Obsah (7)

§ 271§ 292§ 294§ 101§ 113§ 88§ 415

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Nele Seping Otsuse tegemise aeg ja koht 10. juuni 2016, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-118971 Tsiviilasi XXXXOÜ hag

§ 271

sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).

§ 292

lg 1 alusel lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Kohus tuvastas, et hageja üüris kostjale 04.06.2013 tähtajalise äriruumide üürilepingu alusel Tallinnas, XXXXkinnistul asuva hoone esimesel korrusel asuvad ruumid suurusega 166,4 m2 ja ühe parkimiskoha tähtajaga 06.06.2018 ning üüriga ruumide eest 1664 eurot + käibemaks ja parkimiskoha eest 38 eurot + käibemaks (tl 33-43). Lisaks tulenevalt üürilepingu p-st 4.4 kohustus kostja tasuma üüripinna ning hoone üldkasutatavate ruumide ja kinnistu kasutamisega kaasnevate ja seonduvate kommunaal- ja haldusteenuste kulud (tl 34). 15.

§ 294

järgi, kui üür on arvestatud teatud ajavahemike järgi, tuleb üüri ja kõrvalkulusid maksta pärast iga vastava ajavahemiku möödumist, kui lepingupooled ei ole kokku leppinud teisiti. 3 Kui üüri ei arvestata ajavahemike järgi, peab üürnik maksma üüri ja kõrvalkulud lepingu lõppemisel. Kohus tuvastas, et äriruumide üürilepingu p-s 4.3 leppisid pooled kokku, et üüri ja lepingu p-s 4.2 nimetatud parkimiskoha kasutamise tasu tasub üürnik üks kord kuus arvestuse aluseks oleva kuu

1. kuupäevaks ning p-s 4.7 leppisid pooled kokku, et üürnik tasub kõrvalkulude eest igakuiselt üürileandja poolt esitatud arve alusel arvestuskuule järgneva
2. kuupäevaks või vastavalt teenuse osutajale viimase poolt esitatud arve alusel ja kokkulepitud tähtajaks (tl 34).
3. Pooltel ei ole vaidlust selles, et kostja jättis tähtaegselt tasumata järgmised hageja esitatud arved: • 01.03.2015 arve nr A214095 summas 42,40, maksetähtajaga 11.03.2014 (tl 44); • 07.03.2014 arve nr A214098 summas 488,86 eurot, maksetähtajaga 17.03.2014 (tl 45); • 01.04.2014 arve nr A214096 summas 2042,40 eurot, maksetähtajaga 11.04.2014 (tl 46); • 07.04.2014 arve nr A214099 summas 455,17 eurot, maksetähtajaga 17.04.2014 (tl 47). Kokku summas 3028,83 eurot. 17.

§ 101

lg 6 alusel, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohus on tuvastanud, et hageja arvestas tasumata arvetelt viivist 0,15% päevas (üürilepingu p 15.4) seisuga 17.09.2015 summas 2396,87 eurot järgnevalt: Arve A214095 A214098 A214096 A214099 Kokku Periood 11.03.2014 17.03.2014 11.04.2014 17.04.2014 17.09.2015 17.09.2015 17.09.2015 17.09.2015 Hilinenud päevad 555 549 524 518 viivisemäär võlgnevus viivis 0,15% 0,15% 0,15% 0,15% 42,4 488,86 2 042,40 455,17 35,30 402,58 1605,33 353,67 2396,87

1. Kohus on tuvastanud, et kostja on tasunud hagejale 17.09.2015 võlgnevuse katteks 3028,83 eurot (tl 70). Kohus on tuvastanud, et hageja luges makstud summast tasutuks, tulenevalt üürilepingu punktist 4.8, esmalt viivisenõude 2396,87 eurot ning ülejäänud summast luges hageja tasutuks 01.03.2014 arve A214095 summas 42,40 eurot, 07.03.2014 arve nr A214098 summas 488,86 eurot ja osaliselt 01.04.2014 arve A214096 summas 100,70 eurot (tl 28). Tasumata jäi seega 01.04.2014 arve A214096 summas 1941,70 eurot ja 17.04.2014 arve A214099 summas 455,17 eurot, millisele võlgnevusele lisandub viivis 0,15% päevas alates 17.09.2015 (tl 28).
2. Kostja on seisukohal, et kostja on hagejale kogu esitatud arvete alusel tekkinud võlgnevuse summas 3028,83 eurot tasunud (tl 70). Hageja ei ole kostjale viivisearveid esitanud ega teavitanud kostjat viivisenõudest, vaid on nõudnud üksnes arvete tasumist (tl 68-69). Viivise tasumise aluseks saab olla üksnes arve, mitte leping.
3. Kohus kostja käsitlusega ei nõustu.

§ 88

lg 8 näeb ette, et kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Sama paragrahvi 9. lõike järgi ei või võlgnik võlausaldaja nõusolekuta määrata kohustuse täitmiseks lõikes 8 sätestatust erinevat järjekorda. Seega võlgnik ei saa muuta

§ 88

lg 8 sätestatud täitmise järjekorda, kuid võlgnik ja võlausaldaja võivad teistmoodi kokku leppida (lg 9). Tuvastamist ei ole leidnud, et pooled oleksid kokku leppinud

§ 88lg 8 sätestatust erinevas järjekorras.

Äriruumide üürilepingu punktis 4.8 leppisid pooled kokku, et lepingujärgsete maksete laekumisel üürileandjale loetakse kõigepealt tasutuks viivis, siis leppetrahv, siis kõrvalkulud ning viimasena üür ja lepingu p-s 4.2 nimetatud parkimiskoha kasutamise tasu (tl 34-35). Lisaks tuleb 4 arvestada, et kostja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses.

§ 415lg 2 sätestatud täitmise järjekord kehtib tarbijakrediidilepingu puhul.

Seega on hageja kooskõlas

§ 88

lg 8 kostja tasutud summad õigesti arvestanud esmalt viivise ja alles seejärel põhivõla katteks.

1. Alusetud on ka kostja väited, et hageja ei ole teavitanud kostjat viivisenõudest ja, et kostja ei pea viiviseid tasuma, kuna hageja ei ole kostjale esitanud viivisearveid. Kohus on tuvastanud, et pooled on äriruumide üürilepingu punktis 15.4 kokku leppinud, et üürileandjal on õigus nõuda üürnikult viivist kõigi lepingu kohaselt tasumisele kuuluvate summade tasumisega viivitamise korral 0,15% viivitatud summast iga viivitatud päeva eest (tl 38). Samuti on hageja teavitanud kostjat viivisenõudest oma kostjale saadetud meeldetuletustes võlgnevuse tasumise kohta (tl 77, 8285). Seega kostja, jättes oma kohustused kohaselt täitmata, pidi arvestama, et hagejal on õigus arvestada tasumata summadelt viivist. Pooled ei ole kokku leppinud, et hageja on kohustatud kostjale lisaks esitama viivisearved. Kohus toetab hageja käsitlust, et leping, kus on kirjas kohustus tasuda viiviseid lepingust tulenevate kohustuste rikkumisel, on piisav alus teiselt äriühingult viivise nõudmiseks.
2. Kohus ei nõustu aga hageja viivisearvestusega ja seejuures võlgnevuse suuruse kujunemisega. Tulenevalt

§ 113

lg 1 võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, hageja on arvestanud viivist aga üks päev enne kohustuste sissenõutavaks muutumisest. Seega on seisuga 17.09.2015 on viivis suurusels 2392,32 eurot: Arve A214095 A214098 A214096 A214099 Kokku Periood 12.03.2014 18.03.2014 12.04.2014 18.04.2014 17.09.2015 17.09.2015 17.09.2015 17.09.2015 Hilinenud päevad 554 548 523 517 viivisemäär võlgnevus viivis 0,15% 0,15% 0,15% 0,15% 42,4 488,86 2 042,40 455,17 35,23 401,84 1602,26 352,98 2392,32 23. Tulenevalt äriruumide üürileping punktist 4.8 ja

§ 88

lg 8 tuli lugeda kostja poolt 17.09.2015 tasutud summast 3028,83 eurot tasutuks esmalt viivis 2392,32 eurot, seejärel 07.03.2014 kõrvalkulude arve A214098 summas 488,86 eurot ja seejärel osaliselt 07.04.2014 kõrvalkulude arve A214099 summas 147,65 eurot.

1. Seega on kostjal hagejale tasumata 01.03.2014 arve A214095 summas 42,40 eurot, 01.04.2014 arve A214096 summas 2042,40 eurot ja osaliselt 07.04.2014 arve A214099 summas 307,52 eurot, kokku 2392,32 eurot. Kostja ei ole tõendanud, et võlgnevus on tasutud, seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus summas 2392,32 eurot
2. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on arvestanud põhivõlgnevuselt viivist alates 17.09.2015, millise käsitlusega kohus ei nõustu ja on seisukohal, et viivis põhivõlgnevuselt määraga 0,15% kuulub väljamõistmisele alates 18.09.
3. Seega kuni otsuse tegemiseni (10.06.2016) on viivise suuruseks 954,54 eurot, milline summa kuulub kostjalt välja mõistmisele. Periood 18.09.2015 10.06.2016 Hilinenud päevad 266 viivisemäär võlgnevus viivis 0,15% 2392,32 954,54 5 Lisaks kuulub kostjalt hageja taotlusel välja mõistmisele viivis 0,15% päevas alates 11.06.2016 põhivõlgnevuselt kuni põhivõlgnevuse kohase tasumiseni, kuid mitte suuremas summas kui 1437,78 eurot.
4. Kõik kohtuotsuses käsitlemata tõendid hagi läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulud
5. Tsiviilasja hind on tulenevalt hagi esitamisel kehtinud TsMS § 124, § 133 lg 1 ja 2 alusel 4007,57 eurot.
6. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 ja kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1, 2 jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
7. Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 ja 2, § 177 lg 1 p 1 määrab kohus käesolevaga kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskuluks on hagilt tasutud riigilõiv 350 eurot ja nõustaja kulud 480 eurot koos käibemaksuga (tl 57-58).
8. Kohus hindab TsMS § 138 lg 1, § 138 lg 1 ja 2, § 144 p 1, § 175 lg 1, § 174 lg 8 kohaselt hageja menetluskulusid.
9. Hageja kohtukuluks on hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 350 eurot. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga.
10. Hageja kohtuväliseks kuluks on nõustaja kulu summas 480 eurot koos käibemaksuga. Tulenevalt TsMS § 175 lg 2 teise lause alusel nõustaja kulusid ei hüvitata. Seega on tegemist selliste kuludega, mida ei hüvitata, mistõttu jääb hageja taotlus, menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks, rahuldamata summa 480 eurot osas.
11. Kokku on põhjendatud hageja menetluskulud summas 350 eurot, milline summa kuulub kostjalt väljamõistmisele.
12. TsMS § 177 lg 4 järgi kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
13. TsMS § 178 lg 1 ja 2 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Seping Kohtunik 6