Obsah (4)

§ 199§ 194§ 207§ 208

K OHT UMÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnak

) § 207 lg 1 sätestab, et kannatanu võib esitada kaebuse prokuratuurile käesoleva seadustiku § 199 lõikes 1 või 2 sätestatud alustel kriminaalmenetluse alustamata jätmise peale.

§ 199

lg 1 p 1 kohaselt ei alustata kriminaalmenetlust, kui puudub kriminaalmenetluse alus. Kriminaalmenetluse alus on

§ 194

lg 2 kohaselt kuriteo tunnuste sedastamine kriminaalmenetluse ajendis.

§ 194

lg 1 järgi on kriminaalmenetluse ajend kuriteo teade või kuriteole viitav muu teave. Kuna käesoleval juhul ei kvalifitseerinud prokuratuur kaebaja esitatud kuriteoteadet kuriteoteatena, siis leidis prokuratuur, et puudub kriminaalmenetluse ajend ja seeläbi ka kriminaalmenetluse alus. Seega jättis prokuratuur kriminaalmenetluse alustamata

§ 199

lg 1 p 1 alusel ning seda oli kaebajal võimalik vaidlustada

§ 207lg 1 kohaselt.

Niisiis näeb seadus prokuratuuri toimingu peale esitatud kaebuse menetlemiseks ette teistsuguse menetluskorra kui halduskohtumenetlus ja seetõttu puudub halduskohtul HKMS § 4 lg 1 kohaselt pädevus prokuratuuri toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks. Eelnevast tulenevalt tuleb kaebaja kaebus prokuratuuri tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõude osas tagastada HKMS §121 lg 1 p 1 alusel.

2. aprilli 2010 otsuses asjas nr 3-3-1-4-10 on Riigikohus tõepoolest sedastanud halduskohtu pädevuse politsei toimingu vaidlustamiseks olukorras, kus süüteomenetlust ei alustatud. Nimetatud asjas vaidlustas kaebaja politseile esitatud audiokasseti tagastamata jätmist. 4 4 Käesoleval juhul nähtub prokuratuurile esitatud kuriteoteatest (tl 17-18), halduskohtule esitatud kaebusest ja ringkonnakohtule esitatud määruskaebusest, et kaebaja rahulolematus on seotud süüteomenetluse alustamata jätmisega. Seejuures on kaebaja kuriteoteates esitanud asjaolude kirjelduse ja väitnud nende pinnal oma elu ja tervise ohtu seadmist ning selgesõnaliselt taotlenud süüdlaste vastutusele võtmist. Kuna karistusseadustiku § 123 lg 1 sätestab süüteokoosseisuna teise inimese eluohtlikku või tema tervist raskelt kahjustada võivasse olukorda asetamise ja jätmise (sama paragrahvi teine lõige näeb sama teo eest ette ka juriidilise isiku karistamise võimaluse), siis ei näe ringkonnakohus võimalust asuda seisukohale, et
3. veebruaril 2016 prokuratuurile esitatud taotlus ilmselgelt ei ole kuriteoteade. Kui esitatud teabe alusel on süüteo toimepanemine üksnes ebatõenäoline, kuid mitte välistatud, tuleb eelistada tõlgendust, et esitatud taotlus on kuriteoteade. Sel juhul, kui prokuratuur ei pea põhjendatuks alustada süüteomenetlust, tuleb avaldajale teatada süüteomenetluse alustamata jätmisest vastavalt

§-le 198 ja kannatanul on õigus vaidlustada süüteomenetluse alustamata jätmine

§ 207lg-tes 1 ja 2 sätestatud korras.

Ringkonnakohus on seisukohal, et

§ 207

lg-s 1 nimetatud kaebeõiguse olemasolu ei sõltu sellest, kas prokuratuur on isikule nõuetekohaselt teatanud süüteomenetluse alustamata jätmisest. Küll võib teatamata jätmisega arvestamine olla asjakohane

§ 207lg-s 2 sätestatud kaebetähtaja arvestamisel.

Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et kaebaja õiguste kaitse kohaseks abinõuks on süüteomenetluse alustamata jätmise vaidlustamine kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud. Kuna

§-s 207 ette nähtud kohtuvälise vaidlustamise võimaluse ammendamisel on kannatanul õigus pöörduda kaebusega ringkonnakohtusse (

§ 208

lg 1), siis näeb seadus seda liiki vaidluste lahendamiseks ette erikorra ning halduskohtul puudub pädevus asja läbi vaadata. Kaebekord on seega ammendavalt reguleeritud kriminaalmenetluse seadustikus, mistõttu ei ole lubatud samas asjas ka preventiivsel või kahju hüvitamise eesmärgil tuvastusnõude esitamine halduskohtule.

1. Halduskohtu pädevust saaks jaatada juhul, kui kaebus on suunatud üksnes prokuratuurile esitatud taotlusele vastamata jätmisele. Erinevates menetlusdokumentides esitatud seisukohtadest ilmneb, et see kaebaja eesmärgiks ei ole. Kui siiski möönda kaebaja sellesisulist eesmärki, tuleb D. Parmase kaebeõigust eitada HKMS § 45 lg 2 alusel. Kaebaja on esile toonud, et soovib vältida sarnase olukorra kordumist tulevikus ja kaalub kahju hüvitamise nõude esitamise võimalust. Ringkonnakohtu hinnangul on ilmne, et ka juhul kui prokuratuur on õigusvastaselt jätnud teatamata süüteomenetluse alustamata jätmisest, ei saanud see kaasa tuua varalist kahju ega riivata riigivastutuse seaduse § 9 lg-s 1 nimetatud õigushüvesid sedavõrd intensiivselt, et kõne alla võiks tulla mittevaralise kahju rahas hüvitamine. Tuvastamisnõue ei ole lubatav ka preventiivsel eesmärgil. Esiteks, võimalus, et tulevikus tekib kaebajal kannatanuna vajadus kuriteoteate esitamiseks, on üksnes hüpoteetiline, sest avaliku asutuse või selle ametnike õigusvastast käitumist pole alust eeldada. Teiseks on kaebajal võimalik kontrollida sisulist otsustust süüteomenetluse alustamata jätmise kohta kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud kaebekorda järgides.
2. Kaebaja taotlused põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks ja Euroopa Liidu Kohtult eelotsuse küsimiseks seonduvad prokuratuuri tegevuse õiguspärasuse sisulise hindamisega. Olukorras, kus halduskohtul puudub pädevus selle nõude läbi vaatamiseks, ei saa ringkonnakohus kaebaja taotlusi lahendada ja jätab need läbi vaatamata.
3. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
4. mai 2016 määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 muutmata, kuid ringkonnakohus muudab halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele. /allkirjastatud digitaalselt/ Aarne Sarjas 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar 6 6