← Eesti

2-16-8071/10

Obsah (4)§ 174§ 633§ 659§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-16-8071 Määruse tegemise aeg ja koht 05.10.2016, Tallinn Kohtunik Krista Kirspuu, Ele Liiv, Indrek Soots Tsiviilasi Weldio OÜ hagi Antifi

§ 174

lg 2 alusel toimiku materjalide põhjal kindlaks määrata, kuna kostja ei esitanud menetluskulude nimekirja ega tõendeid, vaatamata tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selleks antud tähtajale. Määruskaebus 2. Kostja palub maakohtu määruse tühistada osas, milles maakohus jättis kostja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata ning määrata kindlaks kostja menetluskulud summas 770 eurot. Määruskaebuse kohaselt on kostja esindaja menetluskulude suurus toimiku materjalide põhjal kindlaksmääratav. Maakohus kohustas kostjat esitama hageja hagiavaldusele vastuse ning ühes sellega menetluskulude nimekirja ja kulusid tõendavad dokumendid. Kostja esitas 13.06.2016 kohtule vastuse ühes menetluskulude tagatise andmise taotlusega. Menetluskulude tagatise andmise taotluses sisaldusid ka kostja menetluskulud. Nimelt on tagatise andmise taotluse lk 6 avaldatud sisuliselt menetluskulude nimekiri: „Kostja lepingulise esindaja töötunni hind on käibemaksuta 110 €. Juba käesoleval hetkel on kostja esindajal kulunud hagiga tutvumiseks ja vastuse koostamiseks üle 7 tunni“. Seega oli kohtule avaldatud, nii kostja esindaja töötunni maksumus: „Kostja lepingulise esindaja töötunni hind on käibemaksuta 110 €“; teostatud tööde sisu:„… hagiga tutvumiseks ja vastuse koostamiseks“ ja tööde maht: „üle 7 tunni“. Eeltoodust nähtuvalt ja

§ 174

lg 2 teise lause kohaselt oleks kohus saanud kindlaks määrata kostja menetluskulud 7 tunni eest hinnaga 7x110 eurot, s.o kokku 770 eurot. Kuna kostja on käibemaksukohuslane siis märkis ka esindaja, et tema töötunni hind käibemaksuta on 110 eurot. Menetluskulude kandmist kinnitavaid tõendeid ei saanud kostja tollal esitada, kuna kostja väljastab arved menetluskulude kohta iga kalendrikuu lõpus ning arvestuse aluseks olev kalendrikuu ei olnud kohtu määratud ajaks lõppenud. Kostja möönab, et parema jälgitavuse huvides oleks pidanud esitama menetluskulude nimekirja eraldi. Kuna tegemist oli pisut erineva praktikaga (reeglina kohtud menetlusse võtmise määruses menetluskulude nimekirja ei nõua, kuna edasise menetluse jooksul kulud muutuvad) ning seonduvalt saabuvatest puhkustest tuleneva suurema töökoormusega jäi eraldi nimekiri esitamata. Arvestades hagita menetluse iseloomulikku uurimisprintsiipi oleks kohus saanud kostja esindaja menetluskulud summas 770 eurot tsiviilasja materjalide põhjal kindlaks määrata, sh nõuda vajadusel ka täiendavaid tõendeid. Menetluse edasine käik 3. Hageja kostja määruskaebuse osas seisukohta ei esitanud. 4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle

§ 633lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks.

Ringkonnakohtu seisukoht 5. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning tulenevalt

§ 659ja § 654 lg 6 ringkonnakohus ei korda maakohtu põhjendusi, nõustudes nendega.

Vastuseks määruskaebuse väidetele vastab ringkonnakohus järgmist. 6. Määruskaebuse esitaja väite kohaselt jättis maakohus tsiviilasjas lõpplahendi tegemisel põhjendamatult kostja menetluskulude suuruse kindlaks määramata, kuna sisuliselt oli kostja oma menetluskulude nimekirja kohtule esitanud ning uurimisprintsiibist tulenevalt oleks kohus saanud kostja esindaja kulud summas 770 eurot tsiviilasja materjalide põhjal kindlaks määrata, sh nõuda vajadusel ka täiendavaid tõendeid. Ringkonnakohus määruskaebuse esitaja väitega ei nõustu. 7.

§ 174

lg 2 teise lause kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 174lg 8 järgi määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. 2

(3)Ringkonnakohus leiab, et eelnimetatud sätteid tuleb tõlgendada selliselt, et olukorras, kus menetluskulude suuruse kindlaksmääramise taotlust ei ole esitatud, määrab kohus toimiku materjalide põhjal kindlaks üksnes selged ja üheselt tuvastatavad menetluskulud, nt riigilõivu kulu, ekspertiisitasu jms. Samuti määrab kohus kindlaks lepingulise esindaja kulu suuruse, kui menetlusosaline on esitanud menetluskulude nimekirja. Kuigi kohus peab menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel lähtuma uurimisprintsiibist, ei ole ringkonnakohtu arvates nimetatud sätted tõlgendatavad selliselt, et kohtul oleks menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel kohustus hakata toimiku materjalidest lähtuvalt tuletama menetlusosalise võimalikke ja oletatavaid esindajakulusid. 8. Nähtuvalt tsiviilasja materjalidest esitas kostja maakohtule 13.06.2016 vastuse hagiavaldusele ning taotluse menetluskulude katteks hagejalt tagatise saamiseks. Nimetatud taotluses on kostja nõudnud hagejalt tagatist oma menetluskulude katteks vähemalt summas 5500 eurot, põhjendades seda muu hulgas järgnevaga: „Kostja lepingulise esindaja töötunni hind on käibemaksuta 110 eurot. Esindaja peab läbi töötama hagi aluseks olevad asjaolud, esitatud tõendid ning ka ise koguma tõendeid, läbi töötama vastava kohtupraktika jne, mida arvestades peab kostja koostama oma vastuse. Juba käesoleval hetkel on kostja esindajal kulunud hagiga tutvumiseks ja vastuse koostamiseks üle 7 tunni. Tuleb rõhutada, et tegemist on eelduslike kuludega, mistõttu on võimatu täpset prognoosi esitada. Juhul, kui hageja (või kohus omal äranägemisel) soovib asja läbivaatamist kohtuistungil tuleb eeldada vähemalt kahte istungit (korraldav ja põhiistung) – kumbki koos ettevalmistamiseks kuluva aja kuluga ca 6 tundi. Juhul, kui on üle vaja kuulata tunnistajaid võib lisanduda täiendav istung. Samas võib eeldada, et hageja soovib kostja vastusele esitada oma arvamuse, mille läbi töötamine ja vastuse esitamine sellele võib veelgi tingida täiendavat ajakulu, samuti täiendavate tõendite esitamise vajadust. Arvestades ka kohtukõne teeside koostamist ja ettenägematut ajakulu, võib kindlalt väita, et esimeses astmes on aja kulu äärmiselt tagasihoidlikult kokku vähemalt 30 tundi.“ Ringkonnakohus leiab, et kostja poolt menetluskulude katteks tagatise andmise taotluse põhjendustes märgitu ei ole käsitatav kostja menetluskulude nimekirjana

§ 174

lg 2 mõttes, kuivõrd selles puudub menetluskulude nimekirjale omane selgus ja konkreetsus, mis on vajalik menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. Menetluskulude tagatise taotluses esitatu on kostja prognoositav, mitte tegelik menetluskulu. Samuti ei ilmne eeltoodud tekstist äratuntavalt kostja soovi esitada kohtule oma menetluskulude nimekiri, mis oleks võinud olla maakohtule aluseks kostja avalduse käiguta jätmiseks ja puuduste kõrvaldamise korras korrektse menetluskulude nimekirja esitamiseks tähtaja andmiseks. 9. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata. 10.

§ 178

lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /digitaalselt allkirjastatud/ Krista Kirspuu /digitaalselt allkirjastatud/ Ele Liiv /digitaalselt allkirjastatud/ Indrek Soots 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.