KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht
- oktoober 2016, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-3381 Tsiviilasi MB avaldus MitSardinia OÜ ajutise halduri nimetamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
- septembri 2016 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik MB määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindaja Võlausaldaja: MB, lepinguline esindaja Andrei Urbanik Võlgnik: MitSardinia OÜ, seaduslikud esindajad AP, MS ja PA Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Tühistada Harju Maakohtu
- septembri 2016 määrus ja saata asi menetluse jätkamiseks esimese astme kohtule. Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust. MENETLUSE KÄIK
- MB (võlausaldaja) esitas
- märtsil 2016 Harju Maakohtule pankrotiavalduse MitSardinia OÜ (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks. Maakohus võttis pankrotiavalduse
- septembril 2016 menetlusse.
- Maakohus pidas
- septembril 2016 kell 10.30 eelistungi, kuhu võlausaldaja ega võlgnik ei ilmunud. Samal päeval kell 14.06 teatas võlausaldaja esindaja, et äkilise haigestumise tõttu ei saa ta istungil osaleda. Järgmisel päeval, st
- septembril 2016 esitas võlausaldaja esindaja perearstikeskuse tõendi haigestumise kohta. MAAKOHTU MÄÄRUS
- Maakohus jättis 22 septembri 2016 määrusega (vaidlustatud määrus) võlausaldaja avalduse ajutise halduri nimetamiseks pankrotiseaduse (PankrS) § 16 lg 3 alusel rahuldamata ja lõpetas PankrS § 15 lg 7 alusel pankrotiasja menetluse. Maakohus leidis, et võlausaldaja esindaja ei ole õigeaegselt teatanud istungile ilmumata jätmisest ega ole seda ka põhistanud. MÄÄRUSKAEBUS
- Võlausaldaja esitas vaidlustatud määruse peale
- oktoobril 2016 määruskaebuse, milles palub määruse tühistada. Maakohus leidis vääralt, et võlausaldaja esindaja istungile ilmumise takistus või sellest teatamata jätmine ei ole põhistatud. Võlausaldaja esindaja teatas istungi toimumise päeval, et ta haigestus äkiliselt ega saa istungile tulla. Samuti esitas esindaja järgmisel päeval arstitõendi istungilt puudumise põhjendamiseks. Seega on esindaja ilmumata jätmine põhistatud. Põhjendamatu on ka maakohtu seisukoht, et taotlus uue istungiaja määramiseks esitati hilinenult. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) ei näe ette, et kohtusse ilmumise takistusest tuleb teatada enne istungi toimumist. Esindaja teavitas kohut haigestumisest koheselt, kui terviseseisund seda võimaldas. MENETLUSE EDASINE KÄIK
- Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on sisuliselt põhjendatud ja maakohtu vaidlustatud määrus tuleb tühistada. Ringkonnakohus saadab asja maakohtule tagasi menetluse jätkamiseks.
- PankrS § 3 lg 2 kohaselt kohaldatakse pankrotimenetlusele TsMS-s sätestatut, kui PankrS-st st ei tulene teisiti. Seega tugines maakohus asja lahendamisel põhjendatult TsMS-le. Samas jättis kohus võlausaldaja avalduse ennatlikult rahuldamata ja lõpetas asjas menetluse, sest määruse tegemise ajaks põhistas võlausaldaja esindaja, et tal oli istungile ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus.
- Kui kohtuistungile kutsutud menetlusosaline ei saa kohtusse ilmuda, siis peab ta TsMS § 345 kohaselt sellest kohtule õigel ajal teatama ja kohtusse ilmumise takistust põhistama. Ringkonnakohus nõustub võlausaldajaga, et nimetatud sättest ei tulene kohustust teatada kohtusse ilmumise takistusest enne istungi toimumist. Istungi toimumise päeval teavitas võlausaldaja esindaja kohut haigestumisest. Puudub alus hinnata, et seda ei tehtud koheselt, kui terviseseisund teate saatmist võimaldas. Kuna maakohus tegi määruse järgmisel päeval, siis ei ole kohane maakohtu põhjendus, et võlausaldaja esindaja jäi haigusest teavitamisega hiljaks. Samuti leidis maakohus ekslikult, et võlausaldaja ei ole põhistanud istungile ilmumata jätmist. TsMS § 422 lg 2 näeb ette, et oma haiguse põhistamiseks, mis takistas kohtuistungile ilmumast, esitab menetlusosaline või tema esindaja kohtule tõendi, millest nähtub, et haigust saab lugeda takistuseks hagile vastamast või kohtuistungile ilmumast. Tõendi vormi ning selle väljaandmise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Üldisemalt tähendab põhistamine vastavalt TsMS § 235 esimesele lausele väite põhjendamist selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Tulenevalt tervisetõendi hankimise eripärast ja võttes arvesse sellele toimingule kuluvat aega, tuleb lugeda istungilt haiguse tõttu puudumine vähemalt esialgselt piisavalt põhistatuks ka siis, kui menetlusosaline või esindaja teatab kohtule oma haigestumisest.
- Ringkonnakohus leiab, et pole põhjust kahelda OÜ Tartu Kesklinna Perearstikeskuse perearsti JS
- septembri 2016 tõendi usaldusväärsuses, kuna tõend on vormistatud ja välja antud
- jaanuaril 2016 jõustunud menetlustoimingule väljakutsutud isiku või tema lähedase ilmumata jätmisel terviseseisundist tingitud põhjendatud takistuse kohta menetlejale esitatava tõendi ja väljaandmise korra alusel. 2
(3)- Eelnvast nähtub, et võlausaldaja esindaja on istungile ilmumise takistusest kohtule kohaselt teatanud ja seda ka piisavalt põhistanud. Menetluse lõpetamiseks puudus alus ja maakohtu vaidlustatud määrus tuleb tühistada. Maakohus saab jätkata pankrotiasja läbivaatamist.
- TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
- Hagita menetluses võib TsMS § 696 lg 3 esimese lause järgi maakohtu menetlust lõpetava määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse esitada isik, kelle õigusi on määrusega kitsendatud, kui seadusest ei tulene teisiti. Hagita menetluses tehtud muu määruse peale võib edasi kaevata üksnes seadusega sätestatud juhul. Menetlust lõpetavaks määruseks loetakse neid hagita menetluses tehtud määrusi, millega asi lahendatakse (Riigikohtu
- mai 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-14). Praegusel juhul ei tee ringkonnakohus menetlust lõpetavat lahendit. Seega ei anna TsMS § 696 lg 3 esimene lause määruskaebuse esitamise õigust. Samuti ei tulene PankrS-st õigust kaevata ringkonnakohtu määruse peale, millega tühistatakse PankrS § 16 lg 3 ja § 15 lg 7 alusel tehtud maakohtu määrus. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing / allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm / allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm 3
(3)