KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 28. oktoober 2016, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-7455 Tsiviilasi Saz

) § 415 lg 1 kohaselt ei ole kaja esitamiseks mõjuv põhjus vajalik. Siiski ei andnud kostja poolt kajas toodud väited maakohtu hinnangul alust kaja rahuldamiseks ja menetluse taastamiseks.

1. Kostja kasutab menetlusõigusi pahauskselt ja venitab menetlust. Kohus pani hagimaterjalid ja kohtumäärused
2. mail 2016 kostja seaduslikule esindajale e-toimikusse kättetoimetamiseks (mille kohta saadab e-toimik kostja seaduslikule esindajale e-posti aadressile koheselt teated). Lisaks saatis kohus
3. mail 2016 kostja äriregistrijärgsele e-posti aadressile XXX ja hagiavalduses märgitud XXX täiendava teavituse, et e-toimikus on kostjale kohtudokumendid kättetoimetamiseks pandud (tl 156). Seejärel saatis kohus hagimaterjalid tähitult kostja äriregistrijärgsele aadressile, kus need
4. juunil 2016 vastu võeti. Väljastusteate kohaselt võttis dokumendid vastu JS, kes märkis end kostja juhatajaks. Kuna kostja juhataja on kostjaga seotud isik, siis saab tema rollist ja ametikohustustest tulenevalt eeldada adekvaatset arusaamist sellest, mis on oma olemuselt kohtudokumendid ning mõistmist, et dokumendid tuleb üle anda juhatuse liikmele. Maakohtu hinnangul ei ole neil asjaoludel eluliselt usutav, et kostja seaduslikul esindajal puudus tegelikult teave kohtumenetluse kohta. MÄÄRUSKAEBUS
5. Kostja esitas
6. septembril 2016 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja teha uue määruse, millega kaja rahuldada, taastada menetlus ja peatada täitemenetlus tagaseljaotsuse alusel algtatud täiteasjades.
7. Määruskaebuse esimese väite kohaselt pole kaja rahuldamata jätmine seaduslik ja põhjendatud ning vaidlustatud määrus on selles osas vastuoluline. 2

§ 415

lg-st 1 ja

§ 417

lg-st 2 nende koosmõjus tuleneb, et kui kaja esitati õiges vormis ja õigel ajal, siis tuli kaja rahuldada ja menetlus taastada, sest kaja esitamiseks ei olnud mõjuv põhjus vajalik. Kostjale ei olnud enne tagaseljaotsuse tegemist menetlusdokumendid kätte toimetatud isiklikult allkirja vastu ega elektrooniliselt. Vaidlustatava määruse p-s 7 maakohus sellega sisuliselt ka nõustus, aga jättis kaja ebaõigesti rahuldamata. Kaja lahendamisel ei oma mõjuv põhjus tähtsust, kui hagimaterjalid on kätte toimetatud kolmandale isikule.

1. Määruskaebuse teise väite järgi ei ole õige ega kaja lahendamisel ka asjakohane maakohtu järeldus, et kostja on kasutanud menetlusõigusi pahauskselt. Viimased e-kirjad aadressile XXX saabusid
2. juulil 2015, sest seisuga
3. august 2015 XXX domeen aegus. Selle asjaolu kohta lisas kostja dokumentaalse tõendi määruskaebusele. Domeeni aegumine tähendab, et pärast seda ei ole domeeniga seotud e-posti aadressile võimalik e-kirju edastada (ega kätte saada). Sel põhjusel ei saanud kostja seaduslik esindaja pärast
4. juulit 2015 vastavalt e-posti aadressilt enam kirju ega teateid. Kuigi kostja kasutas e-posti aadressi XXX aktiivselt poolte läbirääkimiste perioodil
5. september –
6. november 2015, ei ole see menetlusdokumentide kättetoimetamise aspektist oluline. Kostja peab võimalikuks, et sellel aadressil saadetud kohtu teade sattus rämpsposti hulka, aga seda ei saa enam kontrollida ega tõendada. Vaatamata eeltoodule on oluline, et

§ 311

¹ lg 5 eeldab isiku elektroonilist kinnitust menetlusdokumendi kättetoimetatuks lugemisel. Ilma vastava kinnituseta ei saa nimetatud sätte alusel dokumenti kättetoimetatuks lugeda. Alusetu on maakohtu eeldus, et iga inimene, kes mis tahes põhjusel märgib end äriühingu „juhatajaks“, vastutab äriühingu toimimise eest või on teadlik kohtudokumentide olemusest. Kostja aadressil kohtu kirja vastu võtnud JS ei ole kunagi olnud kostja juhatuse liige ja tal pole kunagi ka olnud kostja esindus- ega juhtimisfunktsiooni, samuti pole ta kostja töötaja ega nt koostööpartner või muul viisil kostjaga seotud isik. JS on kostja seadusliku esindaja isa, kes suvel käis baaris vaatamas, kas midagi saab ette võtta akendega. Seega olid tal võtmed ja ta võis viibida kostja asukohas. Ta on 76-aastane ja tal on tervisehäireid. Talle on meenunud, et ta võis küll mingid dokumendid vastu võtta, aga ta ei mäleta, mis ta nende dokumentidega tegi. Samuti ei saanud ta aru, et need on kohtu- või muud sellised dokumendid, mis tuleb kostjale edastada. MENETLUSE EDASINE KÄIK 12. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis hagejale tähtaja määruskaebusele vastamiseks. Hageja vaidles määruskaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle 7. oktoobri 2016 kirjaga lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 13. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on kaja kohta tehtud lahendi osas sisuliselt põhjendatud ja maakohtu vaidlustatud määrus tuleb kooskõlas

§ 667

lg-ga 2 ning § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada.

§ 417

lg 2 alusel koosmõjus § 415 lg 1 p-ga 2 tuleb kaja rahuldada, asjas menetlus taastada ning asi saata menetluse jätkamiseks maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. 14.

§ 417

lg 2 sätestab, et kohus rahuldab kaja ja taastab menetluse vastavalt kaja ulatusele olukorras, millises see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist, kui kaja on esitatud õiges vormis ja õigel ajal ning avaldaja on põhistanud mõjuva põhjuse, mis takistas tal tagaseljaotsuse aluseks olnud menetlustoimingut tähtaegselt tegemast 3

§ 415

lg 1 p 1 ette, et kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja sõltumata vastamist takistanud mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt. Toimikust ei nähtu, et hagiavalduse ja selle menetlusse võtmise määruse saaks lugeda kostjale või tema esindajale elektrooniliselt kätte toimetatuks

§ 311¹ lg-te 3 ega 5 alusel.

Riigikohus on leidnud, et juriidiline isik võib esitada kaja sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust

§ 415

lg 1 p 1 tähenduses siis, kui hagi ei toimetatud kätte juriidilise isiku seaduslikule või juriidilist isikut menetluses esindavale lepingulisele esindajale (

§ 218) isiklikult allkirja vastu (26.

märtsi 2009 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-09, p 15 teine lõik, ja selles viidatud

1. veebruari 2007 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-06, p 12 kolmas lõik). Kuna posti teel on hagimaterjalid kätte toimetatud üksnes JS-le, kes vaidlustamata asjaoludel pole kostja seaduslik ega lepinguline esindaja, siis ei ole hagi kostjale isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud. Eelnevast tuleneb, et kostja võis esitada kaja sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust. Kuna kaja rahuldamise muud eeldused (tähtaegsus ja vorm) on täidetud, siis pidanuks maakohus kaja rahuldama ja menetluse asjas taastama.
2. Vastuseks määruskaebuse teisele väitele märgib ringkonnakohus, et maakohus on põhjendamatult sidunud kaja rahuldamata jätmise kostja väidetava menetlusõiguste kuritarvitamisega, sest

ei näe ette võimalust jätta kaja sel alusel rahuldamata. Ringkonnakohus ei anna hinnangut, kas kostja on menetlust venitanud. 17. Ringkonnakohus juhib maakohtu tähelepanu sellele, et kaja rahuldamata jätmise määruses tuleb mh kirjeldada tagaseljaotsuse aluseks olevaid asjaolusid ja esitada tagaseljaotsuse põhjendused, kui tagaseljaotsus on tehtud

§ 444lg 3 alusel ilma kirjeldava ja põhjendava osata (Riigikohtu 31.

märtsi 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-16-15, p 15 teine lõik, ja selles viidatud 17. detsembri 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik). Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse muudel põhjustel, siis ei ole eelnevas kirjeldatud puudus käesoleval juhul määruse tühistamise alus. 18.

§ 418

lg 1 järgi menetluse taastamise korral tagaseljaotsus ei jõustu ja seda ei saa täita ning taastatud menetlus jätkub vastavalt kaja ulatusele olukorras, milles see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist. Ka näeb täitemenetluse seadustiku § 48 lg 1 p 4 ette, et kohtutäitur lõpetab täitemenetluse kohtulahendi esitamisel, millega täitmisele võetud täitedokument või kohustus see viivitamata täita on tühistatud. Seetõttu tuleb tühistada maakohtu määrus ka osas, millega kohus tühistas

1. augusti 2016 määrusega rakendatud täitemenetluse peatamise tagaseljaotsuse alusel algtatud täiteasjades. Enam ei ole vaja lahendada kostja taotlust täitemenetlus peatamiseks, kuna kaja rahuldamise tõttu puudub täitedokument, mistõttu määruskaebuse taotlust ringkonnakohus ei lahenda ja tervikuna kuulub määruskaebus rahuldamisele osaliselt.
2. Vastavalt

§ 667

lg 2 esimesele lausele, kui ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud, tühistab ta vaidlustatud määruse ja teeb võimaluse korral ise uue määruse. Ringkonnakohus saab teha ise kaja lahendava määruse. 4

§ 149lg 5 alusel, kuna ringkonnakohus rahuldab kaja.

Käesoleval juhul ei tuvastanud ringkonnakohus

§ 149

lg 51 sätestatud eeldusi (et hagi oleks kostjale kätte toimetatud nõuetekohaselt) ning seega puudub alus kautsjoni arvamiseks riigituludesse. Kautsjoni tagastamiseks saab kostja esitada taotluse maakohtule ja märkida selles kautsjoni tagastamiseks vajalikud andmed (

§ 149

lg 8 kolmas lause).

§ 173

lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. 21.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

§ 417

lg 4 sätestab, et määruse peale, millega menetlus taastamata jäeti, võib esitada määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale saab Riigikohtule edasi kaevata üksnes juhul, kui ringkonnakohus jättis määruskaebuse rahuldamata. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse osaliselt, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing / allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm / allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm 5