti OÜ poolt pakutavaid elektroonika seadmeid ja komponente, siis esitas kaebaja maksuhaldurile Complex Eesti OÜ nimel 24.07.2014 väljastatud arve nr 240714 (server) ning 31.07.2014 väljastatud arve nr 310714 (elektroonika moodul) kohta aktid nr 268 (21.07.2014 kuupäevaga) ja 270 (31.07.2014 kuupäevaga), mis kannavad nimetust musta ja värvilise vanametalli vastuvõtmise akt. Üleandja J. K. poolt MTA-le esitatud 31.07.2014 akt nr 270 elektroonika moodulite kohta kannab nimetust kauba üleandmise-vastuvõtmise akt (09.10.2014 J. K. digikonteinerisse lisatud akt); 14 13) kui Complex Eesti OÜ ja Novadetail OÜ vahelises 14.07.2014 ostu-müügilepingus on sätestatud, et müüja kohustub säilitama kaupade tootjapoolse markeeringu ja pakkimise (p 2.2) ja üleantavate kaupade kvaliteet peab vastama kokkulepitud tehnilistele tingimustele ning tavalistele kvaliteedinõuetele (p 3.1), siis J. K. 20.10.2014 selgitusel (lk 5) olid konnektorid plastmasskastis, server lahtiselt, moodulid pakkimata ning neid pakuti kui vanu kasutatud tooteid, mille kohta arvas J. K., et need ei olnud kasutuskõlblikud elektroonikatooted ja teda ei huvitanud, kas pakutav kaup töötab või mitte (lk 3). J. K. kinnitas, et ei küsinud Novadetail OÜ esindajalt A. G.t, kas on uus või vana kaup, kas töökorras või mitte, lisades, et tema jaoks on kõik vanametall (22.12.2014 seletused lk 5); 14) J. K. selgitusel ei huvitanud teda elektroonikatoote mark ega tehniline näitaja ja ta kinnitas, et Baltfer OÜ ei tellinud, millist marki või tüüpi tooteid tuua (20.10.2014 seletused lk 2); 15) Baltfer OÜ tegevuskohas läbi viidud vaatlusel (vastustaja lisas 161 ja 162) leidis kinnitust, et Baltfer OÜ ei tegele elektroonikatoodete vahendamise, vaid demonteerimise tulemusel saadava materjali müügiga. Vaatlusel ei näidatud maksuhaldurile ühtegi elektroonikatoodet, mis oli soetatud töötava tootena edasimüümise eesmärgil. Vaatlusel tuvastati, et Baltfer OÜ-ga samal aadressil (Põhjaranna tee 16, Maardu, Harju maakond) tegelevad metallijäätmete kokkuostu, sorteerimise, ümbertöötlemise ja ladustamisega ka äriühingud Grandmet OÜ ja Baltfer Recycling OÜ. Väljaspool territooriumi oli silt „Vanametalli kokkuost“ (01.10.2014 vaatluse protokoll).
  3. Kokkuvõtlikult on tuvastatud, et kaup, mida kaebaja ostis, oli väärismetalli sisaldavad jäätmed

§ 411

tähenduses.

§ 411

sisalduva erikorra kohaselt on väärismetalli soetamisel käibemaksu riigile tasumise kohustus hoopis ostjal (pöördmaksustamine).

) § 411 lg 1 kohaselt kui maksukohustuslane võõrandab teisele maksukohustuslasele sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud kaupa, tasub kauba soetaja võõrandajale kauba käibemaksuta müügihinna. Kauba soetaja arvestab tehingu kohta väljastatud arvel märgitud käibemaksusumma enda poolt tasumisele kuuluva käibemaksusummana võõrandaja asemel. Lõike 2 p 4 kohaselt rakendatakse eelnimetatud erikorda väärismetallidele väärismetalltoodete seaduse tähenduses, välja arvatud investeeringukuld, ja väärismetalli sisaldavale metallimaterjal, sealhulgas väärismetalli sisaldavad jäätmed, kui need võõrandatakse jäätmeluba mitteomavale maksukohustuslasele. 58.

§ 41¹ lõiget 2 punkt 4 jõustus 01.07.2014.

Nimetatud seadusemuudatuse eelnõu seletuskirjast selgub, et eelnõu koostamisel on arvestatud muuhulgas maksuhalduri praktikast teada asjaoluga, et pettuste läbiviimisel püütakse ära kasutada olukorda, kus pöördmaksustamine ei laienenud varem kaupadele, mille valmistamisel on kasutatud eelnõus nimetatud vääriskive ja metalle ning need on vastava toote osaks, mistõttu eelnõu eesmärgiks ongi nendes toodetes sisalduva materjali pöördmaksustamine. Seega puudutab seadusmuudatus muuhulgas neid juhtumeid, kus kaup ei oma iseseisvat väärtust, vaid see on soetatud üksnes pöördmaksustamise vältimiseks.

§ 41

¹ lg 2 p 4 reguleerimisalaks ongi kaup, mis iseseisvat väärtust ei oma, kuid mis sisaldab väärismetalli ja selline kaup võõrandatakse jäätmeluba mitteomavale maksukohustuslasele. 59. R. K. on ise maksuhaldurile kinnitanud, et kauba hinna määras tema peale seda, kui oli hinnanud kaubas sisalduva väärismetalli kogust ning pidi seega olema teadlik sellest, et ta soetab tegelikult

§ 41

¹ lg 2 punktis 4 nimetatud kaupa (elektroonika oli kaebaja jaoks sisuliselt jäätmed, kuna tal ei olnud kaebaja jaoks peale koostisosade muud otstarvet, seega oli tegemist elektroonikat sisaldavate jäätmetega), mitte elektroonikaseadmeid, nagu see nähtub vaidlusalustelt arvetelt. Kuna erikorrast lähtuvalt tulnuks kaebajal kauba soetamisel deklareerida nii tasumisele kuuluv käibemaksusumma kui ka sisendkäibemaksusumma samal maksustamisperioodil, kui ta arvestab käibemaksusumma enda tasutava käibemaksuna, poleks kaebajal reaalselt tagastamisele kuuluvat käibemaksu tekkinud. Seega ainuüksi asjaolu, et kaebaja

§ 41

¹ sätestatud erikorda eiras ning kajastas oma raamatupidamises arved, mis tehingu tegelikku sisu ei väljendanud, viitab sellele, et kaebaja sooviks oli varjata tegelikke tehinguid eesmärgiga saavutada maksueelis seeläbi, et vähendas tasumisele kuuluvat käibemaksu vaidlusaluste äriühingute nimel väljastatud arvetel näidatud 15 käibemaksu ulatuses kokku summas 36 626,67 eurot. Ühtlasi tähendab see, et alusetud on kaebaja väited, nagu poleks ta maksueelist saanud ning ainetud arutlused teemal, kuidas Euroopa Kohus on selgitanud käibemaksu mahaarvamise piiramist. Antud juhul ei olnud majandustehinguid kajastatud arvetel õigesti ja kaebajal puuduvad raamatupidamise seaduse § 7 kohased arved käibemaksu mahaarvamiseks. 60. Kaebuse lisadest 4 ja 5 nähtub, et R. K. ja I. S.-L. tegid eraldi järelpärimised MTA aadressile kaibemaks@emta.ee ning said sealt vastuse, et kaubale tuleb käibemaks selle müümise korral müüja poolt lisada. Kaebusele lisatud kirjavahetusest (lisa 4 ja 5) nähtub, et kummaski küsimsues ei ole puudutanud võimalikku maksustamise erikorda (

§ 41¹) ning vidatud väärismetallide sisaldumisele toodetes.

Nii ongi MTA nõustaja vastanud üldisele küsimusele üldises formaadis. MTA nõustamise korras esitatud seisukoht ei ole samane maksukorralduse seaduse § 91¹ siduva eelotsuse mõistes, mis oleks õiguslikult siduvaks. Seega ei ole nimetatud dokumendid käesolevas vaidluses asjakohased.

  1. Lisaks eelnevale märgib kohus, et nõustub sisuliselt ka maksuotsuses ja kontrollaktis toodud põhjendustega, et kaebaja arvetel märgitud kaupa ISL Partners OÜ-lt, Complex Eesti OÜ-lt ja Troia Grupp OÜ-lt tegelikkuses ei soetanud. Nii tehingute osas ISL Partners OÜ-ga (sisendkäibemaks 18 000 eurot), Complex Eesti OÜ-ga (sisendkäibemaks 12 626,67 eurot) kui ka Troia Grupp OÜ-ga (sisendkäibemaks 6000 eurot) leiab MTA, et 1) maksukohustuslane ei ole arvetel näidatud kaupa vastavalt OÜ-lt soetanud ning et vastava OÜ arvetel märgitud kauba olemasolu tõendatud ei ole. Vastava osaühingu arvetel märgitud kaupa ei ole maksukohustuslane soetanud; 2) maksukohustuslane teadis, et ta ei ole vastavalt OÜ-lt elektroonikatooteid soetanud; 3) maksukohustuslane on alusetult sisendkäibemaksuna kajastanud vastava OÜ nimel vormistatud arvetel kajastatud käibemaksu; 4) täidetud ei ole sisendkäibemaksu maha arvamise tingimused, s.o teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba eest tasumisele kuuluv käibemaks, sest vastava OÜ arvetel märgitud kauba saamine maksukohustuslase poolt tõendatud ei ole.
  2. Kui käibemaksukohustuslane ei suuda tõendada tehingute toimumist ning tehingute tegelikku teist poolt, siis puudub tal käibemaksu mahaarvamise õigus (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-73-10, p 10). Seega, kui arvel näidatud müüja pole tegelikult kaupa müünud ja maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et ostja osaleb käibemaksupettuses ning ostja ei esita selle kahtluse kõrvaldamiseks täiendavaid tõendeid (usaldusväärseid), siis puudub tal käibemaksu mahaarvamise õigus. Riigikohus on mitmetes lahendites selgitanud, et ostja juhatuse liikmete tihedad perekondlikud, töö- või ärialased suhted maksuseadust rikkunud müüja esindusõiguslike isikute või majandustegevust korraldavate isikutega, samuti andmed selle kohta, kelle kasutusse on läinud ostja poolt müüjale makstud raha, võivad viidata ostja seotusele maksupettusega (RKHK 05.05.
  3. a otsus asjas nr 3-3-139-03, p 12; 02.10.
  4. a otsus asjas nr 3-3-1-50-03, p 10). Riigikohus on korduvalt selgitanud, et maksuhaldur ei pea maksuotsuse tegemiseks tuvastama maksupettuse toimepanemist ja maksukohustuslase osalemist selles (vt nt kohtuasjas nr 3-3-1-15-13 tehtud otsuse p-d 9, 10, 13 ja 14; 3-3-133-14 p.11). Maksupettuse konspiratiivse iseloomu tõttu on maksuhalduril raske või võimatu esitada maksuotsuses ja ka kohtule otseseid tõendeid sellise rikkumise kohta. Maksupettuses osalemise põhjendatud kahtlust kinnitavad seepärast enamasti asjaolud ja kaudsed tõendid kogumis. Põhjendatud kahtluse tõendamise standard on oluliselt madalam kui teo tõendamisel süüteomenetluses. Maksumenetluses piisab mõistlikust kahtlusest, mida põhjendatakse ja mis on eluliselt usutav. Kui maksuhaldur on maksuotsuses asjaolude ja tõendite kogumile tuginedes mõistlikult ja eluliselt usutavalt põhjendanud kahtlust maksukohustuslase osalemisest maksupettuses, viidates seejuures maksukohustuse tekkimise õiguslikele alustele, läheb tõendamiskoormus MKS § 150 lg 1 järgi üle maksukohustuslasele. Maksukohustuslane peab esitama selliseid tõendeid, mis maksupettuses osalemise kahtluse kõrvaldaksid või kahtlust oluliselt vähendaksid, seejuures argumendid kaasaaitamiskohustuse ning dokumenteerimise ja arvestuse pidamise kohustuse täitmise kohta ei aita kaasa maksupettuses osalemise kahtluse tõrjumisel. 16
  5. Riigikohtu halduskolleegiumi seisukoha järgi tuleb MKS § 102 lg 1 p-s 2 sisalduvat piiravat tingimust uue asjaolu või tõendi arvestamisel maksukohustuslase tahtluse või hooletuse puhul käsitleda kui kaasaaitamiskohustuse rikkumise tagajärge. Teiste sõnadega kui maksukohustuslane jätab maksumenetluses tõendid ja teabe esitamata vähemalt hooletusest, kuulub kohaldamisele MKS § 102 lg 1 p 2 ja hilinenult esitatud tõendid loetakse asjakohatuks. Eeltoodust tulenevalt on määrava tähtsusega küsimus, kas kaebaja jättis maksumenetluses esitamata selle teabe, mille ta hiljem esitas kohtumenetluses, esitamata tahtlikult või hooletult. Kaebaja ei ole esitatud tõendeid, et vastustaja oleks maksumenetluse käigus kaebajate kaasaaitamiskohustuse täitmist takistanud või keeldunud mõne tõendi/teabe vastuvõtmisest. Kaebajal oli ka juba maksumenetlusest vandeadvokaadist esindaja. Eeltoodust tulenevalt ei ole kaebajate poolt tõendite ja teabe esitamata jätmine maksumenetluses olnud seotud haldusorgani tegevusega ning kaebajatel oli korduvalt võimalik teave maksumenetluses esitada. Kui tõendeid maksumenetluses ei esitatud, sai selline olukord tekkida üksnes kaebaja enda tahtlusest või hooletusest. Kaebaja ei ole taotlenud tunnistajate K. M., A. D. ja D. A. maksumenetluses ülekuulamist. Taotlust ei ole esitatud ka vaidemenetluses. Kaebuses ei ole toodud põhjendusi, miks isikute ülekuulamist on taotletud alles kohtumenetluses. Kuna kohus teeb maksuotsuse õiguspärasuse kindlaks selle tegemise aja seisuga, ei saanud maksuhaldur nimetatud tunnistustega (mis anti alles kohtumenetluses) arvestada ja see ei olnud maksuhalduri süü. Seetõttu ei arvesta kohus otsuse tegemisel K. M., A. D. ja D. A. kohtus antud tunnistusi tõenditena.
  6. Kaebaja viitab Euroopa Kohtu lahenditele eeldades, et maksuhaldur heidab kaebajale ette hoolsuskohustuse täitmata jätmist. Kontrollaktis ja maksuotsuses on aga üheselt leitud, et kaebaja osales teadlikult maksupetuskeemis, kuna esiteks tasus teadlikult käibemaksu müüjale, ehkki oleks pidanud hoopis tasuma selle otse riigile (

§ 41

¹), teiseks sai ilma tegeliku kauba liikumiseta teha tehinguid vaid kaebaja otsesel teadmisel ja maksuhalduri hinnangul ka juhtimisel. Seetõttu ei ole asjakohased kaebaja viidatud Euroopa Kohtu lahendite seisukohad, mis puudutavad tehingupoole võimalikku teadlikkust maksupettusest ja selle tõendamist või hoolsuskohustuse täitmatajätmist. Maksupettuses osalemise kahtlus on maksuhalduri poolt antud juhul piisavalt põhjendatud ja tõendatud.

  1. Seoses tehingutega ISL Partners OÜ-ga tuleb eelkõige välja tuua I. S.-L. selgituste vastuolulisus. Esiteks on R. K. ja ISL Partners OÜ I. S.-L. selgitused omavahelise tutvuse kohta on vasturääkivad. Kui R. K. 24.09.2014 selgituse järgi (lk 5) I. S.-L. isikut varasemalt ei teadnud ja 21.10.2014 selgituste järgi (lk 6) teab isikut mitu kuud sellest aastast, siis I. S.-L. 18.12.2014 selgituste järgi (lk 2) on R. K. tema isiklik tuttav juba aastaid. Kohus peab tuvastatuks, et nimetatud isikud olid juba enne väidetavate tehingute tegemist tuttavad. I. S.-L. kinnitas 09.10.2014 ning 10.11.2014 selgituste käigus tehinguid Baltfer OÜ-ga, kuid tunnistas 18.12.2014 selgituste käigus (18.12.2014 seletused lk 2-3), et ISL Partners OÜ ei ole müünud mitte ühtegi elektroonikatoodet Baltfer OÜ-le, mis on kajastatud ISL Partners OÜ nimel väljastatud arvetel 2014 juulis, augustis ja septembris. Samuti tunnistas ta, et see, mida ta varasemates seletustes elektroonikatoodete ostu-müügi kohta rääkis, on vale, kuna ta reaalselt ei soetanud ega müünud midagi. Oma sõnade kinnituseks esitas ISL Partners OÜ 18.12.2014 2014 juuli, augusti ja septembri KMD-de parandused, milles vähendas nii 20% määraga maksustatavat käivet, mh tehingute osas Baltfer OÜ-ga, kui ka sisendkäibemaksu, kuna I. S.-L. selgitusel ei toimunud reaalselt ka kaupade ostutehinguid. I. S.-L. selgitusel tingis tehingute vormistamise Baltfer OÜ-ga R. K. ja R. I. (kuni 17.04.2015 Baltfer OÜ osaniku BF Holiding OÜ juhatuse liige) võlg I. S.-L., mis lubati sellisel viisil tagastada. I. S.-L. selgitusel maksis Baltfer OÜ juulis 2014 ISL Partners OÜ-le 36 000 eurot, millest I. S.-L. andis R. K.le tagasi 34 000 eurot, nii sai võlast tagasi juulis 2000 eurot, augustis 3000 eurot ja septembris 3000 eurot, kokku 8000 eurot.
  2. Kohus ei pea usaldusväärseks ei 30.01.2015 MTA-le A. K. e-posti aadressilt xxxxxxxxxx I. S.L. poolt 30.01.2015 digitaalselt allkirjastatud käsikirjalist venekeelset dokumenti, milles sisaldus, millele oli märgitud kuupäevaks 16.01.2015 ning milles märgiti järgmist (maksuhalduri tõlge): „Täna mina sain protokolli koopiad (2 erinevat eksemplari) firmalt OÜ Baltfer. Ühes protokollis 17 on mainitud ese (предмет), mida ma ei ole andnud ja mille kohta ei ole informatsiooni esitanud 18.12.14 (09:00 kuni 11:20) toimunud suulise vestluse käigus.“, I. S.-L. vaatamata maksuhalduri palvele enne kontrollakti väljastamist ei täpsustanud ega põhjendanud, ega ka kohtuistungil antud ütlusi selle kohta, justkui oleksid revidendid omavoliliselt märkinud 18.12.2014 protokolli I. S. L. selgituse selle kohta, et ta ei ole kaebajale kaupa müünud ning et fiktiivsete arvete alusel saadud rahast enamuse tagastas ta R. K.
  3. Kohtuistungil üle kuulatud revident Varje Männiste kinnitas, et 18.12.2014 ülekuulamisel antud selgitused on kõik kantud protokolli õigesti. Kohal oli peale V. Männiste ka juhtivrevident Aire Meister. Vastupidiselt kaebaja esindajale leiab kohus, et I. S.-L. valdab eesti keelt piisavalt hästi selleks, et saada aru, mis temalt küsiti ja mis protokolli kirja läks. Kohtus andis I. S.-L. ütlusi eesti keeles ja kohtul ei tekkinud kahtlust tema keeleoskuses. Samuti puuduv igasugune mõistlik põhjus, miks oleks I. S.-L. pidanud allkirjastama protokolli, mis sisaldas lehekülgede kaupa valeinfot ja ka hiljem maksuhalduri palvel asjaolusid täpsustamata jätma. Samuti kajastuvad MTA andmebaasides ISL Partners OÜ poolt elektrooniliselt esitatud KMD-de parandused, mis tehti sinna seonduvalt 18.12.2014 seletustega ja peale neid seletusi. Samuti puudub igasugune mõistlik põhjus, miks kaks revidenti oleksid pidanud hakkama 18.12.2014 seletuste protokolli väärinfot kandma (siin ei oleks olnud küsimus pisieksimuses või vääritimõistmises, vaid ulatuslikus ja detailses võltsimises). 18.12.2014 protokollis sisalduv on üksikasjalik kirjeldus, kuidas fiktiivsed tehingud tegelikult toimisid ja kuidas I. S.-L. sularaha kaebajale tagasi andis. See info läheb kokku muude tõenditega, mis maksumenetluses on kogutud ja millele kontrollakt ning maksuotsus tuginevad. Kohtus I. S.-L. antud versioon selle kohta, kuidas maksuhaldur oleks saanud andmebaasidest infot tema ravi vajava lapse kohta, et seda asjaolu siis selgitustesse põimida, ei ole tõsiseltvõetavad.
  4. Väidetavalt ISL Partners OÜ-le vaidlusalust kaupa müünud isikutelt saadud teabe põhjal järeldas maksuhaldur samuti õieti, et tehinguid tegelikkuses ei toimunud: Compic OÜ juhatuse liikme R. I. 13.11.2014 poolt MTA-le esitatud vastusel ei ole tal Baltfer OÜ ja ISL Partners OÜ-ga ärilist kokkupuudet olnud terve firma tegutsemise ajal (14.11.2014 juhatuse liikme R. I. digitaalselt allkirjastatud vastus). Domanus OÜ juhatuse liikme V. M. 02.12.2014 selgitused ei lähe aga kokku vastavate serverite kohta I. S.-L. antud selgitustega (serverite seisukorra ja nende asukoha osas). V. M. selgitusel tunneb ta I. S.-L. juba kuskil 20 aastat, ollakse perekonnatuttavad, mistõttu ilmselgelt püüdis V. M. anda I. S.-L. soodsaid ütlusi, kuid eelnevalt ei oldud ütlustes detailideni kokku lepitud. Kontrollaktis on maksuhaldur ka adekvaatselt põhjendanud, miks ISL Partners OÜ-le väidetavalt kaupa müünud Verona Hard OÜ-l ei olnud reaalset majandustegevust ja miks ta ei saanud kaupa müüa. Kui I. S.-L. 09.10.2014 selgituste järgi (lk 3) soetas ISL Partners OÜ juulis mälukaardid Antista AS-lt, siis Antista AS (Euronics kaubamärk) poolt 26.11.2014 MTA-le saadetud vastuse kohaselt ei ole Antista AS perioodil juuli 2014 teostanud isikustatud tehinguid ISL Partners OÜga (26.11.2014 AS Antista juhatuse liikme H. M. digitaalselt allkirjastatud vastus). I. S.-L. 09.10.2014 (lk 3) ja 10.11.2014 (lk 7) selgituste järgi soetas ISL Partners OÜ elektroonikaplokid kui eraisik ja andis kauba äriühingule ISL Partners OÜ ning soetusdokumenti ei ole. Eraisik oli I. S.-L. sõnul V., kes töötab Siemensis.18.12.2014 selgitustes (lk 1) täiendas I. S.-L., et isik on V. N. ning lisas hiljem, et talle meenus, et isik on N. B. Samal päeval koostatud teises 18.12.2014 protokollis (lk 3) kinnitas I. S.-L., et ka täna eelnevalt antud seletustes nimetatud N. B. tehinguid ei toimunud ja temalt elektroonikaplokke ei soetatud. 18.12.2014 selgituste käigus (lk 2-3) tunnistas I. S.-L., et tehinguid Antista AS-ga, Domanus OÜ-ga, Compic OÜ-ga ja Verona Hard OÜ-ga ei toimunud.
  5. Tehingute mittetoimumisele viitab ka see, et ISL Partners OÜ arvete sisu on igakuiselt kattuv, st igal kontrollitaval kuul kajastub Baltfer OÜ käibemaksuarvestuses kuus ISL Partners OÜ ostuarvet, mis kõik on sisult, koguselt ja summadelt ühesugused (vt tabel kontrollaktis). Tuleb nõustuda maksuhalduriga, et see ei eluliselt usutav - elektroonika jäätmed tekivad reeglina erinevatel aegadel ja kogustes, mis seab kahtluse alla demonteerimiseks mõeldud elektroonika soetuse võimalikkuse 18 kolm korda järjest grammi (nt igakuiselt 6 kg ja 9,8 kg pistikuid) ja tüki (nt 1000 mälukaarti, 2 serverit) pealt samas koguses, kaalus ja maksumuses.
  6. Complex Eesti OÜ juhatuse liige J. K. kinnitas, et tema ärialast e-posti aadressi xxxxxxx kasutab ka raamatupidaja, samuti oli tema ID-kaart ja paroolid raamatupidaja käes, et raamatupidaja saaks dokumente allkirjastada. Raamatupidaja eesnimi oli M., perekonnanime J. K. ei mäletanud. Kui J. K. poolt antud selgituste järgi pakkus Novadetail OÜ müüa elektroonikatooteid (20.10.2014 seletused, lk 5), siis nimetatud äriühingu esindaja A. G. poolt antud selgituste järgi pöördus hoopis J. tema poole konkreetse elektroonikatoote ostusooviga (04.12.2014 A. G. seletused lk 3). J. K. ja A. G. selgitused Complex Eesti OÜ ja Novadetail OÜ vaheliste väidetavate tehingute kohta on olulises vastuolus (kontrollakt lk 8-10). J. K. 22.12.2014 antud seletuses maksuhaldurile ütles ta, et ta on 12 aastat kasutanud antidepressante ja ei pruugi kõike mäletada. Kohus leiab, et J. K. oli variisik ega omanud kontrolli Complex Eesti OÜ tegevuse üle. Complex Eesti OÜ SEB Pank AS-is asuva pangakonto väljavõtte kohaselt on Baltfer OÜ poolt Complex Eesti OÜ-le tasutud summad (kokku 75 760 eurot) koheselt Eurex Capital AS-ist (kokku 75 162,9 eurot) sularahas välja võetud.
  7. Troia Grupp OÜ-ga väidetavalt toimunud tehingute osas nõustub kohus täielikult kontrollaktis toodud põhjendustega ja lisab, et Troia Grupp OÜ juhatuse liiget R. M. ei õnnestunud vaatamata mitmekordsetele pingutustele erinevaid kanaleid pidi kohtusse tunnistajaks kutsuda. R. M. maksuhaldurile 10.12.2014 antud selgitustes kinnitas ta ei olnud ta enne kauba müüki müüdavat kaupa näinud, kaubaga tutvunud ega huvitunud, kas ja milline kaup müüjale üle antakse. Samas võttis ta endale Baltfer OÜ-ga lepingut sõlmides lepingulised kohustused kauba osas. R. M. selgitustest järeldub, et tal puudus igasugune teadmine müüdavast kaubast ning isik isegi ei kontrollinud, kas ja milline kaup väidetavalt teisel korral Troia Grupp OÜ tarnija poolt Baltfer OÜ lattu toodi.
  8. Kaebaja on kohtule viidanud oma väidete tõendusena küll hulgalistele maksumenetluses kogutud dokumentidele (refereeritud eelkõige käesoleva otsuse p-s 26), ent nimetatud tõendid ei tee olematuks kontrollaktis ja maksuotsuses tehtud järeldusi. Kaebaja on jätkuvalt püüdnud tõestada tehingute toimumist fiktiivsete raamatupidamisdokumentide ja kaebajaga seotud isikute selgituste abil. Eeltoodu ei ole piisav kõrvaldamaks järeldust, et kaebaja ostetud kaupa tegelikkuses ei olnud. Elektroonikajäätmeid kaebajal või vähemalt kaebajaga samal territooriumil iseenesest kahtlemata oli, kuid puuduvad usaldusväärsed tõendid selle kohta, et olemas oli just vaidlusalustel arvetel näidatud kaup ning et see osteti arveid väljastanud isikutelt. Selles ei ole iseenesest kahtlust, et kaebaja põhimõtteliselt elektroonikajäätmeid erinevatel aegadel soetas ja demonteeris, samuti tegid seda kaebajaga samal aadressil tegutsenud Grandmet OÜ ja Baltfer Recycling OÜ. Seega ei piisa väidetest, et elektroonikajäätmeid on kaebaja asukohas nähtud, ostetud ja sealt saadud väärismetalli edasi müüdud.
  9. Kuivõrd maksuhaldur ei ole tuginenud pelgalt käibemaksu valele arvestusele, vaid leidnud, et tehingud olid fiktiivsed, luges maksuhaldur vaidlusaluste arvete alusel tehtud väljamaksed ettevõtlusega mitteseotud kuluks ja maksustas need tulumaksuga. Alusetu on kaebaja etteheide, nagu tulnuks maksuhalduril enne tulumaksu määramist läbi viia hindamine väitega, et kõik andmed selleks olid olemas. Hindamist ei oleks saanud läbi viia kauba osas, mida vaidlusalustel arvetel on kirjeldatud sõnadega „mälukaart, serverid, elektroonika blokid, pistikud“ jne ning mille kohta mistahes täpsustavad andmed puudusid. Samas on ebaselge seegi, kas ja millises koguses kaebaja üldse mingeid elektroonikaseadmeid soetas. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on kontrollitavatel perioodidel teinud vaidlusalustele äriühingutele väljamakseid kokku summas 219 760 eurot ning ei ole tõendanud, et soetas kauba arvetel näidatud isikutelt. Kui ostja teadis, et raamatupidamisdokumentides kajastatud müüja ei ole tegelik müüja, kuulub sellise tehingu eest väidetavalt tasutud summa maksustamisele TuMS § 51 lg 1 ja lg 2 p 3 alusel ettevõtlusega mitteseotud kuluna.
  10. Eksitav on kaebaja väide, nagu poleks maksuhaldur taganud talle eriarvamuse esitamise võimalust, kuna jättis rahuldamata kaebaja taotluse eriarvamuse tähtaja pikendamiseks kuni 31.07.
  11. Esmalt annab seadus maksuhaldurile võimaluse, aga mitte kohustuse, pikendada menetlusosalise 19 põhjendatud taotluse korral või omal algatusel enda poolt määratud menetlustähtaega, mille tähtpäev ei ole veel saabunud (MKS § 50 lg 5). Teisalt on maksuhaldur kaebaja taotlusel eriarvamuse tähtaega pikendanud, kuid mitte selles ulatuses, nagu kaebaja seda soovis, kuna on lugenud põhjendatuks tähtaja pikendamise kuni 29.06.
  12. Maksuhalduri sellekohastes otsustes toodud põhjendused on piisavad ning kohus ei näe siin menetlusnõuete rikkumist, mida oleks põhjust maksuhaldurile ette heita.
  13. Ilmsed ebatäpsused maksuotsuse alguses (kuupäev ja kaebaja aadress) ei mõjuta haldusmenetluse seaduse § 58 kohaselt maksuotsuse õiguspärasust.
  14. Eeltoodust tulenevalt on vaidlustatud 06.07.2015 maksuotsus nr 12.2-3/026907-17 õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus. Kohus jätab seetõttu kaebuse rahuldamata.
  15. HKMS § 108 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude hüvitamist. Seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda. Kadriann Ikkonen kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 20

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.