Obsah (4)

§ 165§ 253§ 108§ 118

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Asja läbivaatamise vorm Menetlusosalised 3-16-829 22. september 2016 Eda Muts Marti

§ 165lg 2 alusel kordamata.

Kohus esitab vastuseks kaebusele järgnevalt üksnes olulisemad põhjendused. 2

1. Distsiplinaarmenetluse käigus on tuvastatud, et kaebajale Tartu Vanglasse saabumisel väljastatud madrats võis olla kasutatud ja varasemalt parandatud, kuid mitte katki. Arvestades vastustaja poolt kirjeldatud madratsite kontrollimise töökorraldust (mitmekordne kontroll nii pesumajja saabumisel kui ka väljastamiseelselt enne madratsikotti paigutamist) ning võimalike peidukohtade avastamise tähtsust vanglas, ei pea kohus usutavaks, et kaebajale 27.08.2014 väljastatud madrats võinuks olla vigastatud juba selle üleandmise hetkel.
2. Seoses vastuvõtuosakonna vanemvalvur A. Bronzovi väidetud muudatustega madratsite kontrollimises on vastustaja selgitanud, et varasemalt toimus madratsite kontrollimine pesumajja saabumisel ning väljastamiseelselt, kuid käesoleval aastal kontrollitakse madratseid täiendavalt ka vastuvõtuosakonnas enne konkreetset madratsit kasutanud kinnipeetava vanglast lahkumist. Asjaolu, et
3. aastal, mil kaebajale madrats väljastati, kontrolliti madratsit kolme korra asemel kaks korda, ei tähenda, et väljastatavad madratsid oleksid vähema põhjalikkusega üle vaadatud. Kohus mõistab muutunud töökorralduse eesmärki selliselt, et madratsit kasutanud kinnipeetava vanglast lahkumisele eelnev kontroll aitab võimalikud madratsi vigastused seostada konkreetse kinnipeetavaga, kelle valduses olles vastavad vigastused on tekitatud. Samas ei nähtu, et madratsite kontrollimises oleks toimunud muudatusi kontrollimehhanismis või põhjalikkuses. Kohtu hinnangul ei mõjuta täiendava kontrollimise korra lisandumine kontrolliprotsessi sedavõrd, et oleks alust arvata parandamata madratsi väljastamist kaebajale.
4. Kaebaja väitel puuduvad tõendid, et tema on madratsit vigastanud. Distsiplinaarmenetluses kogutud tõenditest nähtub, et kaebajale väljastatud madrats pidi olema kontrollitud, desinfitseeritud ja vajadusel parandatud. Ühtlasi on vastustaja vaidlusaluses käskkirjas veenvalt põhjendanud, et madratsi vigastamine kellegi teise poolt ei ole tõenäoline. Arvestades, et distsiplinaarmenetluses kogutud materjalidega on tõendatud vigastuse tekitamine ajavahemikul 27.08.2014-22.01.2016, mil madrats oli kaebaja kasutuses, on ühtlasi piisavalt tõendatud, et kaebaja on rikkunud VangS § 67 p-s 4 nimetatud kohustust suhtuda heaperemehelikult talle usaldatud esemetesse. Kohus selgitab, et arvestades vaatlusaluse rikkumise asjaolusid, on piisav süü tõendamine kaudsete tõenditega, kuna otseseid tõendeid ei pruugi salajaselt toime pandud madratsi vigastamise korral eksisteerida.
5. Kohtu hinnangul on distsiplinaarmenetlus viidud läbi õiguspäraselt. Käskkiri on antud pädeva isiku poolt kooskõlas kehtiva õigusega. Vaidlusaluse käskkirja andmisel on järgitud distsiplinaarmenetluse läbiviimise nõudeid ja käskkirjas märgitud rikkumise toimepanemine kaebaja poolt on tõendatud. Kaebajat on teavitatud distsiplinaarmenetluse algatamisest, talle on antud võimalus seisukoha, tõendite ja vastuväidete esitamiseks ning ta on esitanud vastuväited 02.02.2016 ja 09.02.2016 (tl 41 ja tl 49-50). Kaebajale määratud karistus on tema poolt toime pandud distsipliinirikkumisega proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja vorminõuetele vastav.
6. Hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab kohus, et Tartu Vangla 09.02.
7. a käskkiri nr 6-2/207 on õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus. Eeltoodud põhjustel jätab kohus kaebuse rahuldamata. 14.

§ 253

lg 3 kohaselt tühistab kohus esialgse õiguskaitse kohtuotsusega, kui kaebus jääb rahuldamata. Seetõttu tühistab kohus Tartu Halduskohtu 10.05.2016. a määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse. 3 15.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kaebaja on riigilõivu tasumisest kohtumäärusega vabastatud. Vastustaja ei ole kuludokumente ja menetluskulude nimekirja esitanud. Kaebaja vabastati 03.05.2016. a määrusega kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamise eest nõutavast riigilõivust.

§ 118

lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Eeltoodust tulenevalt jääb riigilõiv 30 eurot, mille tasumisest kohus kaebaja määrusega vabastas, Eesti Vabariigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Eda Muts kohtunik 4