lg 5 ja
§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 22.07.2018.a. Kriminaalhooldaja ettekande kohaselt selgitati Aleksander Vesperile 26.08.2016 tema õigusi ning kohustusi lisaks räägiti väga pikalt sellest, et talvel on igas piirkonnas ilma tõttu vähem tööd ning selle tõttu tuleb teistel aastaaegadel rohkem pingutada. Samuti selgitati seda, et üldkasuliku tööga karistatus ei tähenda vaid tundide tähtaegselt sooritamist vaid tundide sooritamist vastavalt ajakavale ning teistele nõuetele, mis on seadusega kehtestatud. Aleksander Vesperile räägiti nõudval toonil, et kui ajakava ei ole võimalik järgida siis tuleb ühendust võtta ametnikuga ning isik on kohustatud esitama tõendeid tööle mitte ilmumise põhjuste kohta. Aleksander Vesper määrati üldkasuliku töö tunde sooritama Rapla Vallavalitsusse H S juhendamise alla, kuna Järvakandis puudub koostööpartner ning lähim töökoht isiku elukohale oli Rapla. Aleksander Vesper oli pakutud töökohaga nõus ning oli valmis esimese ajakava tegema pingelisema, sest talve kuud on peatselt saabumas. Aleksander Vesper pidi tundide sooritamist alustama 29.08.2016 ning tööpäevadeks oli ette nähtud E-N. Ajakava koostati ajavahemiku 29.08.-26.09.2016, kuid A. Vesper jättis tööle ilmumata ilma ametniku poolse loata 05.-06.09.2016, 12.-19.09.2016 ja 26.09.2016.a. Esimesel kahel päeval teavitas A. Vesper korrektselt, et vihma tõttu ei ole võimalik tunde sooritada. 05.09.2016 helistas ametnik ise isikule ja isiku sõnul pidi ta sõbranna arsti juurde viima, kuid sellest ta ise ametnikku ei teavitanud ning mis ei ole piisav põhjus tööle mitte ilmumiseks. Aleksander Vesper jätkas ajakava rikkumist ning selle tõttu püüdis ametnik temaga telefoni teel ühendust saada 12.09.2016 ja 19.09.2016, kuid isik ei vastanud kõnedele. 23.09.2016 oli kokku lepitud korraline helistamine (registreerimise asemel), kuid isik ei helistanud. 26.09.2016 helistas ametnik uuesti isikule, aga isik ei vastanud, mistõttu helistas ametnik A. Vesperi õele M V. Viimane vastas ning ametnik palus tal oma vennale edasi öelda, et rikkumisi on rohkelt ning kui ta tänase päeva jooksul ühendust ei võta, siis pöördun kohtu poole. Kuna M ja Aleksander elavad samas majas, ei saanud selle info edastamine olla keeruline ja M lubas seda teha, kuid Aleksander ametnikuga ühendust ei võtnud. Puuduvad Aleksander Vesperi seletused, kuna isikuga ei ole olnud võimalik ühendust saada alates 26.09.2016 seisuga. Aleksander Vesperil on sooritamata 655 üldkasuliku töö tundi määratud 715 tunnist. Katseajal A. Vesper uusi õigusrikkumisi karistusregistri andmetel toime ei ole pannud. Neil põhjustel taotleb kriminaalhooldaja Aleksander Vesperi poolt tegemata 655 tunni asendamist vangistusega, kuna isik on eiranud nii kriminaalhooldusametniku kõnesid, rikkunud suures mahus üldkasuliku töö ajakava ning registreerimiskohustust (korraline helistamine 23.09.2016). Lisaks on isik kõik need rikkumised toime pannud ühe kuu jooksul, koheselt katseaja alguses. See näitab isiku ükskõikset ja hoolimatut suhtumist võimaluse kanda karistus vabaduses viibides. 12.10.2016 toimunud kohtuistungil jäi kriminaalhooldaja esitatud erakorralise ettekande juurde. Aleksander Vesper avalduse vastu ei vaidle. 3 Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud erakorralise ettekandega ning kuulanud ära kohtuistungil osapooled, leidis, et kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
lg 6 järgi kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Alla kümne päevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga. Kriminaalhooldaja esitas kohtule erakorralise ettekande Aleksander Vesperi suhtes, sest kriminaalhooldusalune on rikkunud talle pandud üldkasuliku töö tegemise kohustust ja registreerimiskohustust. Kohus leiab, et selles tulenevalt hoidub ta tahtlikult kõrvale talle pandud kohustuste täitmisest ning on suhtunud karistuse kandmisse ükskõikselt. Kohtuotsusega anti isikule võimalus kanda talle määratud karistus vabaduses, kuid süüdimõistetu ei ole suutnud seda täita. Aleksander Vesperi kohtuotsus jõustus 22.07.2016.a. ning sellest ajast alates on isik sooritanud 715st üldkasuliku töö tunnist 42 tundi ning töö tegemise tähtaeg on 22.07.2018.a. Kriminaalhooldusalune ei ole välja toonud asjakohaseid põhjendusi, miks ta ei ole saanud nõutud määras üldkasuliku tööd sooritada. Nimelt nähtub erakorralisest ettekandest, et A. Vesper ei ole üldkasuliku töö ajakavast kinni pidanud alates 05.09.2016.a. ja ei ole kättesaadav ning ei ole ametnikuga ühendust võtnud. Ta on vältinud kriminaalhooldajaga kontakti ja ei ole oma lubatustest kinni pidanud. Üldkasuliku töö tegemist takistavatest põhjustest peab süüdimõistetu ise kriminaalhooldajale teatama. A. Vesper ei ole seda teinud. Samuti ei ole kriminaalhooldusametnik saanud A. Vesperilt võtta kirjalikku seletust üldkasuliku töö tundide mittetegemise kohta, kuna A. Vesperiga ei ole võimalik ühendust saada. Süüdimõistetule oli teada, et kriminaalhooldusnõuete mittejärgimisel võib kohus kriminaalhooldaja ettekande alusel pöörata kriminaalhooldusalusele mõistetud karistuse selle ärakandmata osas täitmisele. Kohus ei tuvastanud ühtegi mõjuvat põhjust, miks Aleksander Vesper ei oleks saanud kohtuotsust täita. Käesolevalt puudub kohtul põhjendatud alus arvata, et isik karistuse täitmisele pööramata jätmise korral Aleksander Vesper asub edaspidi talle pandud kohustusi ja nõudeid täitma.
lg 2 kohaselt on reaalse vangistuse kui kõige raskema karistuse kohaldamine võimalik alles siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergemat vahenditega. Seega on mõistetud vangistuse täitmisele pööramine põhjendatud alles siis, kui puuduvad muud vahendid ja võimalused karistuse eesmärkide saavutamiseks. Kohus leiab, et käesoleval juhul on karistuse eesmärgi saavutamine võimalik ainuüksi selle reaalsele täitmisele pööramisega. Süüdimõistetule on selgitatud kriminaalhooldusega seotud nõudeid ja nende täitmise vajadust, samuti rikkumise tagajärgi ning antud korduvalt võimalusi oma käitumise parandamiseks. Vaatamata sellele on süüdimõistetu talle määratud kohustustesse suhtunud vastutustundetult ning ei võta talle määratud kohustusi tõsiselt, siis kohus leiab, et süüdimõistetu suhtes ei ole karistuse eesmärke saavutamine kergemate vahenditega võimalik. Eeltoodu alusel kohus leiab, et kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne tuleb rahuldada ning Aleksander Vesperile mõistetud karistuse selle ärakandmata osas tuleb pöörata täitmisele. 4 (allkirjastatud digitaalselt) Lea Pavelson Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.